Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski (0)

5 VÄGA HEA

Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski
Romaanile “Jevgeni Onegin” on iseloomulik vene tegelikkuse kujutamise avarus ja sügavus. Kogu romaanil on realistlik taust, seega siis Venemaa XIX sajandi 20-ndad aastad. Peamiselt kirjeldab Aleksander Puškin provintsiaadli elu-olu. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Algul suhtus Onegin naabermõisnikesse üleolevalt, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks. Omavahelistes vestlustes jõudsid nad alati teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda.
„Kuid äkki sinnakanti sõitis
Just Göttingenist otseteed
ja kriitilisi meeli köitis
uus naabermõisnik ja poeet-
Vladimir Lenski, noor ja sirge,
Kes kodukolkasse täis kirge
Kui Kanti jünger ja fantast
Tõi udusest Germaaniast
Kateedritõed, kateedritoonid:
Uutvärki vaimutormlase
Suurpiduliku paatose,
Priimõttelised illusioonid
ja süsimustad, voogavad
kaootilised kiharad.“
„Ta südames, kus täitsa puudus
suurilma paheline tusk ,
veel valitsesid arm ja truudus
ja vankumatu õnneusk.
Ta imetles maailma rikkust,
ja liigutavat võhiklikkust
kui algajal veel esines
ta nooruslikes tunnetes.
Nii püüdis meie kõigi elus
ta esmajoones näha just
universaalset mõistatust
ja leidis raskes mõtiskelus,
et olemise siht ja tuum
on mingi suur müsteerium.“
„Ta uskus, et sümpaatseid hingi
peab kokku viima elutee ,
et kusagil käib kurtes ringi
ka tema kallis kaaslane .
Ta uskus: vangiraudu kandma
ja laimajale hoopi andma
on sõbrad valmis tema eest.
Ta uskus kõigest südamest,
Et surematu sihi poole
meid viivad suured nägijad,
et õnneukse avavad
maailmale ja inimsoole
kord vaimukiirte varal need
humaansed mõttehiiglased.“
„Kaastunnet, põlastavat viga,
molaarseid aateid, hingetuld
ja kipitavat kuulsusiha
ta tundis juba varakult.
Kui kanneldades tutvus aga
ta Schilleri poeesiaga
ja rändas Goethe taeva all,
siis kõrgel kunstiallikal
ei tulnud muusal häbeneda.
Uus lüüra uhkelt helises:
Neis vaimustatud värssides
ei jätnud iial maha teda
ta mõtelnud, ta tundearm
ja lihtsuse autentne sarm .“
Oneginit valdas ka suur vabadusearmastus. Maal püüdis ta teha ümberkorraldusi pärisorjade elus. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Jevgeni ja Vladimir olid mõlemad poeedid . Lenski oli pea 10 aastat temast noorem. Ta rääkis oma armulugusid, mida Onegin lihtsalt kuulas. Jevgeni arvates on Lenski armunud ja ei ela enam reaalses maailmas.
„Kui andekust ja kõrgeid aateid
Jevgeni hinnata ehk võis,
siis kahjuks vaimseid väljavaateid
ei pakkunud ükski kolkamõis.
Ta naabrimehi kohtas harva:
lärm oli talle vastukarva
ja vestlus kodusest miljööst,
liköörist, koertest, heinatööst
ei sisaldanud luulet ega
peol sädelenud kõrgema
seltskondloku finessiga –
kuid mõistatuse ja tarkusega
just eriti ei hiilanud
ka nende kallid küljeluud.“
„Kuid abielukütkest kenam
Näis olla enda peremees
ja Lenski päevast päeva enam
Oneginile lähenes.
Nad olid aga kahekesi
kui leek ja jää, graniit ja vesi,
kui värss ja proosa – vastandid.
Nad kohtusid, nad pettusid ,
siis hakkad meeldima neil kahel
koos ratsutada, vestelda .
Siis tuli suur sümpaatia.
Nii sõprust sõlmitakse vahel
Seepärast vaid (mu põlispatt!) –
et pole teha targemat.“
„Kuid iga sõprus, nagu teame,
ja tundmused on iganend,
sest nullideks üheks – iseend .
Me oleme kõik napooleonid,
kaastrügijate leegionid
on meile instrumente – ei muud.
Nii külmalt küll ei kohelnud
Onegin oma ligimesi:
ta tundis ja ka põlgas neid, -
kuid reeglis on ju erandeid ,
mispärast mitmeid inimesi
nii nagu teiste tundeidki
ta respekteeris igati.“
„Poeedi hoogne kõnerikkus
ja pilgus lõkendav ekstaas ,
liig noore aru ennatlikkus –
Oneginit kõik üllatas.
Ta naeratas vaid endamisi:
miks pilgata? Eks tasapisi
aeg temale kõik selgeks teeb ;
kord kurvalt kokku variseb
ta täiuslik maailmahoone.
Küll tuleb tund, küll tuleb tund!
Las enne aga õnnetund
ja imekõrgeid illusioone
toob noorusele nooruslik
pateetiline palavik .“
„Poeedi hoogne kõnerikkus
ja pilgus lõkendav ekstaaas,
liig noore aru ennatlikkus –
Oneginit kõik üllatas.
Ta naeratas vaid endamisi:
miks pilgata? Eks tasapisi
aeg temale kõik selgeks teeb ;
kord kurvalt kokku variseb
ta täiuslik maailmahoone.
Küll tuleb tund, küll tuleb tund!
Las enne aga õnnetund
ja imekõrgeid illusioone
toob noorusele nooruslik
pateetiline palavik.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 65 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hiljurandj Õppematerjali autor

onegin jevgeni jevgeni onegin naabermõisnik vladimir lenski kõrgeid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Küsimused vastused Jevgeni Onegin

Jevgeni Onegin 1. Iseloomusta Jevgeni Oneginit. Ta oli elegantne ja haritud ning täiuslik ja õige. Ta oskas soravalt prantsuse keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Huumor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav. Ta oli ka kõrk, teravkeelne, armukade ja kurvameelne. 2. Iseloomusta Vladimir Lenskit. Ta oli noor ja sirge poeet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus, et sõbrad on tema eest kõigeks võimelised. 3. Kumb on sinu arvates leek, kumb jää? Põhjenda oma arvamust. Lenski on romantiline noormees, kes poeedib nii armastuse oma pruudi Olga vastu kui ka tutvumist Oneginiga. Ta kaldub idealiseerima kõike ümbritsevat. - Tuli

10,klass

doc

Jevgeni Onegin

Jevgeni Onegin Romaanile "Jevgeni Onegin" on iseloomulik vene tegelikkuse kujutamise avarus ja sügavus. Kogu romaanil on realistlik taust, seega siis Venemaa XIX sajandi 20-ndad aastad. Peamiselt kirjeldab luuletaja provintsiaadli elu-olu. Kõrgaadli seltskonda, seda eriti linnas, näeb kirjanik satiirilistes toonides. Romaani võib ju üldjoontes vaadelda,kui üht kurva armastuse lugu, kuid eelkõige on see tugevalt ühiskonnakriitiline teos. Romaani peategelane Jevgeni Onegin oli noor pealinna aristokraat

Kirjandus

doc

“Jevgeni Onegin” Aleksanr Puškin

Teose analüüs "Jevgeni Onegin" Aleksanr Puskin Tegelaste iseloomustus: Jevgeni Onegin teose nimitegelane on 24aastane jõukas ja haritud mees, kes armastab luulet. Teda iseloomustab ühelt poolt suurilma lõbule andunud elumehe hoiak ja pinnapealsus kõiges, teisalt on ta keeruka hingeeluga noormees, kes on vaimselt kõrgemal teda ümbritsevast seltskonnast. Noort Oneginit iseloomustas kirjanik nii: Kui noorelt võis ta olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik, nii usaldav, nii vaikselt mahe ja oh kui silmakirjalik! Kuis oli ta küll teravkeelne,

