Maakasutus ja põllumaj. tootmine (konspekt) (0)

Konspekt

Selgeks teha:
Väetamise diferentsiaaltulukus
Väetamise keskmine tulukus
Tootmise tulukus
Eksamisse:
1 ülesanne + küsimused

Aineringed ja maaskasutusstrateegiad

Põhiline eesmärk: kuidas ressursse ratsionaalselt ja säästlikult kasutada?

25.11.2010

Eksamisse:
taimetoitainete omastamine mullast ja väetistest - – arvestatakse kõigi toitainetega , mida taim omastab ja kasutab bioproduktsioonis. Väetistega mulda viidud taimetoiteelementidest suudavad taimed omastada vaid osa, ülejäänud kogused alluvad mullas mitmesugustele muutustele ja ei põhjusta mitte alati keskkonna reostust!

• andke hinnang väetiste kasutamise agronoomiliste majanduslike ja keskkonnakaitselistele aspektidele. Vaja selgitada ruutfunktsiooni põhiliselt, kuidas leida agronoomiliselt efektiivset väetiskogust ja majanduslikult efektiivset väetiskogust ja keskkonnaliselt, milline on see väetiskogus, mis keskkonnale kurja ei tee.
  

Agromajanduslik geoinfosüsteem (AMGIS) aitab tõsta põllumajandustootmise konkurentsivõimet.
Lehm võib päevas süüa maksimaalselt 70kg rohtu ja selles on kuivainet 1/5 ehk 14 kg. Juhul, kui 1 kg = 10 MJ, siis rohuga saab see lehm kätte 140 MJ.
Lehmadel ei tohiks jõusööt ületada 60%. See lõppeks sellega, et looma maks ütleb ruttu üles.
Eksamisse 2 küsimust ja 1 ülesanne. Põhinäitajad meelde jätta, konkreetsus. Nt anda hinnang Eesti põllumajandusele võrreldes teiste Euroopa riikidega. Ruutvõrrandi kasutamise loogika selgeks teha (mis on a0, a1 ja a2 ning kuidas nende järgi välja arvutada erinevaid parameetreid). Osata üld- ja aktiivbilansse arvutada ja nendest järeldust teha. Järelduste tegemist peab oluliseks.

Agromajanduslik geoinfosüsteem

Põllukultuuride kasvupind on vähenenud keskmiselt 39,5 tuhande hektari võrra aastas, kusjuures kõige enam on vähenenud põllumajanduslik maakasutus madala mullaviljakusega omavalitsusüksustes.
Kui maa-asulate keskmisena on haritav maa pind kahanenud 45,6%, siis madalaima mullaviljakusega valdade rühmas vähenes haritav maa koguni 70,5%. Haritava maa kahanemine on väiksem olnud valdades, kus mullaviljakus on kõrgem (r= -0.63).
Sellist põllumajandusliku maakasutuse vähenemist ei ole toimunud mitte üheski teises uues EL liikmesriigis!
Eesti teravilja keskmine saagikus on kõige madalam Euroopas, kuid ka kõige ebastabiilsem (FAO)!
Põllumajanduse toodang on vähenenud kümne aastaga kaks korda (ESA)!
Pärast Eesti taasiseseisvumist on meil väetiste kasutamine vähenenud mitmeid kordi !
Agromajanduslik geoinfosüsteem (AMGIS) aitab tõsta põllumajandustootmise konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, pakub tootjale digitaalsel kujul ajas ja ruumis toimivaid teaduslikult põhjendatud lahendusi efektiivseks ja keskkonda säästvaks majandamiseks.
AMGIS võimaldab hinnata ja leevendada põllumajandustootmisest ja toodangust tarbijale ning keskkonnale tulenevaid riske ning töötada välja neid riske vähendavaid meetmeid kogu tootmisahelas.
•AMGIS on kasutatav põllumajanduse võimalike arengustrateegiate ja sellega seonduva maakasutuse hindamisel ning soovituste andmisel ettevõtte, talu või regiooni tasandil arvestades erinevate muldade kasutussobivust ja tootmispotentsiaali nii taime- kui ka loomakasvatussaaduste tootmise seisukohalt.
AMGIS loomisega on võimalik anda hinnang ja soovitused mingi regiooni või talu majandustegevusele ja investeeringute otstarbekusele, hinnata EL ühtse põllumajanduspoliitika meetmete tõhusust ja otstarbekust ning tagada talus efektiivselt toimiv põllumajandustootmine.
Projekti rakendumisel on põllumajandussektorile (tootjad, riiklik järelevalve, põllumajandusuuringud jm) internetipõhiselt kättesaadav kogu olemasolev ja loodav teaduspõhine kaardimaterjal, mis võimaldab olemasolevat informatsiooni paremini kasutada põllumajandusliku tootmise efektiivsuse ja põllumajanduse keskkonnasõbralikkuse tõstmise eesmärgil.
Projekti tulemused võimaldavad välja töötada teadmistepõhise, efektiivselt toimiva ja keskkonda säästva Eesti põllumajanduse regionaalse arengukava.       
Projekti rakendumisega tagame looduslike ja majanduslike ressursside efektiivsema ja säästlikuma kasutamise, tõstame Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.
Efektiivsema ja säästlikuma põllumajandustootmise tulemusena suureneb Eesti toidukaupade tarbimise osakaal nii sise- kui ka välisturul.
Põllumeeste nõustamine ja täiendkoolitus omandab uue kvaliteedi.
AMGIS on aluseks konkreetse talu või ettevõtte majanduslikult tasuvate taimekasvatussaaduste tootmise ja säilitamise tehnoloogiate arendamisele keskkonna- ja ressursisäästlikumaks.

