Rooma kunst (1)

Rooma Kunst
Referaat
Sissejuhatus
Viimast korda puhkes orjanduslik ühiskond õitsele Rooma riigis. Roomlaste võidkukäik polnud nii kiire kui Makedoonia Aleksandril, kuid just seetõttu suutsid nad vallutatud alasid tihedamini liita ja nende riik osutus püsivamaks. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid orje ja uusi valdusi. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks.
Sellal kui roomlased sõdisid ja valitsesid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased olid varakult seoses kõrgetasemelise kreeka kultuuriga, juba siis, kui nende võim piirnes üksnes Itaaliaga. Paiknesid ju Lõuna- Itaaliast ammust ajast kreeka kolooniad , samuti olid kreeka kultuurist mõjutusi saanud Kesk- ja Põhja-Itaalias asunud etruskid . Isegi roomlaste religioonis domineerisid kreeka päritoluga jumalused, kes kandsid küll ladinapäraseid nimesid. Rooma vabariigi algused olidki filosoofia, teaduste, kirjanduse ja kunstiga tegelejad enamikus välismaalased, eriti kreeklased , sest õigele roomalasele peeti vääriliseks ainult sõduri või riigiteenija elukutset. Seetõttu on rooma kunst õieti hellenistliku kunsti variant, ehkki oluliste kohalike erinevustega. Suur mõju on ka etruskide kultuuripärandil.
Rooma arhidektuur
Arhidektuuri arengule sai määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uues konstruktsioonid , millest tähtsamad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhidektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas.
Kaart kasutati seinas olevate avade katmiseks - selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida - tulemuseks on nn. silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi.nÜmmarguse ruumi puhul kasutati poolkera kujulist kuplit.
Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel , võlvidel, kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhidektuurist tuntud detaile- sambaid, poolsambaid, pilastreid jne., millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Isegi kivist võlvid või kuplid dekoreeriti kassettidega, mis pärinesid kreeka templite lamedatelt puulagedelt- näiteks kuulsaimas roomlaste kuppelehitises Panteonis. Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel- oli uut tüüpi ehitis, kus tähtsaim polnud mitte välis-, vaid sisevaade. Hiiglaslik 43.5 meetri kõrgune kuppel katab 43.5- meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi.
Panteon. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel Roomas.
Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Kindla kuju ja mõõtmetega tellis sobis roomlaste hiigelriigis hästi. Tellisest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi kõigis riigi osades, ka seal, kus looduslikku kivi ei leidunud. Tellismüür oli odav ja lihtne ehitada ning ta väljendas Rooma riigi ühtsust. Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas peale keisririigi kehtestamist. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum . See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljaspoolt neljakordne . Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest, neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad , mis alumisel korrusel on dooria , teisel korrusel joonia ja kolmandal korintose stiilis.
Colosseumi välismüür Roomas.
Suure ühiskondliku tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad , nn. termid. Nende üleasanded olid aga hoopis laiemad, kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaži- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid , kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad on näiteks Caracella termid Roomas.
Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis. Mitte hoone, vaid monument . Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks.
Pont du Gard . Veejuhe Lõuna-Prantsusmaal.
Roomlastel õnnestus hästi suurte arhidektuuriliste ansamblite kujundamine. Kuulsad on väljakud paljudes Rooma impeeriumi linnades, eelkõige muidugi Rooma linna foorumid. Suurejoonelised olid ka Rooma arhitektide kavandatud teed, sillad , veejuhtmed jne., millest on mõnedki veel tänapäeval kasutatavad. Roomlaste insener-tehnilised oskused olid sellised, et pärast Rooma riigi langemist möödus üle tuhande aasta, enne kui Euroopas jõuti roomlase taseme lähedalegi. Eeskujulik oli ka Rooma linnade heakorrastus- tänavad olid sillutatud suurte kiviplaatidega, majades oli veevärk, kanalisatsioon ja küte. Roomaaegseid ehitisi või nende jäänuseid leidub tänapäeval Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Aafrikas ja mujal.
Rooma skulptuurikunst
Rooma skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Kreeka kunsti hiilgus nagu pidurdas rooma kunstnikke, nad ei usaldanud asuda uute, originaalsete teoste loomisele, vaid piirdusid kreeklaste matkimisega.
Mõnikord võtsid nad mõne kreeka skulptuuri ainult eeskujuks, sageli aga lihtsalt kopeerisid neid. Roomaaegsed koopiad ongi, nagu eespool öeldud põhiliseks allikaks kreeka kunsti tundmaõppimisel.
Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte ning nende mälestust aitasid jäädvustada portreebüstid. Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreeritavate välisest idealiseerimisest, vaid tahtis neid näidata võimalikult sellistena, nagu nad olid. Midagi halba ei leitud ka selles, kui ei varjatud kuulsa isiku füüsilist ebatäiuslikkust. See-eest pöörati rohkem tähelepanu inimese sisemaailma ja iseloomu avamisele.
Et peale isikute taheti ka jäädvustada ka riigi elus toimunud tähtsaid sündmusi, eriti sõjalisi võite, õitses ajaloolisele teemale pühendatud reljeefikunst. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt- näeme leegionäre piiramas barbarite linnuseid,konvoeerimas sõjavange jms. Väejuhi figuur on reljeefidel tavaliselt teiste inimeste hulgast esile tõstetud.
Keiser Tituse triumf. Reljeef Tituse võidukaarel.
Rooma maalikunst
Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal, mida on rohkelt leitud Pompeji väljakaevamistel. Et Rooma maailikunsti võib pidada viimaseks etapiks hellenistliku maalikunsti arengus, saame nende teoste põhjal teha mõningaid järeldusi kogu antiikaja maalikunsti kohta. Valitses looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda inimkeha proportsioone ja keerulisi liigutusi. Kehad on valguse ja varju abil tugevalt modelleeritud. Piltide kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise sügavuse illusiooni loomisele.
Maalide motiivid on enasmasti võetud mütoloogiast või ajaloost, kusjuures eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Ilmselt on sageli eeskujuks võetud kreeka maalikunsti teosed, neid kas otseselt kopeerides või vabalt ümber kujundades. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuraalsete kompositsioonide maailiti seintele arhitektuuridetaile, ornamente jne.
Seinamaalingud Vettiuste majas Pompejis.
Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed.
Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst- väga dekoratiivne ja monumentaalne. Seda tehnikat , mis on pärit Idamailt, kasutasid roomlased peamiselt põrandate kaunistamiseks , kuid mosaiike leiame ka seintelt ja isegi sammastelt. Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia.