Rooma ajalugu (1)

Caesar (valitses 60- 44 a eKr) oli Gallia vallutaja, Roomat valitses diktaatorina, oli kõnemees ja poliitik. Pani alguse päikese aastale, 365 päeva ja iga 4 a. järel liigaasta
Vabariigi ajal rahva koosolek kinnitas senati otsustatut. ( Senat – aristokraatlik riigi juhtija)
Teatud hetkel polnud senatil ja rkoosolekul võimalik riiki kontrollida ja tekkis vabariik, ent sellele järgnesid kodusõjad. Riigi võtab üle Augustus.
Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks.
Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus ,
Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik . Senati võim taandub. (1. keiser , 2. senat [3. rkoosolek])
Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks.
keisriprovintsid, senatiprovintsid.
Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas. Vabariigi hilisemal perioodil palgasõdurid. Keisririigi algul palgasõdurid ja keisririigi lõpus võõrsõdurid. Lõpuks kaotatakse kontroll võimu üle.
Sõdimistaktika, armee. Leegionid , nende sees maniipulid. Väeliigid: kerge- ja raskeväeliitlased. Maleruudu kujuline asetus . Hea tehnika, kilpkonn, tornid, hästi distsiplineeritud sõdurid.
Palgasõdurid olid ustavad oma komandöridele, kes kasutasid sõdureid oma võimuvõitluseks ära.
Sõdurid tegid pidevalt trenni. Leegionäride pahedeks oli joomine, täringumängud. Abielluda ei võinud aga naisi leidsid nad ikka. Ainult Rooma kodanikud said leegionärideks.
Justinianuse koodeks .
Õigust mõistab ainult kohus Seadus on ülimuslik ja kodanikud on võrdsed seaduse ees.
Õigus apelleerida(kohtu otsust edasi kaevata) keisrile.
Jaga ja valitse s.o riikide ajamine vastuollu, et ärritaja tunneks end turvaliselt, jääks puutumatuks, samal ajal jagelevad teised omavahel.
Akvedukt, kannab vett. Vee juhtimise otstarve. Term , sauna kompleks , see oli suhtlemiskeskus ja vaesed said seal soojas olla. Amfiteater gladiaatorite sõdimise jaoks. Kõigi jumalate tempel Panteon .
Perekonnad olid patriahaalsed. Religioon , algselt teistelt võetud usundid. Kreeka jumalad > Idamaa usundid > Ristiusk (Hakkas levima kuningriigi ajal)
Ida-rooma keisririigi õitseng seisnes võimutugevuses, sõjaväe tugevuses , heas maksusüsteemis, ristiusu tugevnemises.
optimaadid – kaitsesid senati võimu populaarid – tuginesid rahvakoosolekule
Alates 900 eKr etruskide sisserändamine, asusid Ertuuria maakonnas, tundmatu päritoluga rahvas, tõenäoliselt Väike-Aasiast.
Nad aretasid linnriike. Itaalid olid karvakasvatajad, nemad aga kaupmehed , ehitajad või metallitöötlejad.
Said kuulsaks oma rajatistega ja ennustamisega.
Naised, võõramaalased, orjad polnud kodanikud. Mehed olid kodanikud ja neil oli õigus osaleda poliitikas, kaitsta riiki.
Aristokraadid olid suurmaaomanikud. Talupojad olid tähtsad.
Võrdlus Rooma ja Vana-Kreeka
Mõlemad paiknevad vahemere ääres ja mõlemad paiknevad poolsaartel.
Mägede olemasolek . Ümbritsetud saartega. Itaalia ümber suured saared.
Rannajoon Itaalias vähem liigendatud. Vana-Kreekas liiga kõrged mäed, takistavad maismaa liiklust.
Itaalias mõeldav teravilja kasvatus.
Rooma provintsid
Lääneprovintsis oli ladina keel. Arengutase madal. Suurimad linnad Rooma, Kartaago , Pariis, London. Asus Britannias, Gallias, Hispaanias, Aafrikas, Germaani aladel.
Idaprovintsis oli kreeka keel, kürge arengutase. Linnadeks Alexandria, Ateena , Jeruusalemm , Konstantinoopol. Talupoeglik maavaldus,
Kningate aeg (753-509 eKr)
Valitses kuningas Romulus ja järgmised 7 kuningat. Vabariigi kehtestamine. Etruskide hiigelaeg Itaalias.
Rooma vabariik (509- 265)
Valitses senat, riigiametnikud ja 2 konsulit. Itaalia lõplik vallutamine .
Rooma varane keisririik (30. eKr – 235 pKr)
Valitsejateks Octavianus e Augustus, keiser Nero ja Traianus.
Kehtestati Rooma rahu.
Hiline keisririik e dominaat -Rooma riigi lagunemine
3. saj poliitiline ja majanduslik kriis. Poliitiline anarhia . Riigi korra suutis alles taastada keiser Diocletianus (284 – 305)
Võõrsõdurite kasutuselevõtt, piirikaitse tugevdamine. Haldusreformid ja maksureform. Kolonaadid. Koloonidelt võeti liikumisvabadus ja neist said sunnimaised.
Ristiusu vastuvõtt
Constantinus Suur (306 – 337 pKr) ajal rahutused jätkusid.
Andis Milano ediktiga kristlastele usuvabaduse.
330. a muutis Konstantinoopoli pealinnaks.
Julianus (361 – 363 pKr)
Kristlaste tagakiusamine aga kukkus läbi. 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
Keiser Theodosius ühendas riigi aga tema surma järel Rooma jagunemine kaheks, Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks.
476.a kukutas Germaani väepealik viimase Rooma keisri, tunnustas I-Rooma keisrit kui riigipead ja L-Rooma riigil oli lõpp.
Panteoni tipus seisis taeva-, pikse -, ja tormijumakl Jupiter , tema tähtsaimaks pühamuks oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa Saturnus oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars . Kodukolde jumalanna Vesta.
I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel. Roomal puudus laevastik .
II Puunia sõda (218 – 201) Kartaago pealik Hannibal tungis Hisp . läbi.
III Puunia sõda (146 eKr) Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago.
Roomlased olid head ehituskunstis. Võtsid kasutusele sambad. Rajasid kivist teid ja sildu . Kasutasid enamasti tellist. Rajasid akvedukte mis varustasid linnu joogiveega. Majades põrandaalused küttesüsteemid.
Kreeka kultuuri mõjul hakati haridusele rohkem tähelepanu pöörama ja seda tähtsaks pidama. Hakati saatma oma lapsi(enamasti poegi) kooli kirikutarkust õppima, rikkamatel olid koduõpetajad.
Erinevalt Kreekast , oli Roomas rohkem levinud komöödiad. Välisilmelt oli Rooma teater üsna sarnane Kreeka omale, aga erinevalt Kreekast puudus Rooma etendustest koor. Ka üksikud naised tegid hiljem etendustes kaasa.
Vergilius – „Aeneis“