Spartacus ja Julius Caesar (0)

Spartacus
Spartacus pärines Traakiast ( tänapäeva Bulgaariast ) . Ta pandi gladiaatorite kooli , kus ta sai gladiaatorite treeneriks ning temast peeti väga lugu .
Aastal 73 eKr põgenes Spartacus koos mitme gladiaatoriga koolist . Nad varjasid ennast Vesuuvi mäel . Peagi piirasid roomlased Vesuuvi ümber ning ootasid lootes , et põgenike leeris saab toit otsa ning nad on sunnitud alla tulema . Kuid gladiaatorid olid olid kavalad ning valmistasid endale metsviinapuu väätidest redelid ning ronisid mööda järsku kaljuseina alla ja ründasid roomlaste väge ja lõid selle puruks .
Pärast seda põgenes kõikjalt orje Spartacuse juurde ning varsti oli neid seal juba kümneid tuhandeid . Spartacus organiseeris nendest suure ning tugeva sõjaväe ning nad põgenesid Itaalia põhjaossa . Rooma konsulid said ülestõusnutelt lahingus lüüa .
Äkki pöördus Spartacus tagasi lõunasse. Ilmselt polnud orjad oma sihtides kuigi üksmeelsed , kuid siiski liikus vägi põhjast Itaalia lõunatippu lootes pääseda Sitsiilia saarele . Nad leppisid piraatidega kokku , et nad viivad nad oma laevadega üle mere , kuid piraadid ei pidanud oma lubadusest kinni . Mõned ülestõusnud provisid üle mere pääseda parvedel , aga nad hukkusid tormis . Spartacusel ei jäänud muud üle kui pöörduda oma väega tagasi põhja suunda .
Varsti toimus Crassuse leeginäride ja Spartacuse väe vahel otsustav lahing . Spartacus püüdis koos oma parimate võitlejatega tungida läbi roomlaste Crassuseni , et teda tappa . Spartacus võitles hästi , isegi kui tema lahinguratsu surma sai . Ta oli vapustav mõõgavõitleja kuna ta oli elukutseline gladiaator . Ta tappis palju lihtsõdureid , kui ka roomlaste komandöre . Järsku sai Spartacus odaga reide hasavata ning ta jätkas võistust ühel põlvel hüpates , kuid vaenlased piirasid ta ümber ja tapsid .
Julius Caesar
Julius Caesar oli suursugust päritolu ning pidas ennast Romuluse sugulaseks . Caesar valiti tutvuste ja sugulussidemete kaudu ülempreestriks . Tema tahtisel korraldati vaestele vaatemänge ja jagati tasuta leiba . Lihtrahvas armastas Caesarit kuna ta tegi nende heaks paljut .
Pompeios ja Caesar sõlmisid aastal 60 eKr kokkuleppe, milles nad lubasid üksteist igati toetada erinevates riigiasjades . Caesar sai konsuliks ning suundus Calliat vallutama . Sealsed rahvad langesid tema võimu alla . Caesar tahtis võita samamoodi kuulsust nagu Pompeios oli võitnud Idamaades , ainult tema tahtis võita kuulsust Läänemaades . Caeras ja Pompeios hakkasid üksteist aegamisi vähem usaldama ning aastal 49 eKr toimuski nende vahel suur kodusõda . Mõlemad tahtsid ise olla mõjukam mees Rooma riigis . Mõlemal olid ka oma enda leegionid , kelle peale nad võisid igas olukorras kindlad olla . Pompeiosel olid head suhted senatiga , samas Caesar lotis rohkem lihtrahva toetusele . Sõjakäigus Caesar koos oma leegioniga ei viitnud kaua aega Roomas , vaid nad purjetasid koheselt Itaaliast Kreekasse . Kreekas toimus otsustav lahing , kus Pompeiose leegionid said raskelt lüüa .
Caesarist sai Rooma riigi valitseja . Ta polnud julm valitsejaja oma endistele vastastele andis ta meeleldi andeks . Senat andis Caesarile ka diktaatori ameti . Sellest hoolimata ei meeldinud tema ülemvim paljudele suursugustele roomlastele ja nad tahtsid ka taastada senati võimu endisel kujul . Senaatorid sõlmisid Caesari vastu salaliidu ja juhtuski nii , et aastal 44 eKr tapsid vandenõulased Casari senati istungi ajal .