Kirjandus

doc

Põhjalik sisukokkuvõte Jevgeni Oneginist

Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus

Kirjandus

doc

Jevgeni Onegin

Lapsepõlves oli tõsine. Tatjana Ta oli galantine ja heade käitumiskommetega. Armastas romaane ( Rousseau ja Richardson). Ta oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas lihtsameelne tütarlaps. Tal olid Olga sinised silmad, rõõmus tuju ja blondid juuksed. Ta oli ka naeratama ilmsüütult varmas. Sisukokkuvõte Esimene peatükk (7-36) Onegin sõidab maale sureva onu juurde. Autor räägib Onegini varasemast elust, isa surmast, Oneginit vaevavast spliinist, mis jälitab Oneginit ka maal Teine peatükk (36-57) Jevgeni mõis, naabrite tulles põgenes, kohtus Lenskiga. Autor kirjeldab Larineid. Neljas peatükk (82-104) Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu Onegini päeva tegevused, kooskäimised, bordoo joomine, nõusolek minna Tatjana nimepäevale Viies peatükk (104-126)

Kirjandus

doc

Jevgeni Onegin

TEOSE ANALÜÜS ,,Jevgeni Onegin" 1. TEOSE IDEE Autor püüab Jevgeni Oneginit kujutada, kui tüüpilist esindajat suurilmas, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Autori eesmärgiks oli näidata suurt armastust ning truudust, samuti armastava naisterahva julgust tunnete väljendamisel. 2. AINE JA TEEMA Tegevus toimub Peterburis. Iseloomustatakse Jevgeni elu, seda, kuidas ta igavleb ja elab tühja elu. Teoses on puudutatud ka talupoegade teemat, nende pärisorjusest vabastamist. 3. AEG, RUUM, MILJÖÖ Romaan on kaasaegne ja realistlik ning ka tegelased on väga omased sellele ajastule. Ajaloolised sündmused toimuvad 18 sajandil. Näidatakse, kuivõrd tühi ja igav oli rikaste elu ja kui raske oli vaestel. 4. TEGELASKOND Jevgeni Onegin peategelane, vene aristokraat. Tatjana Larina väga haritud, tagasihoidlik tütarlaps

Kirjandus

doc

Vanade eeposte ülevaade+ Jevgeni Onegini kokkuvõte

Teisalt esindab ,,Lugu Igori sõjaretkest" hääbuvat suulist malevaeepost. Tekstis leidub rohkesti paganliku rahvaluule kujundeid ja motiive, seal esineb vanavene jumalaid ning päike, kuu, pimedus ja valgus omandavad sümboli tähenduse. Kogu loodus on eeposes hingestatud, looduse sissetoomisega saab autor otsekui võimendada Igori tegusid. 2. Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin". ,,Jevgeni Onegini" peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist

Kirjandus

odt

Armastus

Armastust, kui tunnet pole osatud ka kunagi konkreetselt defineerida nii, et see haaraks igakülgselt armastuse olemust. Mõiste ,, armastus ,, on väga lai ning mitmetahuline, samas ka igaühele erinevalt mõistetav. Lihtsustatult võib armastust mõista ka kui soovi kellelegi teisele head teha. Aleksandr Puskini teoses ,,Jevgeni Onegin" on hea näide, kuidas raamatu nimitegelane oli armunud noorde neidu, Tatjanasse, kelle armastus mehe vastu oli tohutult suur ja tugev. Onegin ei osanud seda hinnata , aga armastuse kasvades kasvab ka oskus armastada armastama saab õppida. Nii avastas ka Onegin, et ka reaalses elus eksisteerib armastus. Tol hetkel oli aga liiga hilja juba, Onegin kaotas Tatjana igaveseks. Näiliselt noorest naiivsest neiust oli saanud igati lojaalne ja elegantne abikaasa, kuid kahjuks mitte temale. Inimene elades ja toimetades oma igapäevasid tegemisi tihti ei mõtlegi kui väga oluline on armastatud inimeste olemasolu, nende lähedus

Kirjandus

Rohkem sarnaseid