VANA-ROOMA (0)

VANA- ROOMA KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS
1.Itaalia geograafiline asend.
Euroopa lõunaosas, Vahemere vpõhjarannikul, Apenniini poolsaar. Põhjast piiravad kõrged ja kaljused Alpi mäed.
2. Rooma riig tekkimine.
Romulus ja Remulus olid kuninga tütre Rhea Silvia ja roomlaste sõjajumala pojad.Kuninga õel vend kukutas valitseja ja võttis kuningatiitli endale. Kaksikud kästi Tiberisse heita. Korv , millesse lapsed pandi, kandus jõevooluga kaldale. Seal imetas neid üks emahunt, kuni üks karjus nad leidis ja oma majas üles kasvatas. Täiskasvanuteks saanud kihutasid nad õela kuninga ära ning otsustasid sinna, kus emahunt neid toitnud oli uue linna rajada. Tülikäigus tappis Romulus Remulusening ehitas ise kaasaegse linna üles ja nimetas selle enda järgi ROOMAKS.
3.Kuningate aeg.
Roomas valitses 7 kuningat. Kuningate ajastul oli Rooma väike linnriik . Paarkümmend kilomeetrit Roomast eemal kerkis Ostia linn, millest sai Rooma sadam. Kolm viimast kuningat olid etruski päritlu. Nende valitsemisajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. Sood kuivendati ja rajati turuplats e. Foorum . Kapitooliumile rajati kindlus ja tempel. Linna ümber rajati kaitsemüür.
4.Rooma vabariik.
Kõige tähtsamaid asju arutas suursugustest meestest koosnev senat . Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid. Konsulite ülesanne oli juhtida sõjaväge. Konsulid ja teised riigiametnikud valiti rahvakoosolekul jõukate roomlaste seast üheks aastaks. Kui nende ametiaeg möödus , said neist koheselt senaatorid. Rahvakoosolekul oli riigi juhtimises väga väike osas. Enamasti see vaid kinnitas senati otsuseid. Riigi tegelik juhtimine oli senati ja konsulite käes.
Rooma mehed pidid sõja puhkedes kogunema armeesse. Ainult kõige vaesemad olid sõjakohustustest vabastatud. Relvastuse pidi hankima igaüks ise. Rikkad roomlased moodustasid ratsaväe, vaesed aga võitlesid kergerelvastuses vibuküttide ja lahinguheitjatena. Roomlaste peamine väeüksus oli leegion , kus oli kokku umbes 5000 meest. Algul oli roomas ainult kaks leegioni, kumbagi neist juhtis konsul. Hiljem leegionite arv suurenes.
5. Puunia sõjad .
Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks.
Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda.
1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku.
2.218eKr-201eKr Hannibali juhtimisel tulid Kartaagolased koos sõjaelevantidega üle Alpide , kus paljud hukkusid. 216eKr toimus Cannae lahing kus Hannibal võitis, kuid et Roomat vallutada oli ta vägi liiga väike.
3.149eKr-146eKr Roomlased pidid vabanema Kartaagolastest ning 7 päevaga tehti kartaago maatasa.
6.Kreeka ja Makedoonia alistamine.
Kreekas kehtis Makedoonia võim ning kreeklased polnud oma allasurutud olukorraga leppinud. Rooma kasutas aga selle olukorra ära ning kutsusid mitmed Kreeka linnriigid oma poolele. 168eKr toimus Põhja-Kreekas lahing roomlaste ja makedoonlaste vahel. Rooma leegionid saavutasid Makedoonia faalanksi vastu täieliku võidu. Kreeka linnriigid pidid nüüd alluma roomlaste ülemvõimule. Peagi puhkes Kreekas ülestõus roomlaste vastu. 146eKr surusid Rooma väed selle alla ja hävitasid karistuseks Korintose linna. Kreeka ja Makedoonia olid nüüd kindlalt Rooma võimu all.
7.Roomlaste valitsemine Vahemere maadel.
Roomlastele alluvaid vahemere maid nimetati provintsideks. Sealsed elanikud pidid Rooma riigile maksma kõrgeid makse, Itaalia rahvad olid aga maksuvabad. Provintsi valitses asevalitseja, kes kogus makse, hoidis korda ja tõrjus vaenlasi. Asevalitsejateks said rikkad ja suursugused romlased. Maksukoormus oli väga suur, osa sellest läks Rooma riigikassasse, osa jäi aga asevalitsejale, seega li asevalitsejal võimalus saada väga rikkaks.
8.Vallutussõdade tagajärjed.
Sõjasaagist, mis saadi alistatud maadest lks enamik väepealikutele, senaatoritele ja teiste rikaste inimeste kätte, kuid osa said ka lihtsõdurid.
Toodi sisse palju orje.
Paljude Itaalia talupoegade olukord halvenes. Sõja puhkedes pidid nad põllutöö pooleli jätma ja sõtta minema. Maad jäid sõjas olles harimatta ning prast olid põllud söötis ja majapidamine laokil. Paljud müüsid oma maatükid maha ja tulid linna õnne otsima.
9.
753 eKr – Rooma rajamine
509 eKr – Vabariigi algus
265 eKr – Rooma oli vallutanud kogu Itaalia
146 eKr – Kreeka ja Makedoonia olid Rooma võimu all
30 eKr – Rooma vabariigi lõpp