ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal
Rooma riigi algus · Kuningate aeg Roomas I kuningas oli Romulus, kokku valitses 7 kuningat, ühtib etruskide hiilgeajaga Itaalias. · Varajane vabariik V saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, võitlus gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2
diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest. 5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka võimusuhteid. 6) Õpilane oskab nimetada piirkondi, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu keiser Traianuse valitsemisajal. 7) Millised probleemid kaasnesid üleminekuga kodanike armeelt elukutselisele armeele? 8) Kuidas koondas keiser enda kätte kogu võimutäiuse? Tooge näiteid. 9)Milline oli Rooma poliitika vallutatud alade suhtes Itaalias ja väljaspool Itaaliat? Võrdlus. 10) Õpilane oskab võrrelda Rooma Ida- ja Lääneprovintse.
ülemvõimu. Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia, Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium lagunes tema surmaga: Makedooniaks, Seleukiidide maaks ja Ptolemaioste maaks. Hellenism-polnud enam poliseid, suurriigid, mida valitsesid monarhia, ajajärk, mil kreeklased valitsesid idamaade üle kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Alexandria-Tähtsaim ja suurim uus linn, sellest sai vahemeremaade suurim keskus. VANA-ROOMA Geograafilised olud: Seotud Apenniini poolsaarega. Etruskid: Esimese aastatuhandel enne Kristust valitsesid nad Apenniini ps, nende keele ja päritolu kohta puudub täpsem teave. Itaalikud: rändasid teisel aastatuhandel eKr Apenniini ps-le, nemad on roomlaste esivanemad, nad jagunesid hõimudeks(tuntuimad latiinid)
Itaalia geograafilised olud, rahvastik Apenniini ps. Lombardia mk. jäi piiridest välja. Mägine, kuid põllumajanduseks sobivam kui Kreeka. Rahvas tegeles põlluharimisega, sõitsid merd vähem kui kreeklased. 7-6 saj rajasid kreeklased linnu: Tarentum (Itaalias) ja Sürakuusa (Sitsiilia). Latiumi mk. 7 saj Rooma linn- latiinid ja kõneldi Ladina keelt. Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist. Kronoloogiline ülevaade -II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud -1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale - 7-5 saj. Etruskide linnriigid - Kuningate aeg Roomas 753-509 Esimene kuningas oli Romulus, 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid. Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265 Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud (2 konsulit). Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 390- tungisid gallid, kuid roomlased taastasid oma võimu kiiresti ning vallutasid kogu Itaalia täielikult. 265- kogu Itaalia Rooma võimu all.
Rooma vabariigis: *Tähtsal kohal, tegi kõik tähtsad otsused. Senat pm valitseski. *Senat valis konsulid Rooma keiserriigis: Polnud mingeid õigusi, keiser valitses üksi. Senatist sai aunimetus. Rooma sõjavägi Peamine sõjaüksus oli leegion. Seal oli umbes 5000 meest, kus olid mehed, kes peale sõdimise omasid ka muid oskusi: ehitamine, ravimine jne. Rühmad marssisid malelaua kujuliselt. Sõjaväkke võeti ka alistatuid rahvaid. Kui nad ühinesid sõjaväega, said nad Rooma kodakondsuse. Sõjaväe teenistus kestis 25 aastat. Rooma linn hiilgeajal Rooma linnas elas hiilgeajal üle miljoni inimese. Linna keskpunktiks oli Foorum. Linnas oli palju erinevaid templeid, sealhulgas kõigile jumalatele. Kõikide jumalate tempel oli Paneton. Linnas oli ka kortermajad, keisrid lasid enda auks teha triumfikaari. Vesi toodi linna akveduktide kaudu ja reovesi viidi ära cloaca maxima ehk suure äravoolukanali kaudu. Rooma sadam paiknes Ostias.
Kõik kommentaarid