Caesar ja Spartacus Kodusõdade vahepeal puhkes Itaalias orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. Selle eestvedajaks olid gladiaatorid. Need olid orjad kes ei teinud mitte tavapärast tööd, vaid võitlesid rahva silme all elu ja surma peale. Et gladiaatorid hästi võitleksid pidid nad olema hästi treenitud ja selleks rajati ka gladiaatorite koole. Spartacus oli gladiaator kes pärines Traakiast. Teised gladiaatorid pidasisd temast väga lugu. 73 aastat eKr. Põgenes Spartacus koos mitmekümne gladiaatoriga koolist. Põgenejad varjusid järsunõlvalisel Vesuuvi mäel. Kuid peagi saabus kohale suu Rooma väesalk kes piiras Vesuuvi mäe ümber. Õigupoolest valvasid sõdurid ainsat teed mäkke. Mujal olid nõlvad nii järsud,et sealtkaudu minema pääseda tundus võimatu. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias
Rooma sõjasalgal sulgesid nad tee. Põgenikke ähvardas näljasurm, kuid nad tegid endale metsviinapuu väätidest redelid ja ründasid roomlaste salka tagantpoolt ning purustasid selle totaalselt. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias nagu kulutuli ja peagi oli gladiaatoritega ühinenud kümneid tuhandeid põgenenud orje. Enamik nendest olid väljastpoolt Itaaliat lahingus võetud sõjavangid, nii et nendest sai korraliku sõjaväe. Spartacus tahtis oma armee abil viia orjad üle Alpide kodukohtadesse tagasi. Rooma konsulid said Spartacuselt lüüa.Järsku pöördus Spartacus Lõuna-Itaaliasse. Nähtavasti polnud orjad oma sihtides päris üksmeelel. Niisiis läksid Spartacus ja teised põhjast Lõuna-Itaalia tippu sooviga pääseda Sitsiilida saarele. Kuid piraadid, kes lubasi nad üle mere viia, vedasid neid alt ja need, kes põhja poole tagasi ei läinud, vaid proovisid parvedega Sitsiiliasse saada, hukkusid tormis
saada Sulla õnnest. Kui Valeria oma kohale naases, istus ta vend Hortensius ülirikka patriitsi Marcus Crassuse juurde, kes oli huvitatud tema läheduses istuvast kurtisaanist, Eutybisest. Kõnelused ja müra lõppes, kui pasuna hääl andis signaali järgmise võitluse alguseks, mis toimus kolmekümne traaklase ja kolmekümne samniidi vahel. See lahing hakkas lõpule jõudma tunni aja pärast. Selleks ajaks olid seitse samniiti ümber piiranud kolm traaklast, kelle hulgas oli Spartacus. Spartacus oli sündinud Rhodope mägedes Traakias. Ta võeti vangi, kui roomlased ründasid Traakiat. Tema jõu tõttu arvati ta leegioni ning hiljem määrati dekaaniks ja sai autasuks pärja corona civica. Kui roomlased ründasid uuesti ta kodumaad, põgenes ta ning asus roomlaste vastu võitlema. Pärast vigasaamist võeti ta uuesti kinni, kuid surmanuhtluse asemel mõisteti ta teenima gladiaatorina. Seekord laskis lanista Actianus Spartacusel
mis algas sel hetkel kolmekümne traaklase ja kolmekümne samniidi vahel. Kõnelused ja müra lõppesid. Kõik pilgud pöördusid võitlejaile. Polnud viite minutitki, kui areenil voolas juba veri. Sedamööda kuidas gladiaatorite read hõrenesid, kostis ikka sagedamini pealtvaatajate käteplaginat, kisa ja ergutushüüdeid. Tunni aja pärast hakkas lahing lõpule jõudma. Seitse samniiti olid kolm traaklast ümber piiranud. Nende kolme traaklase hulgas oli Spartacus. Spartacus oli umbes kolmekümne aastane mehine mees, kes sattunud vangi, arvati ta tema jõu ja vapruse tõttu leegioni, kus ta paistis silma igal pool. Ta määrati dekaaniks. Spartacus sai oma isamaa eest võideldes haavata ning võeti roomlaste poolt uuesti vangi, seejärel mõisteti ta teenima gladioaatorina. Tänu seninähtamatule osavusele oli Spartacus selles pikas, üle tunni kestnud võitluses saanud vaid kolm kriimustust ning seisis üksi nelja tugeva vastase vastu
..........................................................5 Caesar ja Rooma õigus.................................................................................................................. Juliuse kalender............................................................................................................................... Caesar kui salakirja looja............................................................................................................... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit võib pidada oma aja üheks väljapaistvaimaks isiksuseks. Temast on kirjutanud Plutarachos, Marcus Tullius Cicero, Gaius Svetonius Tranquillus. Lisaks oli ta ise antiikaja üks suurim sõja-ajaloolane. Temast on jäänud mitu põnevat ja sisukat sõja-ajaloolist ürikut. Tähtsaimad teosed on "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civili, 3 raamatut)
Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse aastate järgi mil oli võimul mõni kõrgem riigiametnik, nt konsul. Erinevates Rooma provintsides oli ka erinev provintsiaalne ajaarvamine, arvati aega provintsi vallutamise aastast. 4saj pKr veel ei arvatud aega kristlikult. Kristlaste seas aga hakkas levima uus ajaarvamise viis, kus arvati aega alates maailma loomisest: nt üks varakristlik autor Julius Africanus paigutas maailmaloomise aastasse 5005 eKr, teine autor Euserios Caisareas dateeris maailmaloomise aastasse 5199 eKr. Juutide arvutuste järgi oli maailm veel noorem, nimelt 3761 eKr. Ajaarvamine Kristuse sünnist võeti kasutusele alles 6saj pKr, esialgu juurdus ta väga aeglaselt. Laiemalt hakkas ta levima alles Karl Suure ajal. Üldisemaks ta muutus kuskil 10-11saj pKr. Hispaanias nt aga võeti Kristlik ajaarvamine kasutusele alles 14saj ja Venemaal alles Peter I ajal
,,Raamatud linna rajamisest alates", milles Rooma ajalugu Romulusest ja Remusest kuni Augustuseni. Õpetliku sõnumi otsimine. Traditsiooniliste vooruste (vaprus, distsipliin, patriotism) ülistamine. Maailmariigiks saamine tõi allakäigu. Tacitus: 1-2saj senaator, kes uuris keisririigi ajalugu ,,Historiae", ,,Annaalid". Üritas olla objektiivne, kuid kahetses vabariigi langust ja jagas keisrid headeks ning halbadeks. Suetonius: 1-2.saj, ,,De Vita Caesarum" 12 keisri elulood Julius Vaesarist kuni Domitanini, samuti erinevad muud tegelased: poliitikud, kirjanikud jne ja igapäevaelu 21) Rooma hegemoonia kujunemine Vahemerel 1. I Puunia sõda 264-241: kuni 260 olid Rooma ja Kartaago suhted head, kuid siis otsustas Rooma toetada palgasõdureid Sitsiilias Sürakuusas, kes olid kartaagolastega tülli läinud. Roomlased läksid Sitsiiliasse ja ehitasid endale spets laevad, millega ründasid Kartaago laevastikku ning võitsid
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai
Kõik kommentaarid