MÜÜT maailma loomisest (0)

5 VÄGA HEA

Kunagi, ei tea kuna ,siis kui kosmoses oli vaid päike ja sellest kaugel paar planeeti tulnukatega oli päikesele üsna lähedal üks kera mille sees oli suur magnet ja mida väljast kattis hein ja igasugused lehed.
Selle keral oli 3 omanikku , need omanikud olid 3 lehma tiibadega.
Nendel lehmadel oli väga kitsas seal ja kaugele lennata nad üksteisest ei saanud.
Ühel päeval üks lehmadest märkas keral mingisuguse eseme kuue valge õiega ümber , lehm sõi selle ära ning jäi magama hiljem tal hakkas valutama kõht ja ta lasi väikese hunniku sellele kerale.
Enam seda ei juhtunud päris kaua aega.
Umbes nelja või viie kuu pärast märkas lehm hunniku asemel mulda ja sellel oli kolm samasugust esemet kuue õiega. Lehmad pidasid nõu ja andsid esemele nime „Lill“ .Pärast sõid lehmad need lilled ära, ja hiljem valutas kõht kõigil kolmel lehmal ja kõik tekitasid hunnikuid .
Jällegi nelja –viie kuu pärast märkasid lehmad hunnikute asemel mullda ja igal oli 3 lille .
Lehmad olid ülirõõmasd , et saavad jälle süüa . Lehmad otsustasid ,et iga üks sööb ainult ühe lille päevas. Niisiis kolme päeva pärast oli iga lehma juuras kolm hunnikut.
Lehmad ootasid jälle 4-5 kuud ja siis oli juba kolme hunniku asemel rohkem mulda ja igal ühel oli umbes 9-10 lille .Lehmad alustasid jälle söömist üks lill päevas. 9 päeva pärast oli igal lehmal kas 9 või 10 hunnikut. 5 kuu pärast oli hunnikute asemel jälle muld ja lilled .
Lehmad märkasid ,et nii on nende kera natuke suuremaks läinud ja nad otsustasid seda kera suurendada..
Lehmad sõid ja sõid ja tekitasid pidevalt hunnikuid .
Neil oli juba nii palju lilli ,et ei pidanudki ootama kuna uued kasvavad .Lehmad tõusid püsti sirutasid tiibu võtsid lilled suhu ja hakkasid lendama ümber oma kera ja lennates sõid ja lasid ikkagi hunnikuid, Kui lilled said suus otsa siis lehmad maandusid võtsud suhu uue portsu lilli ja lendasid jälle õhku.
Möödus mitukümmend aastaid ja lehmadel oli see kera juba päris suur.
Ühel päeval kukkus kuskilt nende kerale üks tulnukas , lehmad ei saanud aru mida see tulnukas nende juures teeb ja tulnukas ütles neile,et teda visati teiselt planeedilt minema ,sest,et ta näeb välja teistmoodi kui teised tulnukad tal on ilusad kõrvad ,tal on olemas nina ja tema pea kuju on ilus ei ole nagu mingisugune kuub silinder või ei ole mingisugune püramiid.
Tulnukas ütles et teda ei taha enam keegi sinna tagasi ,nad arvavad ,et ta on kole.
Tulnukas oli päris kurb ja palus ,et lehmad lohutaksidteda ja laseksid tal elada nende keral.
Lehmad mõtlesid kaua aega ja ütlesid,et ei siin tulnukatel kohta pole.
Nad korjasid palju lille tolmu ja tõstsid ning kinnitasid selle nende keralt kõrgemale ,ning sinna istutasid tulnuka .
Tulnuka hakkas nutma ja ta nuttis väga kaua ja pikalt,ta ei teadnud millega peale hakata kui ainult nutmisega.
Tulnukas nuttis nii kaua ,et pool lehmade kera oli vett täis ja nad ehmusid ,et nende kera hakkab vett täis ning tõstsid tulnuka kerale rohu peale ,ning ütlesid ,et ta võib jääda aga nad hakkavad teda nimetama inimeseks .Tulnukas oli nõus ja jäi nende kerale elama.
Nende kera oli juba päris palju arenenud ja keral hakkasid kasvama juba nii puud kui ka põõsad .
Ühel päeval kukkus nende kerale jälle üks tulnukas ta oli väga kena ja ilus ja tal olid pikad juuksed.
Lehmad võtsid ta kohe enda kerale elama , nad ei tahtnud ,et jällegi see tulnukas nutma hakaks ja teda nad hakkasid nimetama ka inimeseks.
Lehmad ei teadnud mis nimed nendele anda sest ühesugused nimetused nendel olla ei saa.
Ja siis lehmad mõtlesid nendele nimed välja.
Seda tulnukat kes kukkus esimesena hakkasid nad nimetama meheks ja teist tulnukat nad hakasid nimetama naiseks .
Pärast need inimesed hakkasid tegema tööd ja toituma sellel keral.
Naine korjas marju ja püüdis teha nendele söödavat toitu aga mees raius puid , ehitas kodu ,käis kala püüdmas ja haris põldu.
Kera oli juba päris suur ,ning lehmad olid väga vanad nad olid väsinud.
Kahel neist sündisid väikesed vasikad .Lehmad tahtsid välja mõelda nime sellele kerale mida nad loonud on ja nad tulid ühisele otsusele ,et selle kera nimeks saab „Maailm“. hiljem need lehmad surid vanadusse .
Inimesed olid väga tänulikud lehmadele ja otsustasid hoolitseda vasikate eest aga vasikatel juba tiivu ei olnud.
Ühel varahommikul ärkas mees ja nende kodu juures oli üks roosa paks pekine elund .
Ta ruigas ja jooksis ringi .Mees seos looma kinni ,ning läks kaugele metsa.
Ta kõndis väga kaua ja järsku mets lõppes ning edasi oli suur lagendik kus oli väga palju igasuguseid elundeid. Mees läks koju ja kutsus naise lagendikku näitama.
Lagendikul nad kõndisid ringi ja imetlesid neid elundeid ja mees ütles ,et need on loomad .
Edasi nad alustasid välja mõtlema igale loomale nime.
Hiljem sündisid mehel ja naisel lapsed.
Edasi see maailm niimodi areneski inimestel sündisid lapsed ja lastel hiljem omad lapsed jne.

