laienemine, subsidiaarsus, poliitika põhisuund, uued debatid poliitika kujundamisel. Warleigh teeb teemat käsitledes kokkuvõtte, et tänapäevaks on Eli keskkonnapoliitika väljavaated segased. Kasvav üleilmastumine seab oma tingimusi ja piiranguid. Asutamislepingus3 sätestatud säästlikkuse põhimõte on väga oluline, kuid selle saavutamise suunas liikumine väga aeglane. Keskkonnapoliitika eeldused anda ELle suuremat legitiimsust nii sisendi kui väljundi mõttes pole realiseeritud. Oma probleemid on Elis ka keskkonnapoliitikaga tihedalt seotud regionaalpoliitikal. Ning viimased kolm aastakümmet on näidanud, et peamine trend on tsentraliseeritud 1 Warleigh 2003 lk 95-96 2 Warleigh 2003 lk 98-99 3 Roomas sõlmitud Euroopa Majandusühenduse asutamisleping, 1957 a. otsustamisõigus rahvusvahelisel, regionaalsel ja riiklikul tasandil. Tsentraliseeritud keskkonnahaldamise reziimid tekivad vastusena katastroofidele
otsutatakse paljugi. Näiteks hindab kohtupsühhiaatriaekspert patsiendi pädevust esineda kohtus ja hõlbustada kohtuprotsessi käiku väljakirjutades ravimeid ning rakendades psühhoteraapiat kinnipeetavatele. Kohtupsühhiaatriaeksperte kutsutakse tihti kohtumenetlusse tunnistajatena. Eksperdid annavad oma erialase erapooliku arvamuse spetsiifilise teema kohta. Sageli on kohtupsühhiaatritle koostatud üksikasjaline aruanne, mis toetab nende arvamuse legitiimsust. Enamasti saavad kohtupsühhiaatriaeksperdid tunnitasu töötades advokaatide ja kohtutega. Vahel töötatakse ka lepinug alusel kohtus või mõnes teises riigiasutuses. Tulemustasu, mis sõltub juhtumi resultaadist ja ettemääratud töötundidega eskperte sellisel elukutsel ei leia. Seda peetakse väga ebaeetiliseks. Uuring USA-s näitab ,et 2014. aasta jaanuari seisuga teenib kohtupsühhiaatriaeksperdid aastas 34 448 kuni 111 580 eurot, mis teeb kuupalgaks 2870 kuni 9298 eurot
Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Ombudsman, Regioonide Komitee. 12. Mis on Lissaboni Leping? Lissaboni Leping ehk reformileping on leping, mis kirjutati alla 13. detsembril 2007 aastal Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asustamislepingut. Sellega suurendati liidu tõhusust, demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust. Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009 aastal, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. 13. Millised riigid kuuluvad Kesk- Euroopa regiooni? Austria, Poola, Liechtenstein, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Sveits, Tsehhi ja Ungari. 14. Millega seostatakse mõistet Lääne- Euroopa, peale selle geograafilise tähenduse? Seda seostatakse liberaaldemokraatiaga ja kapitalismiga. 15.Mis on Skandinaavia
absoluutset häälteenamust ning esinduskogudesse pääseb tavaliselt 4-6 erinevat poliitilist jõudu. Riigikogu valimistel kehtib kolm mandaatide jagamise tsüklit (isikumandaat, nimekirjamandaat, kompensatsioonimandaat), mis tähendab häälte ülekantavust ühe nimekirja kandidaatide vahel. Niisuguste protseduuride tagajärjel võivad valituks osutuda kandidaadid, kellele valija oma häält ei andnud. Selline põhimõte vähendab saadiku legitiimsust rahava silmis ning seotust oma ringkonna valijatega. Eestis on palju räägitud kaheparteisüsteemi sissetöötamisest ja seda eelkõige suurparteide seas, kelle võimulepääs oleks enesestmõistetav. Selline süsteem on kasutusel näiteks Suurbritannias ja USAs, mis aga eeldaks majoritaarse valimissüsteemi eksisteerimist. See on lihtne ja arusaadav süsteem, kus häälte kokkulugemine on odav ning valimiste tulemuste pärast tekib vaidlusi harva. Valitsuste kokkupanekule ei eelneks
on õigus osaleda istungitel ja osaleda linna raha kasutamise otsustes. Protsess toimib järgnevalt – kohaliku omavalitsuse piirkondades, linnaosades, naabruskondades viiakse läbi koosolekuid, kus arutatakse paikkonna teemasid. Koosolekutel valitakse delegatsioon, kes esindab ja kaitseb kohalikku kogukonda linnavalitsuse istungitel. Osalusdemokraatiaga eelarvesüsteemil on suur toetus, see on tõstnud kodanike osalemist kogukonnas ja tõstnud vastuvõetud otsuste legitiimsust. Sama eesmärki kannab ka Porto Alegre linnavalituses algatatud Kohaliku Juhtimise Solidaarsuse Programm (Solidarity Local Governance). Eesmärkidena on sõnastatud – valitsuse ja ühiskonna vaheline partnerlus, osalusdemokraatiaga eelarve areng, läbipaistvus, ühiskonna ja valitsuse vahelise dialoogi edendamine ja regenereerimisprojektide arendus. Headest eesmärkidest hoolimata ei ole elanikkond seda programmi hästi vastu võtnud. Põhjuseks programmi segasus, arusaadamatus.