Aineringed ja maakasutusstrateegiad

Muldade fütoproduktiivsus ja viljakus olenevad muldade omadustest ja niiskusrežiimist.
Huumuse mõju mullas toimuvatele protsessidele
•Võtab osa mineraalide lagundamisest, ainete migratsioonist – määrab ära mullatekkeprotsessi
•Parandab mulla füüsikalisi omadusi
•Sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused
•Sõltub mulla bioloogiline aktiivsus
•On taimetoitainete allikaks
•Toimib taimedele kasvustimulaatorina
Mulla kultuuristamise tulemusena väheneb oluliselt mulla orgaanilise süsiniku varu. Mullaharimise minimeerimine aga suurendab mulla süsinikusisaldust.
Rohumaade asendamisel põlluga vähenes mulla süsinikusisaldus kahekümne aastaga ligikaudu kaks korda.
Sõnniku kasutamise tulemusena suurenes mulla süsinikusisaldus kuuekümne aastaga 50% võrra, kuid ilma sõnnikut kasutamata mulla süsinikusisaldus vähenes 60%.
Saksamaal korraldatud katsetes suurenes fooniga võrreldes 50 aastaga mulla süsinikuvaru mineraalväetisi kasutades 10% võrra, sõnnikut kasutades 30% võrra ja neid koos kasutades oli C varu suurenemine 40%.
Süsinikusisalduse muutus mullas sõltub selle algsest sisaldusest ja klimaatilistest tingimustest.
Mulda ladestuva orgaanilise süsiniku kogus sõltub kasvatatavast kultuurist ja orgaanilise väetise kogusest ning liigist.
Mulla huumusesisaldus peaks olema vähemalt 3%! Seega Lõuna-Eesti mullad on huumusvaesed.
Muldade huumusesisaldus sõltub mulla liigist ja selle veerežiimist
Sama kehtib ka muldade süsinikusisalduse kohta, sõltub see mulla liigist ja selle veerežiimist, sest huumuses on 58%C
Sõnniku humifikatsioonikoefitsient on seda suurem, mida kuivainerikkam on sõnnik.
Taimejäänuste humifikatsioon sõltub taimeliigist
Väetamata mullal on huumusbilanss negatiivne!
•Väetiste mõju esimesel aastal – otsemõju
•Väetiste mõju järgnevatel aastatel – järelmõju
•Toitainete omastamine – arvestatakse kõigi toitainetega, mida taim omastab ja kasutab bioproduktsioonis
•Toitainete kasutamine – arvestatakse nende toitainetega, mida taim kasutab maapealse osa või saagi moodustamiseks
Lämmastikku kasutavad taimed mineraalväetistest 60% ja orgaanilistest väetistest 50%.
Lämmastiku kaod on kõige suuremad leetunud liivmullast ja kuivendatud gleimullast
Eesti teravilja saagikus on madal, sest kasutame väetisi äärmiselt vähe
Millest lähtuda väetiste kasutamisel ?
•Muldade väetistarbest
•Kasvatatava kultuuri bioloogilistest iseärasustest
•Planeeritava saagi suurusest
•Väetiste toimeaine kasutamise koefitsientidest
•Mida parem on väetiste lahustuvus , seda suurem on harilikult nende otsemõju ja seda väiksem järelmõju
•Sõnniku ligikaudne järelmõju külvikorras enamsaagina oleks teravilja ja kartuli puhul vastavalt 30-40 kg ja 150-200 kg/t sõnniku kohta (0,8-1,0 kg N; 0,13-0,22 kg P; 0,58-0,91 kg K). Vedelsõnniku järelmõju on poole väiksem kui tahkel sõnnikul. Fosfor - ja kaaliumväetiste järelmõju arvutamisel lähtuda viimastel aastatel kasutatud väetiskogustest, millest jooksvalt kasutavad taimed ära 10%. Mineraalsete lämmastikväetiste järelmõju on tühine.
•Eelvilja mõju tuleb eriti arvestada liblikõieliste kultuuride järgselt. Ristikupõllul mulda jääva tüü ja juurte kogus on ligikaudu võrdne saagiga, sellest laguneb järgmisel aastal ära umbes 30%. Seega on ristiku järelmõjuks esimesel aastal 0,7 kg N 0,1 t heinasaagi kohta. 4-tonnise heinasaagi korral on 28 kg N, mis tagab teravilja puhul 1 tonn enamsaaki. Rühvelkultuuride järelmõju neile järgneva teravilja enamsaagi kaudu oleks 0,5-1 t/ha teri või täienevalt vabaneva lämmastiku järgi 12-24 kg N/ha.