.RTF Laadi alla originaalfail 2 lk · .rtf · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mykel_Blow Õppematerjali autor

väike müüt

Sarnased õppematerjalid

doc

Konspekt

3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh

Veisekasvatus

doc

Veisekasvatuse arvestus

Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja

Loomakasvatus

158

pdf

Veisekasvatuse alused

Pea, kael ja jalad on enamasti valged. Neid märgiseid pärandavad herefordid ka ristamisel järglastele. Tüüpilised on pikad sarved, kuid maailmas on levinud ka nudid herefordid. Eestis peeti hereforde rohkem 1980-ndatel aastatel, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. ABERDIIN-ANGUS Väikesekasvuline tõug on aretatud Ida-Sotimaal. Loomad on musta värvi ja nudid. Kehaehituselt on kompaktsed, tugevad ja vastupidavad. Iseloomult on rahulikud. Tõug on levinud üle maailma. GALLOWAY Tõug on kujundatud Sotimaa, mistõttu ta on kohanenud külma ja niiske kliimaga. Veised on vastupidavad, tugevad ja robustse kehaehitusega. Värvuselt on valdavalt mustad, kuid enamusel loomadel on karvastiku tipp mahagonivärvi, mis annab üldmuljes pruunika tooni. Meie kliimavöötmes on vähe perspektiivne. LIMUSIIN On aretatud Lääne-Prantsusmaal. Loomad on punast värvi, mis varieerub heledast tumedani. Nina, silmade ümbrus ja jalad on heledad

Põllumajandus

doc

Vana testamendi kolm vägevat meest

palju". Siit ka järeldus: kui Saara elas väga vanaks, siis tema mees Aabraham elas veelgi vanemaks. Iisak abiellus Rebekaga ja neil sündisid kaksikud pojad Eesav ja JAAKOB. Niisiis oli Aabraham Jaakobi vanaisa. Jaakobi ja tema 12 poja saatusega tutvute järgmises peatükis. Jaakobi poegade järeltulijaid e. juute on tänapäeval circa 13 miljonit. Iisraelis elab praegu ligi 5,7 miljonit. Väga palju juute elab hajutatult maailma erinevates riikides: USA-s 5,2 miljonit (mõningatel andmetel 5,7 miljonit), Prantsusmaal 0,5 miljonit, Kanadas ja Ühendatud Kuningriigis 0,3 miljonit. Eesti juutide arv ulatub paari tuhandeni. Meie kooli juudi lapsed on alati olnud väga head õpilased. Nad on seda ka praegu. Iisaku ohverdamise teema on paelunud paljusid kunstnikke, eriti renessansiajastul, kuid ka hiljem (Rubens, Rembrandt, Caravaggio jt.). Tavakohaselt kujutatakse puuhalgudel lebavat

Ajalugu

doc

Vana testamendi kolm vägevat meest: Aabraham, Jaakob ja Mooses

Ajalugu

docx

Veisekasvatuse vastused

Head karjamaa- ja söödakasutajad. Hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad. Lehmadel head emaomadused. Pikaealised, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga.. Eestisse toodi 1978. aastal Sarolee *Pärineb Prantsusmaalt Charolle ja Nievre maakondadest. Tõuraamatu pidamist alustati 1842. Aastal. Sel ajal kasvatati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Alates 1920. aastast hakati tõugu täiustama lihatootmise suunas. Levinud peaaegu kogu maailmas. Kuulub maailma parimate lihatõugude hulga. Kiirekasvuline, peetakse suurekasvuliseks- lehmad 700...950 kg, pullid 1200...1400 kg.Head söödakasutajad. Värvus varieerub valgest helepruunini. On nii sarvilisi kui ka nudisid. Rahulikud. Ristata nii piima- kui ka lihatõugu veistega. Head karjamaasööda kasutajad. Loomad ei rasvu ka suure jõusöödakoguse olemasolul ratsioonis. Varem oli selle tõu miinuseks raske poegimine ja madal liha kvaliteet. Esimesed heade jõudlusnäitajatega

Veisekasvatus

doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane

Kirjandus

odt

Tõde Ja Õigus 1

I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli

Eesti keel

Rohkem sarnaseid