Eesti teise maailmasõja ajal (0)

Eesti teise maailmasõja ajal
Kokkuvõttev 
 
 
Omariikluse kaotus
 Sõja vältimiseks kirjutati 28.september 1939. 
aastal baasidelepingule al a
 1940- valitsuse vahetus Baltimaades
 17.juuni 1940- NL okupeeris Eesti & Läti.
 Uus Valitsus- Johannes  Vares -Barbarus
 6.august 1940- Eesti võeti vastu  NSVL  
koosseisu. 
 
 
Nõukogude okupatsioonirežiim
 Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohus
 Kehtesati NL konstitutsiooon ja seadused
 Uued kõrgemad riigiorganid: ENSV  Ülemnõukogu,Rahvakomissaride 
Nõukogu
 Riigiametnikud asendati kommunistidega
 14.juuni 1941- Massiküüditamine
 Natsionaliseeriti ettevõtted
 Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja 
mälestusambaid.
 Katkestati välissidemed
 Rahareform
 
 
Sõjategevus 1941. aastal
 Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta
 Sakslaste tulekul tekkis metsavendlus
  Metsavennad  võitlesid NSVL vastu
 Purustati sideliine, raudteeliine, rünnati NL 
väikseid salke. 
 Mõnes vallas oli võim metsavendade käes
 
 
Saksa  okupatsioon
 Loodeti taastada EV iseseisvus, saksa 
väed olid oodatud
 Eesti  Omavalitsus -sakslaste korralduste  
elluviimiseks
  Repressioonid -juutide, eestimeelsete , 
kommunistide vastu
 Linnades toidukaardid, kõik toodang 
saadeti Saksamaale
 
 
Sõjategevus 1944.aastal
 Jaanuaris jõudis Punaarmee taas Eesti 
piiride lähedale. Alles septembris jõudis 
Punaarmee mandri-Eestisse. 
 Suured lahingud Sinimägedes ning 
Narvas. Saaremaal Tehumardi lahing.
 
 
Katse taastada iseseisvust
 Eesti Vabariigi Rahvuskomitee- vajalik EV 
iseseisvuse taastamiseks. 
 Jüri Uluots- EV peaminister,presidendi 
kohusetäitja. Otto  Tief - Valitsuse juht
 Tehti tegevuskava, püüti organiseerida 
Tallinna kaitset.
 Osad valitsuseliikmed põgenesid, 
moodustasid eksiilvalitsuse
 
 
Sõjakahjud
 Suured
 Narva oli maatasa
 Pommitamine Tartus
 Tallinnas  pommitati
 Umbes 200 000 inimest Eestis vähem. 
 
 
Osa 14A
 
 
Punaarmee
 Peamiselt sunnivi siliselt mobiliseerituna
 1941- Hävituspataljonid- võistluseks metsavendadega. 
Hävitati kokkupõrkes Saksa vägedega, ri smed 
Venemaale
 1941- 22. territoriaalne laskurkorpus, moodustatud Eesti 
Sõjaväe baasil, saadeti Venemaale.
 20.juuli 1941- üldmobilisatsioon. Põhja-Eestis. Umbes 
32000 meest vi di tööpataljonidesse.
 Tööpataljonid- ehitusväeosad, sunnitöölaagri sarnased
 1942. sügis- 8. eesti laskurkorpus. Pool korpusest 
hukkus, vi di tagalasse. Uuesti rindele al es 1944. 1945. 
aastal osales  Kuramaa  lahingutes. 
 
 
Saksa  armee
 Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad. Olid Saksa 
vägede koosseisus. 
  Idapataljonid - alguses kasutati julgestusteenistuseks, 
hiljem Punaarmee vastu.
 Politseipataljonid- Vahiteenistuses, võistluses 
partisantidega
 Eesti SS- leegionid  – asendati osaliste 
sundmobilisatsioonidega. Kõrgem juhtimine sakslastele, 
madalamad olid eestlaste
 1944- Üldmobilisatsioon. Põhiosa 
pi rikaitserügementidesse, osad leegioni täitmiseks. 
 
 
Soome Armee
 1941- Erna luuregrupp, tegutses Suvesõja 
päevil, koosnes Talvesõja ajal põgenenud 
eestlastest
 1944- 200.jalaväerügement, kuhu kuulus 
u. 2500 vabatahtliku. Tegutses ka Eesti 
ohvitsere, osaleti Eesti kaitsmisel Tartu 
pärast. Nimetati soomepoisteks. 
 
 

Document Outline

• Eesti teise maailmasõja ajal
• Omariikluse kaotus
• Nõukogude okupatsioonirežiim
• Sõjategevus 1941. aastal
• Saksa okupatsioon
• Sõjategevus 1944.aastal
• Katse taastada iseseisvust
• Sõjakahjud
• Osa 14A
• Punaarmee
• Saksa armee
• Soome Armee