parteidel oleks võrdsed võimalused. Avalikõiguslik meedia peab andma kõigile parteidele võrdse aja ja ruumi oma põhimõtete tutvustamiseks. Parteid võivad omarahaga lisa reklaami teha, aga valimiskampaania ajal ei tohi välireklaami teha ja see pannakse tavaliselt varem üles. Peab olema avalik finantsaruandlus. o Hääletamine, millest suur osa on eelhääletamine. Valijate arv näitab võimu legitiimsust. Eestis valimisaktiivsus on tõusnud. Enamasti on valimistest osavõtt vabatahtlik, aga nt. Belgia ja Austraalias on see kohustuslik. 1 o Häälte lugemine. See sõltub valimisüsteemist(2): Majoritaarne valimissüsteem. Võitja on see, kes saab piirkonnas kõige rohkem hääli. Ei ole
Aluspõhimõtted on tähtis osa seadustes, sest kui konkreetsed aluspõhimõtted puuduvad siis keegi ei tea millest lähtuda edaspidises tulevikus kui on vaja seadusi vastuvõta .Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline ,kuid selle faktiga arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele. Eesti Vabariigi valitsus kartis ,et liitumisleping pole legitiimne ja võib tuua kahju rahvale, kuid pole ratsionaalne seada kahtluse alla liitumislepingu legitiimsust olukorras, kus siiani polnud üksüheselt selge, millised põhimõtted kuuluvad aluspõhimõtete hulka. Selge oli ainult see, et aluspõhimõtetel on õiguslik tähendus. Selleks, et leida aluspõhimõtteid olid ülevaadatud omariikluse põhimõtted, mis seisnesid selles ,et tagada riigi rahva, keele, kultuuripärandi ja kultuuri säilitamise läbi aegade ja seda ei tohi maha suruda mitte üks teine riik. Oli otsustatud pöörduda tol aegse õiguskantsleri poole seda sama
jaanuaris 1920, koosnes peamiselt majanduslikest küsimustest. Küsimuse all oli Eestist välja veetud varade ja Vene riigi varade jaotamine ning Eesti-Vene tulevased majanduslikud suhted. (EA VI: 44-46) Tartu vaherahulepinguga tunnistas Venemaa 200 aastat oma valduses olnud Eesti iseseisvaks riigiks see on üks suuremaid akte iseseisva Eesti ajaloos. Venemaa oli niisiis esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust, kuid samuti oli Eesti esimene, kes tunnustas Nõukogude Venemaa legitiimsust riigina Tartus sõlmitud vaherahu oli mõlema riigi jaoks esimeseks rahvusvaheliseks lepinguks. Vastastikune tunnustamine kulges suuremate probleemideta, sama ei saa aga öelda riigipiiride määramise kohta. Mõlemad pooled esitasid alguses üsnagi ambitsioonikaid nõudmisi: Eesti kohaselt pidanuks riigipiir külgema sügaval Venemaa pinnal, hõlmates ka Setumaast ida poole jäävaid territooriume, mida asustas
nende pikaajalist jätkusuutlikust. Näiteid selle kohta tõi Fukuyama oma raamatus mitmeid. Üks põhjus radikaalsete vasak- või parempoolsete reziimide majandusliku jätkusuutlikkuse kahjuks oli nende suletus välismaailma ees, mis pikas perspektiivis tekitas nende stagneerumist. Mitte-demokraatlike riikide kokkuvarisemise või demokratiseerumise teiseks suureks põhjuseks toob ta nende legitiimse võimu puudumise: ,,... Legitiimsust on võrreldud omamoodi sularahavaruga. Kõikidel valitsustel, nii demokraatlikel kui ka autoritaarsetel on omad tõusud ja mõõnad, kuid ainult legitiimsetel valitsustel on see varu kriisiaegadel käepärast ..." (lk 63). Sellest tsitaadist võib minu arvates välja lugeda ka seda, et kui demokraatlikus ühiskonnas saab poliitiliste läbikukkumiste, vigade või kriiside tekitatud kahjust tulenevat ühiskonna rahulolematust ravida uue valitsuse valimistega ilma et asenduks
liikumiste seemned – fašism ja kommunism – külvati mulda juba enne 1914. aastat, kuid läks vaja maailmasõda, et neid põhjalikult väetada. Sõda aitas kaasa ekstremismi tõusule, nõrgendades Euroopa enesekindlust ja usku kehtivasse korda. Paljud eurooplased ei usaldanud enam oma eliiti, mis oli nad sellisesse katastroofi juhtinud. Saksa ja Austria monarhiad kukutati ja asendati ebakindlate vabariikidega. Uued režiimid oleks võinud edu saavutada, kui neil õnnestunuks aja jooksul legitiimsust koguda, kuid seda aega Euroopale ja maailmale ei antud. 1920. aastate lõpul alguse saanud suur majanduslangus pühkis uued režiimid minema ja õõnestas ka kindlaimate demokraatiate jalgealust. Sõda sundis eurooplasi loobuma oma senisest ühiskonnakäsitlusest. Enne 1914. aastat olid nad uhked Euroopa võimu ja õitsengu üle, elades teadmises, et nende majanduslik ja sõjaline jõud valitseb maailma. Nad võisid isegi hoobelda, et Euroopa tsivilisatsioon on teistega võrreldes ülimuslik
ebareaalselt väikese ajavahemiku jooksul ja sai seega saatuslikuks. Samaaegselt majandusreformidega alustas Gorbatsov ka Nõukogude ühiskonna demokratiseerimist, uskudes, et kui demokraatia õigesti integreeritud saab, siis see vaid tugevdab sotsialismi. Kui alustati glasnostiga, siis usuti, et kui Nõukogude Liit oma mineviku suhtes ausam on, siis ka Nõukogude ühiskond on meelsamini valmis Gorbatsovi reformidega kaasa minema. Selline uskumine, et glasnosti kaudu suudetakse reziimi legitiimsust tugevdada aga oli vale. Paljud Nõukogude intellektuaalid hakkasid Nõukogude kommunismis kahtlema ja ajakirjanduse kaudu ka seda otseselt kritiseerima. Suurem sõna- ja meelsusvabadus ka julgustas mitmeid Nõukogude Vabariikides ja Ida-Euroopa sotsialismimaades rahvuslike ja kommunismivastaste liikumiste tekkimist. Üha suurenev vabadustunne, mitmed aktsioonid Euroopas, Berliini müüri langemine kõik need kombineeritud üha suurema vastumeelsusega kommunismi
kasvavad üles ohtlikes naabruskondades ja lisaks ka nende seas, kes on rahvastiku haavatama osad- vanurid, vaesed, naised ja vähem haritud inimesed (Inglehart, Norris, lk 77-78). Ma arvan, et vanurite ja ka vähem haritud inimeste ebakindlust vähendaks kindlasti see kui neid kaasataks kogukonna tegevustesse rohkem. Kuid lisaks sellele peavad nad ka ise aktiivsemad olema. Et edasi anda liikmelisuse arusaama, ehitada kogukonda või luua legitiimsust, kõik mis on seotud kodanike osaluse sidumisega- sõltuvad kodanike osaluse tasemest (Verba, lk 664). Kui kodanikud ise aktiivselt ei näita üles soovi osaleda kogukonna tegevuses, siis neid ei pruugigi märgata ning tahes tahtmata võivad sellised „rahvastiku haavatavamad osad“ tegevusest kõrvale jääda ning seetõttu väheneb ka nende turvatunne. Rahvastiku n-ö haavatavamaks osaks loeksin mina ka teisest rahvusest, päritoluga inimesi või ka teistsuguse
omadustega inimene rohkem tähelepanu pöörata keskkonnatingimustele. Inimesed teevad piiratud ratsionaalsusega otsuseid grupis ratsionaalne grupi seisukohalt ei pruugi olla ratsionaalse inimese seisukohalt. Et juhtimine oleks efektiivne, peab võim langema inimese piiratud ratsionaalsuse raamidesse võtame juhi otsuse vastu sellepärast, et meil on ükskõik teame, et see on grupi seisukohast. Võimu puhul küsimus alati legitiimsuses Simoni arvates tekitab legitiimsust see, et alluvatel on ükskõik. Max Weberi autoriteeditüübid: (küsis: ,,miks me allume uuele korrale?", ,,mille abil valitsevad valitsejad?") Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). 1. Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus
) · Vaesed loovad töökohti, mis on seotud paljude inimestega (n.narkootikumidega kaubitsejad, prostituudid, armee, politsei jne.): · Vaesed ostavad väheväärtuslikke, kahjustatud ja vanu kaupu, mis toob kaasa nende majandusliku kasutamiskõlblikkuse; samuti kasutavad vaesed vastava erialase ettevalmistuse saanud professionaalide teenuseid, nagu arstid ja õpetajad; · Vaesed aitavad "ülal hoida" ühiskonnas valitsevate dominantsete normide legitiimsust, pakkudes näiteid nende rikkumisest; · Vaesed aitavad tagada emotsionaalset rahulolu , kutsudes esile kaastunnet, haletsust ja heategevust, nii et jõukamad tunnetavad oma teguviisi õiglasena; · Vaesed pakuvad jõukamatele inimestele asendavat osalust seksuaalses käitumuses, alkoholismis ning narkomaanias; · Vaesed aitavad teistel end identifitseerida, kui mitte-vaeseid;
allakirjutamist, lepingu ratifitseerimisseaduse Riigikogus vastuvõtmisel ning ratifitseerimisseaduse väljakuulutamisel” (Eesti Vabariigi põhiseadus … 2008, 777). Ei saa aga nõustuda seisukohaga, nagu Vabariigi Presidendi poolt liitumislepingu ratifitseerimise seaduse väljakuulutamine ei saaks olla selle lõplikuks tagatiseks, et liitumisleping on kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega (samas, 777). Pole ratsionaalne seada kahtluse alla liitumislepingu legitiimsust ja seda isegi olukorras, kus siiani pole üksüheselt selge, millised põhimõtted kuuluvad aluspõhimõtete hulka. Pigem tuleks Eestil olla tähelepanelik Euroopa Liiduga uute lepingute sõlmimise puhul. Igal eraldi võetud juhul tuleb hinnata sõlmitava lepingu otsest või kaudset mõju aluspõhimõtetele. Aluspõhimõtetega vastuolus oleva lepingu sõlmimisest tuleb loobuda. Põhiseadusest arusaamine peab tuginema korrastatud mõtlemisele.Tõsiselt võetava panuse
anda Euroopa Komisjonile koordineerijana suuremad volitused, et toetada liikmesriike eelkõige „parimate tavade” levitamise kaudu; kiirendada finantsturgude ja sotsiaalkindlustussüsteemide reforme ning side- ja energiasektori liberaliseerimist. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjoni (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest). Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija
inimeste piiranguteta liikumine ühest liikmesriigist teisse. · Sihiks seati moodustada ühtne rahaliit. · ÜEA andis ministrite nõukogul õiguse kiita siseturu seadusandluse ühtlustamiseks tarvilikud meetmed heaks kvalifitseeritud häälteenamuse varasema ühehäälsuse asemel. · Suurendati Euroopa parlamendi õigusi, parlament sai vetoõiguse assotsieerumislepingute ja uute liikmete vastuvõtu heakskiitmisel. 10. Millised tegurid mõjutavad ühe või teise riigi legitiimsust? institutsioonid, mis omavad sunnivahendeid territooriumil elava ühiskonna ülene kontroll nende inst poolt rahv-vah tunnustatus õigussubjektina kehtiv ja seaduslik kohtuvõim konsitutsioonilisus 11. Iseloomusta tänapäeva parlamentarismi iseärasusi? Parlamentarism on riigikord, kus täidesaatva võimu on seadusandliku võimu kontrolli all; seadusandliku ja täidesaatva võimu lahususe põhimõte. Parlamentaarne vabariik on
Selle definitsiooniks oleks: Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik valitsemine Võim pean olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Legitiimsus tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. Võib tulla ka ette propagandaga saavutatud legitiimsust, mis ei ole aga jätkusuutlik ega püsi kaua. Viimastel aastatel on sotsiaalteadlased kasutusele võtnud mõiste hea valitsemine, mis tähendab lisaks legitiimsusele ka efektiivset valitsemist (tulemuslik), läbipaistvust ja kodanike kaasamist. Hea valitsemise tunnuseks on see kui ühegi grupi huve ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega
heaks tegutsemiseks või ka väiksema seltskonna huvide eest seismiseks. MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks ei või vaid olla kasumi teenimine, tulu teenimine on lubatud. MTÜ asutajateks ja liikmeteks (minimaalselt kaks) võivad olla nii füüsilised (sh alla 18aastased) kui ka juriidilised isikud (ettevõtted). MTÜ võib olla ka tuhandete liikmega, kuid siis tuleb juhtimine ja otsuste vastuvõtmise kord eriti hästi läbi mõelda. Samas pakub lai liikmeskond MTÜle rohkem legitiimsust ja jõudu. MIS ON AKTSIASELTS (AS)? AS on piiratud vastutusega äriühing nagu ka OÜ. Erinevus on selles, et AS-il on aktsionärid (OÜ-l osanikud) ja minimaalseks aktsiakapitali suuruseks 25 000 eurot. Igal aktsionäril on teatud kogus aktsiaid, mis annab hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning tulude jagamisel. 7 VABA ÜHISKONNA ETTEVÕTLUSVORMID
kõiki probleeme, mida ühinemisega saavutada tahetakse. ÜA reformid arvestavad palju vähem kultuurikomponenti, mis loob lisapingeid, mis hakavad pärssima ühinemisjärgset elu. Ülevalt alla ühinemiste puhul tuginetakse nö tipptasandil poliitilistele kokkulepetele ja need toimuvad kogu süsteemis, mistõttu on sinna kaasatud KOV esmatasandist kõrgemad tasandid ja toimijad, ning reeglina muudetakse nende rolle ja suhteid. Liigselt ülalt alla reformid vähendavad uute võimude legitiimsust. (Sootla jt, 2011) Alt üles ja vabatahtlike ühinemiste puhul annab keskvalitus ette väga üldised raamid vaid ühinemiste õiguslike raamide osas ja siis aitab ühinemise käigus ad hoc konsulteerida osapooli kui neil tekivad küsimused. Nt.Kanada on kasutanud samuti täielikult vabatahtlikke ühinemisi. Kuid, kui mõni osapool hakkab käituma eriti vastutustundetult, siis on osariigi võimud sekkunud ja sundinud ühinema. (Sootla jt, 2011)
c) ELi eelarve arutamine ja selle vastuvõtmine koos Nõukoguga Roll integratsiooni protsessis: 8. Miks on liikmesriigid suurendanud Euroopa Parlamendi võimu? Sest liikmesriikide suurust ja huve tasakaalustavate institutsioonide rolli tuleb tugevdada. EP on ainuke EL-i institutsioon, mille valib Euroopa rahvas. St et kui anda EP-le rohkem võimu, tuuakse võim rahvale lähemale, mis omakorda suurendab EL-i demokraatlikku legitiimsust. 9. Mis on subsidiaarsuse põhimõte? Subsidiaarsuse põhimõte (ka lähimuspõhimõte) on ELi üks keskseid printsiipe, mille kohaselt ELi poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Kui välja arvata ELi ainupädevuse valdkonnad, tähendab see, et EL saab tegutseda üksnes juhul, kui kõnesolevat õigusakti on parem rakendada ELi kui et riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil. 10
10 4. KAASAMINE Kaasamine on ühenduse liikmeskonna või sihtrühma paremini rakendamine või aktiveerimine oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel; avaliku võimu või äriettevõtete tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel [7]. Kaasamise eesmärk on tõsta otsuste kvaliteeti ja ühiskondlikku legitiimsust, suurendades mittetulundus-, era- ja avaliku sektori osalust otsuste ettevalmistamisel ja langetamisel. Ametiasutus, kodanikuühendus või esindusorganisatsioon, kes dokumenti loob, kaasab otsustusprotsessi huvirühmi kõigist sektoritest. See tagab väljatöötatava strateegilise dokumendi tasakaalustatuse ja lähtumise avalikust huvist [8]. Avalikkuse kaasamine otsuste tegemisele peab olema avatud, läbipaistev ja paindlik.
Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid Ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Institutsiooni mõiste- teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum Funktsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste legitiimsust Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Stabiilsus ja muutumine: Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu
üksmeelselt Kolmanda Saksamaa vastu tegutsedes. Saksa Liit omandaski Euroopa tasakaalus võtmerolli: ligikaudu 40 Saksa riiki olid omavahel liidus nõnda, et nad olid koos liiga nõrgad väljapoole suunatud sõjalisteks rünnakuteks, samas aga piisavalt tugevad selleks, et end kaitsta Prantsusmaa või Venemaa vastu. Legitiimsus: Legitiimsuse ehk seaduslikkuse põhimõte, seaduslikkus. Talleyrand rõhutas igati valitsejate legitiimsust, mis tähendas revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastamist Bourbonidest alates. Eranditeks, mida ei taastatud, olid ainult SakasRooma Keisririiki ja Rootsis Gustav IV Adolfi võim. Restitutsioon: Restitutsiooni all mõisteti varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist troonile. Restitutsiooniprintsiipidest lähtudes taastati Bourbonide dünastia Hispaanias ja vanad valitsejasuguvõsad said uuesti võimule enamikus Itaalia riikides
finantshuvide sõltumatu kaitsjana. Nüüd, kus Euroopa seisab silmitsi järjest suuremate probleemidega ja kasvava survega oma rahandusele, muutub kontrollikoja roll järjest olulisemaks. Kontrollikoda teavitab ELi poliitikakujundajaid riskidest, annab neile kindlust ja nõustab, kuidas finantsjuhtimist parandada ning tagada Euroopa kodanikele teave nende raha kasutamise kohta. Sel viisil tugevdab kontrollikoda omalt poolt Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust ja jätkusuutlikkust. Lisaks ELi finantsjuhtimise parandamisele on Kontrollikojal roll edendada aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust ning tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. ELi sõltumatu välisaudiitorina kontrollib Euroopa Kontrollikoda, et ELi vahendid oleksid õigesti kirjendatud, kogutud ja kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas asjassepuutuvate eeskirjade ja määrustega, ning et neist saadav kasu oleks võimalikult suur
Nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine 4. Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioonid: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum, nt: - majandus, religioon, perekond, haridus Institutsioonide funktsioon majanduselus • Määratlevad tegevuste legitiimsust – Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) – Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); – Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; • Institutsioon ≠ organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, üldmudel
Institutsioonid - teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kojundavate normid, rollide ja tegevuspraktikate kogum(majandus,religioon, perekond;turg,keskpank) • institutsioon ≠ organisatsioon, vaid selle plaan,näidis • suhteliselt stabiilsed ajas • formaliseeritud: seadusandlus, standardid; informaalsus: traditsioonid, normid, rutiinid Institutsioonide funktsioon majanduses: • Määratlevad tegevuste legitiimsust(selle sisu ja piirid; osalejad; vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid • Kujundavad eelistuste kujunemistja realiseerimist • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda • Formaalsete reeglite muutumine kiirem • Formaalsed reeglid ei toimi ilma täiendusstrukuuride teotuseta • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteidhuvigruppide vahel 3. KAPITALIDE KÄSITLUSEST
järsud muutused: anoomia Institutsioonid - teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normid, rollide ja tegevuspraktikate kogum(majandus, religioon, perekond; turg, keskpank) • institutsioon ≠ organisatsioon, vaid selle plaan, näidis • suhteliselt stabiilsed ajas • formaliseeritud: seadusandlus, standardid; informaalsus: traditsioonid, normid, rutiinid Institutsioonide funktsioon majanduses: • Määratlevad tegevuste legitiimsust(selle sisu ja piirid; osalejad; vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda • Formaalsete reeglite muutumine kiirem • Formaalsed reeglid ei toimi ilma täiendusstruktuuride teotuseta • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 3. KAPITALIDE KÄSITLUSEST
• Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, turg, keskpank, AS, ametiühing). Institutsioon ≠ organisatsioon. Institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis, algmudel. Funktsioon: määratlevad tegevuste legitiimsust (legaalne/illegaalne; professionaalsus, vanus), suunavad ja filtreerivad infot ja andmeid; kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9 ja 10 3. Loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu • Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi
Tuleb teha palju lobi- ja koostööd teistega üksinda ei saa "ohule" vastu seista Liikmesriigi põhiseadus pole enam ülimuslik väiksemad riigid on üleesindatud lobitöö võimalus kaasa rääkida kõikides otsustusprotsessides väikeriigis napib pädevaid poliitikuid ja ametnikke väikeriigil on suuremad rahalised piirangud 16. Veebel & Markus: Rahvusüleste institutsioonide roll Euroopa võlakriisis Peamine kriisi "lahendaja" - Euroopa Keskpank (sai endale legitiimsust juurde liikmesriikide valitsuste arvelt). Ainuke institutsioon, mis saab eurot mõjutada. Liikmesriikide parlamendid said endale passiivsema rolli kriisi lahendamises kuna neid survestas ühiskond (kui miski läheks halvasti, nemad oleks süüdi) ELi ametnikud, keda ei valita ja seetõttu nendel puudub ka see surve, said endale "mandaadi" juurde. Kriisi alguses otsustasid liikmesriikide valitsused - keskel otsustusvõime oli võrde Komisjoni ja Pangaga.
Üksikisik - Seotus sotsiaalsete suhetega; Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; Identiteet (sisemine / omistatud) Institutsioonid – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (majandus, religioon, AS, ametiühind jne) Institutsioon ≠ organisatsioon Institutsioonide fukntsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid, võimalikud osalejad, vahetudobjektid, nende väärtuse omistamine. Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist Stabiliseerivad tegevuskeskkonda Institutsioonide stabiilsus: Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt
kehtestatud seadusi. Legaalsus rajaneb täiesti ratsionaalsel (mõistlikul) ja loogilisel juriidilisel alusel, sõltumata sellest, kas inimesed võtavad selle omaks või mitte. Legitiimsus seevastu on poliitiline ja psühholoogiline kategooria, mis näitab ühiskonna või selle erinevate sotsiaalsete gruppide valmisolekut võtta omaks antud poliitikasubjektide võimu ja valitsemist. Legitiimsus annab tunnistust võimu vajalikkusest. Legitiimsust ei saa kellelegi peale suruda. Ta tekib tulenevalt poliitiliste ootuste ja lootuste, kommete ja traditsioonide iseloomust, ühiskonna majandussüsteemi üheliigitusest ja ühtekuuluvusest. Legitiimsus väljendab poliitikasubjekti omaksvõttu, tema autoriteeti, austust ja lugupidamist tema suhtes. 1)Illegaalne ja mittelegitiimne subjekt (nt. Terroristidest vandenõulaste jõuk, kes püüab kukutada seaduslikku valitsust) 2)Illegaalne ja legitiimne subjekt (nt
Peteri printsiip: - Tähistab bürokraatia hälvet, mille kohaselt edutatakse inimesi nende ebakompetentsuse tasandini. 152. Ministeerium on - haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine - poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust. 153. Valitsemise detsentraliseerimine - Tagab kohalikele omavalitsusele suurema autonoomia keskvõimust - Tõstab potensiaalselt avaliku võimu legitiimsust 154. Mitmetasandiline valitsemine hõlmab võimu ja pädevuste jagunemist - Kohaliku omavalitsuse ja keskvõimu vahel - Euroopa Liidu ja riigi keskvõimu vahel - Kohalike omavalitsuste ja nende moodustatud ühisorganite vahel 155. Millised küsimused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse? - Kõik, mis omavalitsus lepingutega endale võtab - Kõik, mis selgesõnaliselt seadusega antud 156. Governance tähendab - Ühiskonna valitsemiskorraldust 157
suunas liigutada (toimijate võimustamine, empowering), ka riigi ,,sügavus Riigi õigustatus modernsuses n Riigi õigustatus kui lõputu mõtteprobleem: n Usuline ja traditsiooniline alus nüüdseks õigustusena taandunud n Lepingukäsitlused: vs keegi pole sõlminud, ei saa taganeda n Vägivald (nt marksism): vs isegi sõjavangide laagris nõuab valitsemine teatud legitiimsust n Aristotelese loomutäiuse teostumine, Rousseau- Robespierre'i ,,rahva tahe" kas on? n Weber: isegi varas tunnustab oma tegevust vargusena mõtestades teatud mõttes riigivõimu legitiimsust n Pierson, Held: toimivas (tõhusas) riigis pole legitiimsus kuigi suur praktiline probleem Deliberatiivne põhiseaduspatriotism n Jürgen Habermas: n Avatud ja konstruktiivse deliberatiivse arutelu protsess
ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjoni (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest). Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija
· Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; · Identiteet (sisemine / omistatud) 3) Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioon teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, aga ka turg, keskpank, aktsiaselts, ametiühing jm) Institutsioonide funktsioon majanduselus: · Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) · Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid · Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist · Stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Institutsioonide stabiilsus ja muutumine:
pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt EL-i institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjoni (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest). 4.2 Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija
Suur osa interaktsioonidest rutiniseeritud, tugineb ,,enesestmõistetavusele" Reeglite järgimise olulisus- sotsiaalsete suhete loomiseks ja hoidmiseks; seotuna sotsiaalsete rollide, identiteedi ja staatusega Institutsiooni mõiste- Teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogu. nende funktsioon majanduselus- Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; Institutsioon organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni ,,plaan", üldmudel. stabiilsus ja muutumine-
17. Peteri printsiip tähistab bürokraatia hälvet, mille kohaselt edutatakse inimesi nende ebakompetentsuse tasandini. 18. Ministeerium on haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine; poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust. 19. Valitsemise detsentraliseerimine tagab kohalikele omavalitsustele suurema autonoomia keskvõimust; tõstab potentsiaalselt avaliku võimu legitiimsust. 20. Subsidiaarsusprintsiip tähistab otsustamist madalaimal otstarbekal tasandil. 21. Mitmetasandiline valitsemine hõlmab võimu ja pädevuste jagunemist kohaliku omavalitsuse ja keskvõimu vahel; Euroopa Liidu ja riigi keskvõimu vahel; kohalike omavalitsuste ja nende moodustatud ühisorganite vahel. 22. Millised küsimused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse? -Kõik, mis omavalitsus lepingutega endale võtab; kõik, mis selgesõnaliselt seadusega antud. VALITSEMINE 1
Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid (ühest etapist teise). Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi. · Pulmarituaalid · Matuse rituaalid · Täiskasvanukssaamise rituaalid (initiatsiooni rituaalid) · Sünniga seotud rituaalid 48. Rituaalide erinevad käsitlused, kriitika. Turner: rituaal on kultuuri põhiväärtuste esiletooja, rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab rituaalis manifesteeritavate väärtuste vastavus kultuuri põhiväärtustele Durkheim: rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust, rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab ühine rituaalis osalemine Goody: Rituaalis ei pruugi väljenduda selles osalejate olulised väärtused, legitiimsuse küsimus pole tähtis, kuna rituaali eesmärk võib olla ka nt poliitiline manipulatsioon
ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu ajalugu Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950.
10. saj-l taastati Püha Rooma keisririik. Keisririigi rajas Otto I (936 – 973), kes krooniti keisriks 962. Valitsejad kandsid kahte tiitlit: Saksa kuningas ja Rooma keiser. Kuni 12. saj keskpaigani olid Püha Rooma keisrid Euroopa võimsaimad valitsejad. Riik oli hästi tsentraliseeritud, stabiilne. Paavst oli keisri käpa all ning paavst valiti tavaliselt keisri poolt. Olukord hakkas muutuma 11. saj keskpaiku olukord muutus. Paavstid hakkasid vaidlustama keisrite legitiimsust. Murrangu alguseks võib pidada Cluny-liikumist, mis seadis programmiks vaimuliku võimu vabastamise ilmaliku eeskoste all. Võideldi tsölibaadi eest ja simoonia vastu. 1059 muudeti paavstide määramise kord, valida sai nüüdsest kiriklik kolleegium. Seega kadus paavsti valimise juhuslikkus. 1054 toimus kristliku kiriku lõhenemine ida- ja läänekirikuks. Vaidluse põhjuseks oli püha vaimu lähtumine (idakirik uskus et isast, läänekirik isast ja pojast).
● muuta EL tõhusamaks ning suutlikkus tegelema praeguste ülemaailmsete probleemidega (kliimamuutus, julgeolek ja jätkusuutlik areng). Lissaboni leping ehk reformileping on leping, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut"eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust" ning jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Iirimaa tegid ratifitseerimisotsuse parlamendid. Iirimaal tuleb põhiseadusega potentsiaalselt konfliktsed välislepingute ratifitseerimiseks luba saada rahvahääletuselt. 2008. aasta 12. juunil toimunud referendumil hääletas 53,4% Iirimaa valijatest leppe vastu. Teist korda toimus referendum 2
Riigikaitse, tervishoid o kriisi olukordades on võimu tsentraliseerimisel suurim mõju o Haldussuutlikkus on nõrk o Ressursse on vähe 3. Millal on otstarbekas liidrile/ juhile tagada alluvatest paremad, võrdsed või halvemad tingimused? Võrdsed ehk egalitaarsed tingimused, kui o On avatud keskkond, ruumid o Oodatakse, et juht ei teeks üksi otsuseid, kaasaks töötajaid. Soovitakse legitiimsust o Oodatakse, et juht võtaks osa ka igapäevastest praktilistest tööprotsessidest, teaks nende kohta o Kui on vaja teada detaile, mõista- juht peab lähedal olema, et otsusi teha o Kui on tegemist väikse, projektipõhise, muutliku organisatsiooniga o Kui soovib töötajaid muuta produktiivsemaks- rohkem vastutust=rohkem produktiivsust o Kui soovib erinevaid alternatiive, rohkem ideid
puhul demokraatia puhul demokraatia puhul puhul Positiivne mõju hoiavad Positiivne mõju Positiivne mõju aitavad Positiivne mõju süsteemi avatud ja ametnikud käituvad nende saavutada tulemuste tulemused sünn võistlevana juuresolekul legitiimsust (toimuvad ametnike ja lobigrup ratsionaalsemalt; mida avatud konsultatsioonid ja koostöö tulemus rohkem gruppe on kokkusaamised) mistõttu ka tagasiside kaasatud, seda suurem on nendega kaudselt seotu erinevate inimgruppide esindatus
MAJANDUS ÜHISKONNAS Institutsioonide funktsioon majanduselus Institutsioonid teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum, võimaldab luua stabiilsust (eluvaldkonna tasandil nt. majandus, religion, perekond, haridus. II tasandi institutsioonid nt. turg, aktsiaselts, ametiühing, omand, leping), ajas suhtelised stabiilsed Funktsioon majanduselus Määratlevad tegevuste legitiimsust kas on vajalik mingit professionaalset nõuet (kinnisvara turul töötamine jne), võimalikus osalejad (kas on õigus astuda klubisse sisse jne), vahetusobjektid (eeldame poes, et kaalud arvutavad kõik hinnad õieti jne) Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist Stabiliseerivad tegevuskeskkonda Institutsioonide muutumine ja stabiilsus Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva
(Põhiõigused, proportsionaalsus, õiguskindlus,õiguspärase ootuse põhimõte, võrdsusprintsiip, ettevaatusprintsiip,menetlusnormide järgimine, jne.) · Rahvusvahelised lepingud 2009 Lissaboni leping leping, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut "eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust" ning jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Eesmärk : muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel. · Algselt volinikud oleks olnud 2/3 riikidel. 1/3 oleks ilma voliniketa olnud. · Konstitutsioonilise leppe terootika jäeti välja(et on hümn jalipp jne riigile omased asjad).
sündmustega kohanemiseks. Kõige universaalsemate rituaalide hulga kuuluvad Siirderituaalid, mis tugevdavad ühiskonna tähtsust ja aitavad inimesi siirduda ühest elufaasist teise. Avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutmist ühiskonnas. Näiteks: Pulmarituaalid, Matuse rituaalid, Täiskasvanukssaamise rituaalid, Sünniga seotud rituaalid 50. Rituaalide erinevad käsitlused, kriitika. Turner: rituaal on kultuuri põhiväärtuste esiletooja, rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab rituaalis manifesteeritavate väärtuste vastavus kultuuri põhiväärtustele Durkheim: rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust, rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab ühine rituaalis osalemine 51. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus? Erinevates sümbolites, erinevad rituaalid, maa erinevad harimis meetodid. Vajadus erinevate sotsiaalsete insitutsioonide järele on olemas kõigis ühiskondades. Samas on
Näited. Rituaal on usutalituse, tava või kombe kindlaks kujunendud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise. Nt leeris käimine. Siirderituaal on avalikud tseremooniad või üritused, mis tähistavad inimese jõudmist ühest etapist teise. Nt. USAs Sweet Sixteen ürituse koraldamine 16 aastaseks saavatele tüdrukutele. 48. Rituaalide erinevad käsitlused, kriitika. Victor Turner Rituaal on kultuuri põhiväärtuste esiletooja. Rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab väärtuste vastavus kultuuri põhiväärtustele. Emile Durkheim Rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust. Rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab ühine rituaalis osalemine. Kriitika: Goody on esitanud näiteid mitmetest rituaalidest, millest osavõtjad ei jaga seal esitatud väärtuseid ning leiab, et mitte-rituaalne tegevus on rituaaliga võrreldes märksa selgem inimeste tõekspidamiste väljendaja. Rituaalid jäävad kordama
kahanemine normaalse 21 protsendi pealt vaid 14 protsendile muu hulgas seetõttu, et betoonkonstruktsiooni pind ei olnud kaetud ja absorbeeris hapnikku. See seadis missiooni ohtu, sest energiatase langes nii madalale, et piisava toidu tootmine muutus raskeks. Arvutused näitasid, et osalejad riskisid nii suure kaalukaotusega, et see võis nende tervisele ohtlikuks kujuneda. Seetõttu otsustas juhatus, et hapnikku tuleb lisada väljastpoolt. Seda tehes oli katse kaotamas oma teaduslikku legitiimsust, arvas mõni elanik. Marsil poleks seda kunagi juhtunud, arvasid katses osalejad. Probleem sai vastukaja ka Ameerika pressis, mis alguses suhtus Biosphere 2 kui oma silmaterasse, hiljem aga käsitles seda väga vihasel toonil. Katsegruppi esitati kui hipikarja ja usklikke ekstremiste. Katse siiski jätkus. Püramiidi lisati hapnikku ja suurimad loomad tapeti. Teiste hulgas sead, kes sõid rohkem biomassi, kui ise tagasi andsid. Üks selle ja teiste katsetuste õppetund oli, et
annaabi.ee 
