Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

1987.a , 1999.a JA 2008.a KOOLIEELSE LASTEASUTUSE RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline neist õppekavadest sobib teile kõige enam?
1987 a- 1999 a JA 2008 a KOOLIEELSE LASTEASUTUSE RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD #1 1987 a- 1999 a JA 2008 a KOOLIEELSE LASTEASUTUSE RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD #2 1987 a- 1999 a JA 2008 a KOOLIEELSE LASTEASUTUSE RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erioffline Õppematerjali autor
Koolieelse lasteasutuse riiklike õppekavade analüüs

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Riiklike õppekavade võrdlus

Õppekava oli väga põhjalik, sest seal kirjutati välja iga vanuserühma (sünnist-5. aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, milleni tuli igas vanuses jõuda. Tegevused (1987.a õppekavas nimetati õppetundideks) pidid toimuma kindlal viisil ja kindlas ajavahemikus. Eeldatavad tulemused olid välja toodud kvartaalselt. Päevakava koostas kogu ööpäevaks lasteasutuse arst, mis oli täpselt kellaegade ja kestvusega ära märgitud. 1999.a õppekava oli märgatavalt lühem, kuid lisaks sellele, pidi ka lasteasutus koostama oma õppekava. Samamoodi ka 2008.a õppekava järgi. Struktuur muutus palju arusaadavamaks, sest välja oli toodud laste eeldatavad arengutulemused kolmes vanuserühmas: 1) kuni kolmeaastased; 2) kolme- kuni viieaastased ja viie-kuni kuueaastased; 3) kuue- kuni seitsmeaastased

Eripedagoogika
thumbnail
6
docx

Matemaatika õpetamise eesmärgid ja sisu l

Matemaatika õpetamise eesmärgid ja sisu l/a õppekavades Palun kirjutage loetu põhjal 1987. a, 1999. a ja 2008. a õppekavade võrdlev analüüs. 1.Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs mis on ühist, mis erinev; hinnang toimunud muutustele? Kõigis õppekavades on ühine lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös, toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. Toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel

Matemaatika didaktika
thumbnail
17
docx

Õppekavade võrdluse tabel

SVETLANA KOBENJAK, ANASTASSIA ZRELOVA-RÕŽOVA, MARIA TSATSURO, KERTU TIEV KELA 2 LASTEAEDADE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS. 1. Lasteaed 2. Lasteaed 3. Lasteaed Erinevused/sarnasused Võrdlus Koolieelse PAIde lasteaed Maardu lasteaed Valga lasteaed lasteasutuse riikliku „Rukkilill” “Kaseke” õppekavaga 1) Milline on Erinevused:

Alushariduse pedagoog
thumbnail
4
docx

Laps ja tema arengukeskkond

Inglismaa õppekavas on lahti seletatud, kuidas hea kasvukeskkond erinevate tegevuste juures saavutada. Antud on ka praktilisi juhiseid, mis aitavad tulemusi paremini saavutada. Kasvukeskkonda on mainitud iga valdkonna juures ning välja toodud ka juhendid, kuidas neid omavahel seostada Eesti õppekavas on kasvukeskkond välja toodus vaid mõnes kohas punktidena. Eesti õppekavas on õppevaldkondade all ära märgitud ­ arengukeskkond, õpi-ja kasvukeskkond. Inglismaa õppekava on palju põhjalikum ja seotud just konkreetsete näidete- ja juhistega. Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused? Õppekavade puhul on näha mitmeid erinevusi. Üks erinevustest mis mulle kohe silma jäi on see, et Eesti õppekavas pole üldse tähelepanu pööratud turvanõuetele, kuid Inglismaa õppekavas on see täiesti olemas. Samuti on ära toodud ka erinevaid nõudeid pedagoogidele, kuid Eestis on nõuded, mis puudutavad pedagooge esitatud pigem seaduse vormis.

Ühiskond
thumbnail
7
doc

2. praktiline töö - Haridusseadusandlus

l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad",

Eripedagoogika - vaatluspraktika
thumbnail
20
docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
12
docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

koguneda ka arenguvestlusele ning edasist tegevust planeerima. See on ühtlasi aeg, mil tuleb üle vaadata ka senise eriabi tulemuslikkus ning vajadusel teha otsus rühmatüübi muutmiseks. Võib olla ka niipidi, et laps on eri- või sobitusrühmas saanud väga tõhusat abi ning suudab enne kooliminekut jätkata juba tavarühmas ja läheb õppima tavakooli. „Varajane sekkumine ja ennetav lähenemine on väga olulised mõjusa ja tõhusa poliitika väljatöötamisel, sest riiklikud kulud, mida on vaja laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tagajärgedega võitlemiseks, on üldiselt suuremad kui kulud, mida on vaja sekkumiseks väikeste laste puhul.” (Komisjoni soovitus, 2013) 3.Ülevaade koolieelse üld- ja eripedagoogika ajaloost. Naiste tööhõive pideva suurenemise mõjul(naised said õigusi juurde) hakati 18.sajandil rajama laste päevaseks hoidmiseks mõeldud asutusi. Esimene vastav rajatis Hollandis 1770.aastal. F.Fröbel rajas esimene lasteaia 28

Eripedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun