50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
67 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karmeenlane
Õppematerjali autor
tuleb teadlikult planeerida. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted Lasteaia õpetajate töö aluseks on Koolieelse lasteasutuse seadus (1999) ja Koolieelse lasteasutuse riikik õppekava (2008). Esimene sätestab koolieelsete lasteasutuste ühe põhiülesandena soodustada laste emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut, arvestades nende ealisi ja soolisi vajadusi ning individuaalseid iseärasusi. Riiklik õppekava määratleb, kuidas seda teha. Mõlemad dokumendid rõhutavad lapse arengust lähtuvat tegutsemist. Et õpetaja tegevus tõesti lähtuks laste arengust, peab õppe- ja kasvatustegevuste planeerimiseks teadma, mis tasemel lapsed parasjagu on. Laste arengutaseme väljaselgitamist nimetatakse hindamiseks. Hindamine tähendab informatsiooni kogumist lapse ja tema arengukeskkonna kohta ning selle info analüüsimist. Lapse arengut hinnates tuleb mõõta lapse edukaks toimetulekuks olulisi
õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul
AS 69 2 3 JOONISTE LOETELU 1. Joonis 1. Vastused küsimusele nr 3 Milliseid koolitusi vajad enda arvates kõige enam? 40 Joonis 2. Vastused küsimusele nr 4 Milline koolitusvorm on Sinu arvates parim?......40 Joonis 3. Vastused küsimusele nr 5 Milline koolitusmeetod on Sinu arvates parim?. .41 Joonis 4. Vastused küsimusele nr 6 Kuidas on toimunud senine koolitustest osavõtt? 42 Joonis 5. Vastused küsimusele nr 10 arenguvestluste läbiviimise sageduse kohta.......44 Joonis 6. Vastused küsimusele nr 11 Kuidas hindad osakondade vahelist koostööd?..44 Joonis 7. Vastused küsimusele nr 12 Kuidas hindad töötajate omavahelisi suhteid ja koostööd?......................................................................................................................45 Joonis 8
leemi suhestada nõustatavat ümbritsevate inimestega. Kasutatakse mitmesuguseid kodutöid, millega kliendil tuleb vestluste vahelisel ajal iseseis- valt tegeleda. Nõustatava suhe nõustajaga on jagatud 3 kategooriasse. • Külastussuhe: nõustatav astub sisse ainult selleks, et “heita pilk peale”, mida nõusta- mine talle (või tema lähedasele) võiks pakkuda. • Kaebamissuhe: nõustatav soovib rääkida teatud talle olulisest probleemist, kuid ta ei näe veel, kuidas ta ise selle probleemiga seotud on. • Kliendisuhe: nõustatav on tõepoolest huvitatud nõustaja pakutava abi vastuvõtmisest. 10 Karjäärinõustamine Konstruktivistlik (sotsiodünaamiline) nõustamine Sotsiodünaamilise nõustamise teooria looja R. Vance Peavy lähtub sellest, et inimene kui sotsiaalne olend on pidevas muutumises. Peavy arvas, et keskkond pakub samal ajal nii võimalusi kui piiranguid, kuid enamik lahendus-
konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli pofessionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv. Õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidavust.
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED Kasutatakse ka: Work psychology (Tööpsühholoogia ) Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) So. võimed, vajadused, hoiakud(töösse suhtumine, erinevad nägemused, mis puudutavad tööandjaid, töötajaid, jne) jms. mis mõjutavad tööalast käitumist(samas tööaalases situatsioonis mõtlevad inimesed erinevalt.. Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? (millised on kolleegid, juhid, kuidas nad mõjuvad sulle, sellest sõltub meie stresss ja rahuolu jne.) Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? (rutiin, kui palju ma saan ise end kntrollida, palju on antud ettekirjutusi; kvanti ja kvalitatiivne töökoormus – kas seda on liiga palju v liiga vähe, või aega on küllalt aga on liiga keeruline, hammas ei hakka peale ülesandale)
4 Selveri personalipoliitikas on kirjas: "Töötajad oma teadmiste, oskuste, kogemuse ja hoiakutega loovad ettevõtte väärtuse ja konkurentsieelise sellest põhimõttest lähtume oma igapäevases juhtimispraktikas." (Personali poliitika...06.04.2007) Selleks, et Selver suudaks seda lubadust täita, tuleb personalijuhtimise valdkonnas tegutseda läbimõeldult ja eesmärgipäraselt. Strateegia ülesanne on ühe osana määrata see, kuidas personali arendamise ja koolituse abil toetatakse organisatsiooni pikaajaliste eesmärkide saavutamist. (Lõhmus jt 2002, 41) Selveris on välja töötatud personalijuhtimise strateegia ehk inimeste juhtimise kesksed põhimõtted ning üldine personalijuhtimise poliitika ehk põhimõtted, mille alusel langetatakse igapäevaseid otsuseid personali juhtimisel. Selveri personalijuhtimise strateegia ja poliitika väljatöötamisel on lähtutud sellest,
aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest-
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid