"Käbi ei kuku kännust kaugele" Öeldakse, et tänapäeva noorus on hukka läinud. Lapsed saavad üha varasemas eas tuttavaks alkoholiga, käiakse vähem koolis ja huviringides, ning veedetakse üha enam aega lihtsalt niisama ,,hängides". Virisetakse küll, et teismelised ei oska oma vaba ajaga midagi peale hakata, kuid mida need lapsed ikka teha oskavad, kui neid mitte keegi ei suuna ega tagant ei utsita? Lapsevanematel on üha vähem aega, et oma järeltulijatel silma peal hoida ning nendega tegeleda. Töö ja karjäär on saanud tähtsamaks kui huvi nende laste tegevuste ja tuleviku kohta. Oma essees proovin välja selgitada, miks tänapäeva noorte ja laste olukord on selline nagu ta on. Laps on oma kodu peegel. Seega, kui alaealistel on käitumisprobleemid, siis tuleks selles süüdistada eelkõige lapsevanemaid, sest nendel on lapse kasvatamises midagi väga tähtsat tegemata jäänud
Vastavate värvimismeetodidega saab kahjustatud kromosoomi osa nähtavaks teha. Haigust ei ole võimalik ravida. Selle asemel püütakse arendada last, et ta saaks iseseisvalt hakkama ele-mentaarse hügieeni ja suhtlusega. Arendusravi eeldusteks on varane alustamine oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Ravi tehakse vasta-vates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusravi arstid. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega, nagu ise-seisev söömine ning tervishoid. Tähtsad on ka massaaz ja ravivõimlemine, et tugevdada nõrka lihaskonda. Vastava raviga õpivad nimetatud sündroomiga lapsed piisavalt suhtlema, et oma vajadusi väljendada ja sõltumatult liikuda. Siim Krull
Kasvatuspõhimõtted Kennet Kärema, Pille-Riin Langeproon, Hendrik Kollom Kasvatuskäitumine Tänapäeva kodukasvatuse kolm väärat müüti: 1)Inimene on võimeline ettevalmistuseta lapsi kasvatama 2)Vanasti kasvatusega ei tegeletud, kuid ometi kasvasid normaalsed inimesed 3)Lapsed kujunevad iseenesest tänu vastavate geenide olemasolule Kasvatuskäitumine Vanal ajal omandasid lapsed kasvatuse vendadelt, õdedelt, rahvajuttudest Tänapäeval jääb lapsepõlves kasvatusõpe saamata Lapsevanematel on kiire ning nad ei anna piisavat eeskuju Ollakse sunnitud kasutama katseeksituse meetodit Kodukasvatus tänapäeval Ei saa anda Laps on halb, kui lapsel on halb kasvatusprobleemidele õiget ja (st. lapse halbsus on millegi kindlat lahendust tagajärg) Mõne teise puhul võib ühele hea lahendus olla kasutu Click icon to add picture Click icon to add Kodukasvatus picture tänapäeval
edukas ja saaks oma elus väga hästi hakkama. Peres, kus on laps väga tähtsal kohal ja lapsevanemad tunnevad kogu aeg huvi tema vastu, ei saa lapsest sirguda kurjategija. Vanemad peavad teadma, kuidas lapsel koolis läheb, kus ta väljas käib ning kellega. Ta peab oskama otsida omale häid sõpru, kes on samamoodi tublid ,õpivad ilusti ja ei joo ega suitseta. Vanemad on talle alati olemas ning ta saab kogu aeg nende poole pöörduda, kui on abi vaja. Sellises peres, kus lapsevanematel on täiesti ükskõik, millega nende laps tegeleb, kasvavad probleemsed lapsed, sest neil puudub kasvatus. Nad peavad ilma vanemateta ülesse kasvama ja enamjaolt satuvad halvale teele. Just sellistest noortest kasvavadki need, kes suitsetavad, joovad, sünnitavad noorelt ja sooritavad mõrvu. Minu arvates pole süüdi laps, vaid kõik saab alguse siiski kasvatusest ja vanematest. Ulakal lapsel hakkavad järgmisena kujunema sõbrad, kelle pärast tal võibki tekkida edaspidi probleemid.
Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises? Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu põhjalikku tundmist. Esimest arenguetappi (0-1a.) suunab valdavalt pere, lapse arengu allikaks on tema kõige lähedasemad inimesed, eelkõige ema. Paljudel lapsevanematel aga napib teadmisi ja oskusi varajaste arenguhäirete märkamiseks. Mõned neist ei ole sellest huvitatud või hoopis häbenevad või lausa varjavad, teadmata, et varajane sekkumine võiks nii mõnegi probleemi puhul anda häid tulemusi. Kui laps on füüsiliselt terve, ei pruugi perearst teda peale aastaseks saamist piisavalt näha. Või kui teda köhade-nohude tõttu külastatakse, ei pruugi häbelikum laps suudki lahti teha, et perearst saaks ta vanusele vastavat kõnet hinnata
Vatutustundlik inimene teab täpselt, millal näiteks koostöö korral anda vastutamine üle kellelegi teisele. Kohustetundlikkus on koostöö teistega. Liigne kohusetundlikkus võib omakorda viia muretsemise, kahtluste ja hirmuni. See omakorda hakkab mõjutama otsuste vastuvõtmist ning tagajärjed võivad olla kurvad. Üks õppimise meetodeid on jälgida nende inimeste tegemisi, keda me austame ning kellel on kohustus olla eeskujuks. Eriti raske vastutuskoorem eeskujuna on lapsevanematel, õpetajatel, usuliidritel, poliitikutel ja kuulsustel. Nemad kujundavad ühiskonna olemust. SUUNAVAD KÜSIMUSED JA ÜLESANDED ÕPILASTELE 1. Missugused on perekonnaliikmete kohustused Teie kodus? Kas näed erinevusi teiste peredega? 2. Kuidas õpivad lapsed kohusetunnet? 3. Kuidas Sina tulevase lapsevanemana õpetaksid oma lastele kohustetunnet? 4. Kuidas tunned end, kui keegi on käitunud vastutustundetult? 5
Selgitatakse millised võimalused haigust diagnoosida juba enne lapse sündi. Ravivõimalused Haigust ei ole võimalik ravida. Püütakse arendada last, et ta saaks iseseisvalt hakkama elementaarse hügieeni ja suhtlusega. Arendusravi - varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Ravi tehakse vastavates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusravi arstid. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega, nagu iseseisev söömine ja hügieen. Olulised on ka massaz ja ravivõimlemine, et tugevadada nõrka lihaskonda. Prognoos Vastava õppega õpivad piisavalt suhtlema, et oma vajadusi väljendada ja iseseisvalt liikuda. Eluiga on lühike, harva elavad täiskasvanueani. Ennetamine Kuna haiguse põhjuseid ja riskifaktoreid ei teata, ei ole seda võimalik ennetada.
Saad planeerida oma tööaega paremini ja lastaiad on ka paindlikumad. Kindlustunne peale vanemahüvitise lõppemist on olulised punktid välja toodud , mis olid küll veel osalisel täitmisel. Mõningaid punkte juba tegelikult täidetakse, nagu et ühe pere lastel on õigus käia ühes lasteaias, info kättesaadavus lastehoidude kohapealt. Aktuaalne teema oleks siiski lastetoetuse tõstmine. Praegused toetused on naeruväärsed igas valdkonnas ja isegi kui pole palju lapsi, pole ka lapsevanematel kellel on üks laps mingitki kindlustunnet. Abi peaksid saama kõik need,kes abi vajavad. Toetava keskonna edasiarendamine sündivuse suurenemises olid kõik punktid mõistlikud. Üks täidetutest oli lisa maksmine pensionisambasse. Minule tundus see ebareaalne, kui pensioniea piirmäära on tõstetud, arvatavasti tõstetakse tulevikus veelgi. Eks tulevik ole ka tähtis, aga pigem panustaks perede toetusteks.
63% vastanute lapsel on koht omavalitsuse rahastatud lasteaias; 100% vastanute elukohas on võimalus palgata lapsehoidja, võrdselt 38% vastanute elukohas on võimalus lastehoiu või eralasteaia teenuse kasutamiseks. Järeldused oma äriidee arendamiseks ning potentsiaalse turuosa määratluse täpsustus Uuringu tulemusena on umbes 13 510 Harjumaal elava lapse vanema nõus kasutama eralapsehoiu teenust. Klientide uuringu kokkuvõte Uuringust selgus, et hoolimata lastehoidude rohkusele on lapsevanematel endiselt probleeme sobiva teenuse leidmisel. Kõige enam tekitab probleeme lapseheoiu teenuse leidmine ebareguaarsetel aegadel (nädalavahetusted ning õhtud). Samuti oleksid vanemad huvitatud erinevatest huviringidest ning- tegevustest. Konkurentide uuring Konkurentide teenused Lee OÜ – Keila linnas Lee OÜ on loodud aastal 2010 edendamaks ennekõike Keila linnas väikelaste elu päevahoiuteenusega. Lisaks pakutakse võimalust laenutada kvaliteetseid inhalaatoreid ning
leidsid aega oma võsukeste jaoks ning kui palju sai laps tunda hoolitsust ja soojust enda ümber olevate inimeste käest. Sellest samast areneb välja ka empaatiavõime, mis on armastuse puhul väga oluline. Kui laps aga neid tundeid tunda ei saa, siis on võimalik, et vanemana võib ta olla väga armastatud aga ise ta ei oska vastu armastada. Just lapseeas peaks laps saama esimest korda tunda armastust teiste poolt ja ise õppima ka armastama ja hoidma oma perekonnaliikmeid. Seega on lapsevanematel väga suur ning oluline kohustus tekitada ja näidata oma lapsele erinevaid tundeid, peale paljude muude kohustuste. Armastus on väga eriline ja oluline nähtus meie elus, millest tuleks kindlasti kinni hoida. Kui üks isik tunneb teise vastu armastust ja tunded on vastastikused, siis tuleks kindlasti võimalusest kinni haarata, sest meile ei ole antud võimet armastada niisama. Võime armastada on antud meile selleks, et saaksime tunda armastust teiste inimeste poolt ja
silma, nii kujuneb sisseastumiskatsetest vanemate vägikaikavedu. Paljudes maakohtades jääb haridusreformi kehtestamisel alles üksnes 6-klassiline kool ja see tähendab, et lapsed peavad 7-ndasse klassi minema kuskile kaugemal asuvasse kooli. Sinna saamiseks on kaks võimalust: koolibussid või internaat. Tekib, aga küsimus, kas 12 13 aastane laps tahab nii noorelt internaadis elada. Samuti on probleemiks raha. Kes peaks maksma koolibussi ja internaadi eest? Kõigil lapsevanematel pole sellist rahakotti, et maksta kinni lapse elamise kuskil mujal kui kodus. Haridusreformis on sätestatud punkt, et lapsi ei jääta enam klassi kordama. Õpiraskustega lastele luuakse tugigruppid ja neist moodustatakse araldi klassikomplektid. See on väga hea muudatus, kuna nii saab raskustes laps õppida enda tasemele vastavalt ja õpetaja tööd kergendab selline muudatus tunduvalt. Nad ei pea keskenduma enam õpiraskustega noore aitamisele, vaid selleks on loodud tugigrupp,
tähelepanu sellele, kuivõrd oluline on istuda sirge seljaga. Kasvatustöö oli ühtviisi tugev nii kodus kui ka koolis. See, mida meile nüüd pidevalt korratakse, et kasvatus algab kodust ja ainult kodust, on minu arvates mõtlematu (või just taotluslik!). Eks oma tõepõhi ole sellel väitel ju all, sest laps on juba üpris suureke, kui kooli läheb. Loomulikult on siis kasvatus või kasvatamatus õpetajatele vägagi läbinähtavad. Selge, et tänapäeval on lapsevanematel järjest vähem aega oma tööde ja toimetuste kõrvalt tegeleda oma võsukestega. Seda enam peaksid seejuures appi tulema lasteaiad ja koolid. Väga suuri möödalaskmisi on hetkel ka meedia poolt. Nõukogudeaegne meedia oli pidevalt kontrolli all ka heas mõttes. Ühtegi lastesaadet ei lubatud eetrisse enne, kui vastavad pädevad ametnikud seda hoolikalt läbi polnud vaadanud ja sõnu ning nendes peituvaid mõtteid analüüsinud
Kõige uuem ja populaarsust koguv E-residentsus on teenus, mille abil välismaalased saavad endale eesti isikuandmed ja sissepääsu eesti.ee portaalile ja Eesti digiteenustele ilma füüsiliselt kohal olemata. See võib olla ühelt küljelt loodud selleks, et tööjõud saaks vabalt liikuda, kuid samuti suuresti ka selleks, et meelitada suuri investoreid Eestisse. Üle terve Eesti koolides töötav E-Kool ja selle süsteem on loodud selleks, et õpilastel, lapsevanematel ja õpetajatel oleks kiirem ja mugavam ülevaade õpilase õppeedukusest, kuid see võtab ära kõige olulisema aspekti õppetöö juures, milleks on suhtlemine õpilase, õpetaja ja lapsevanema vahel. Aja möödudes on sinna mugavdamiseks lisatud materjalide üleslaadimise võimalus, e-raamatud ning emailisüsteem, kuid see pole sama, mis otsene interakteerumine. Veebiteenused nagu E-kool ja E-residentsus piiravad spontaanset suhtlust. Internetikeskkonnas on info muutunud piiratuks
snast tli. Koolivgivald esineb pea igas koolis ja see on alati olnud suur probleem. Selle vltimiseks tuleks vanematel lastele selgeks teha, kuidas vgivallatult kituda ja et kiki probleeme saab ka snadega lahendada. Kui noorukil on tsised probleemid agressiivsusega, siis tuleks tal minna pshholoogi juurde vi jagada seda muret oma lhedastega. Kindlasti peaks ohver rkima vanematele, pedagoogile vi mnele lhedasele koolis kiusamisest. Eelkige tuleks lapsevanematel tegeleda oma lapsega snnist saati, sest kasvatusest oleneb palju nooruki tulevik ning kontrollida, kas tal on koolis kik korras.
õpetaja mureks. Teismelised peavad kasvatama enesedistsipliini ja sellest on hea algust teha. Näägutamine toob kaasa vaid rohkem vaenu ja vastuhakku ning sellega ei saavutata peaaegu kunagi pikaajaliselt kestvaid positiivseid tulemusi. (Grant, Wendy 1996) Ärge aidake om lastel koduseid ülesandeid või praktilisi töid teha, kui teid selleks ei paluta. Nende eest töö ärategemisest pole üldjuhul abi, ning kui noored püüavad lahendada ülesandeid neile õpetatud viisil, siis on lapsevanematel targem mitte oma võsukeste salja taga seista ning iga liigutust hoolega jälgida, sest see võib avaldada vastupidist mõju. Kui vanematelt tõesti palutakse abi, siis nad saavad oma lapsi kõige paremini aidata, näidates neile kätte õige suuna, kust teavet saada. (Grant, Wendy 1996) Iseenda kogemusest võin väita, et viimasene selgitatud teooria on tõesti hea. Mitte et ma peast natuke napaks oleks või vanemad iga minu sammu kontrolliks. Aga lihtsalt
andekate tuvastamisel osata näha potentsiaali. ,,Andekus pole habe, mis ise kasvab" W.Brownwell. Maailma üldlevinud müüt: küll andekad saavad ise hakkama. Just terased lapsed on need, kes kipuvad koolis tähelepanuta jääma, sest mingil nõutaval tasemel suudavad nad ülesanded täita. Suured klassid, õpetajat kimbutav ajahäda ning õppematerjalide nappus on probleemi peapõhjused, teine, ja ehk mää- ravamgi, on see, et õpetajatel, seda enam lapsevanematel, puuduvad vastav ettevalmistus ja oskused kaasaaitamiseks. Tihti ei oska me andekaid ära tunda ka seetõttu, et andekus võib olla maskeeritud kas soovist sarnaneda teistega või olla peidetud mõne spetsiifilise probleemi taha. Stevens Jobs, maailmakuulsa firma Apple inc looja, langes samuti koolist välja, kuna teda ei peetud piisavalt andekaks, kuid mees on loonud mitmeid revolutsioonilisi tooteid. Tänapäeval on andekuse mõõtmiseks koolisüsteemis lisatud IQ-le EQ. Emotsionaalseks
ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat. Seega vaheaja lisandumine vähendaks koolistressi nii õpilastes kui ka õpetajates ning õpitulemused paraneksid, seda väidab ka MTÜ Lastekaitse Liit. Suureneb perega koos veedetud aeg, kuna osadel lapsevanematel pole võimalik puhkust võtta suvekuudel, et perega väike reis teha või lihtsalt mõnusalt aega veeta, pakub vaheaja lisamine peredele just selle võimaluse. Ka õpetajate koormus terve aasta vältel on tasakaalukas, sest õppetöö on ühtlasemalt jagatud, kaob ära kiirustamine hinnete välja panekul või mure, et enne vaheaega ei jõuta hindeid välja panna. Järgmisena räägin, kuidas on juba lisavaheaja läbiviinud koolides õpilaste arvamus.
E-õpikutega võib olla ka probleeme. Näiteks interneti ja voolu olemasolul on kõik korras, aga kui üks neist peaks kaduma, siis on jama majas. Raamatut saab iga kell lugeda kasvõi küünlavalgel. E-õpikute ost, vahetamine paberõpikute vastu peab olema vabatahtlik. Osa inimesi ei taha kindlasti kõike tööd internetis kirjutada. E-õpikute teema on rohkem liberalistide teema. Konservatiivsed inimesed ilmselt tahavad jääda tavaliste õpikute ja vihikute juurde. Paljudel lapsevanematel võib tekkida selle vastu tõrge, et nende võsuke pidevalt ekraani ees istub. Laps ei pruugi ju seal ainult tööd teha, vaid hoopis mänge mängida või sotsiaalvõrgustikes teistega suhelda. Ma arvan, et e-õpik ei sobi kindlasti algkooli õpilastele. Kirjalikult tuleb õigekirja osata ja enda käekiri peab välja kujunema. Ma arvan, et e-õpikute kasutuselevõtt oleks õige tegu. Tekiks rohkem võimalusi. Kooli juures oleks vähemalt kerge koolikott hea
Kuid on ka neid kellele antakse vabad käed ja nad ei kasuta seda lullilõõmiseks ära ja õpivad ikka edukalt ja suhtlevad ikka õigete sõpradega,mitte ei lähe lihtsamat teed ega hakka suitsetama ja kooliassjade ja trennide asemel pidutsema.Tavaliselt kasvab sellistest noorukitest kes suudavad juba teismeliselt olla iseseisvad ja hoiduda halbadest seltskondadest edukad inimesed ka edasises elus.See näitab et karistada tuleb vaid siis kui see muutub vajallikuks ja lapsevanematel ei ole vaja hakata iga väiksema asja peale kohe karme karistusi välja nuputa. Kokkuvõttes arvan,et karistamist on vaja vaid osade laste puhul ja ülejäänude puhul on see mitte vajaminev vägivald.Kõik oleneb noorukist endast. Sõna on tugevam kui tegu.Nii et kallid täiskasvanud õpetage ja juhendage meid,sest teie kogemustest on meil kindlasti kasu.Kuigi me oleme noored ja mässumeelsed ei taha me siiski füüsiliselt karistatud saada.
Minu arvates on see väga hea meetod, kuidas tõsta valimisosalust ning kodanike huvi valimiste vastu. Õpilaste jaoks väga oluliseks e-riigi tugevuseks on e-kool. E-kool on internetipõhine elektroonene õppeinfosüsteem, mis ühendab kõiki õppetööga seotud osapooli: õpilased, õpetajad, lapsevanemad, koolijuhid, klassijuhatajad. E-kool on muutnud õpilaste ning ka õpetajate jaoks oma hinnete, puudumiste ning muu kooliga seonduva jälgimise äärmiselt mugavaks. Samuti on lapsevanematel palju rohkem võimalusi oma õppiva lapse käekäiku koolis jälgida. Lisaks hinnetele ja puudumistele on e-koolis ülesse märgitud ka kodused ülesanded. Ka klassijuhatajate töö on sellega muudetud lihtsamaks. Läbi e-kooli saavad nad kergesti õpilastele edastada teateid ning tähtsamaid uudiseid. Minu arvates motiveerib e-kool mõningas mõttes ka õpilasi. Kui nad teavad, et vanematel on alati ülevaade nende hinnetele, siis pingutatakse ka rohkem. E-kool on meile kõigile väga kasulik
puuduvat, kuid mänguks vajalikku juurde mõelda - näiteks klotsautole rattad - aga olemasolevat ignoreerida on oluliselt raskem. Neile meeldivad rohkem erksamate ja puhtamate värvidega detailid, samuti saavad nad erinevaid värve kasutades luua põnevaid mustreid või märgistada värvidega erinevaid loodud objekte - näiteks teha sinise ja punase maja. Kas sellest, mida lapsed konstruktoritest ehitavad, on ka lapsevanematel võimalik midagi oma lapse kohta teada saada? See sõltub esmalt konstruktorist: kas see on mõeldud eelkõige konstrueerimiseks või rekonstrueerimiseks ning kui palju on selles algdetaile, mida kasutada. Samuti peegeldab konstrueerimine seda, millega laps on elus kokku puutunud, mis on tema jaoks hetkel uus või huvitav. Vanemad võiks eelkõige jälgida, kui palju jätkub lapsel püsivust ning kuivõrd proovib ta leida erinevaid lahendusi
ning peresiseseid suhteid. Soovitav on küsida kokkuvõtet lapse käitumise ja toimetuleku kohta lasteaialt või koolilt. Diagnoosimisel tehakse psühholoogilisi teste kognitiivse võimekuse test ja ATHga kaasnevate õpiraskuste hindamist. Vajadusel viiakse läbi logopeedilised uuringud. SOOVITUSED: Lapsevanematel on väga suur ja oluline osa ATH lapse käitumisprobleemide korrigeerimisel. Õigete pedagoogiliste võtetega on võimalik lapse käitumist mõjutada positiivses suunas. Lapsel peab olema oma päevakava, mida ta järgib ja see peab muutuma rutiiniks. Sea sisse kindel elurütm ATH lastele on vaja selgeid piire, kindlaid reegleid hommikusel ärkamisel, söömisel, õppimisel, sõpradega kohtumisel, telekavaatamisel ja magamaminekul.
hind. Keskkonnasäästlikkus jääb kasumi teenimise eesmärgil kahjuks tagaplaanile. Lõpptarbijal on äärmiselt suur osa otsustamaks, mida osta, kasutada ning mida mitte. Tootjate poolt pärsib rahaline pool uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõttu, tarbija poolt aga teadmatus ja üldine massimeedias reklaamitavast tarbimist soodustavast elustiilist mõjutatud olemine. Teadlikkust annab väga efektiivselt suurendada näiteks lapsevanematel, kes õige pakendivaliku ja tarbimisega saavad olla eeskujuks lastele. Samuti tuleks keskkonna säästmine võtta õppekavasse juba alghariduse tasandil, sest teismelistel ja täiskasvanutel on juba selgelt väljakujunenud tarbimisharjumused, mida on juba raske muuta.
valed avaused südame seinas või laiendatakse vajalikke avausi. Downi sündroomi ravitakse peamiselt pikaajalise arendusraviga, mille varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Ravivõimalused jätk Loomulikult ei saavutata ka parima ravi juures normaalne laps. Ravi tehakse vastavates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusravi arstid. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega nagu iseseisev söömine ja hügieen. Vastavalt võimetele õpivad lapsed lugema ja kirjutama. Kindlasti on oluline ka massaaz ja ravivõimlemine, et tugevadada kaasasündinud nõrka lihaskonda. Prognoos Sageli lühendab Downi sündroomi esinemine eluiga, kuna esinevad südame väärarendid. Umbes 50% Downi sündroomiga lastest sureb circa 10. eluaastaks. Tänapäeval elavad Downi sündroomiga inimesed siiski
· kasutada oleviku vormi (nt kutsa sööb); · täita lihtsamaid korraldusi (nt ,,Tule emme juurde", ,,Pane see ära"); · vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes,mis,kus (nt küsimisel ütleb oma nime); · mõista esemete funktsioone ning tegevusi tähistavaid sõnu. Lapse kõne areneb tegevuse ja tegustemise käigus. Seega toimub keele õppimine praktiliste tegevuste käigus. Logopeed Margit Aid soovitab lapsevanematel kasutada lapsega koos tegutsemisel lühikesi lauseid. Täiskasvanu võiks küsida esemete kohta, kommenteerida lapse tegevust ja korrata lapse poolt öeldut. Raamatu vaatlemisel võiks nimetada ühte objekti või tegevust ja seda kommenteerida lühikeste lausetega, nt Jüri sööb. Sööb kooki. Kook on soe. Tasub meeles pidada seda, et lapsed hakkavad rääkima siis, kui nad tunnevad suhtlemisest rõõmu ja tunnetavad, et nad saavad hakkama.
Last ümbritsevatest täiskasvanutest sõltub lapse suhtumine, väärtushinnangud ja käitumine aga ka see, kui õnnelik, usaldav ning tasakaalukas on laps. Juhul kui vanemad ja täiskasvanud on tihti tööga hõivatud ning pole lapse jaoks piisavalt aega, suureneb välismaailma mõju lapse arengule, laps ei suuda mõista temani jõudvat infot ning sel juhul on vaja täiskasvanu selgitusi. Lapsel on vaja inimesi, kes suudaks vastata kõigile tema küsimusele, seda rollik tuleb täita nii lapsevanematel, kui ka sugulastel ja lasteaiaõpetajal. Tihtipeale peab olema küsimuste vastajaks lasteaiaõpetaja. Ehk seetõttu, et laps ei julge küsida lapsevanemalt või siis laps teab, et lasteaiaõpetaja vastab küsimustele. Samuti ka seetõttu, et paljud kaklemisega seotud intsidendid leiavad aset lasteaias ning just see on koht, kus tuleks lastele seletada, mis on õige ning, mis on vale. Väikeste laste mälu on võimeline vastu võtma väga suurt hulka infot ning last suunab õppima
Arenguhälbega lastel on õigus saada eriharidust alates sünnist. Erivajadustele vastav õpe on planeeritud ja koostatud koostöös lapsevanematega ja selle koostamisel peetakse eriti tähtsaks just vanemate vaateid ja arvamusi. Enne kui omavalitsus teeb otsuse eriõppe kohta, on vajalik eksperthinnang lapse erivajaduste hindamiseks. See hinnang kinnitab lapse erivajadused ja annab soovitused, milline sekkumine oleks lapsel parim. Lapsevanematel on õigus teha kaebus ja otsus vaidlustada. Eriõpetuse kasutamine ja kogu toetussüsteem erivajadustega lastele on omavalitsuseti suhteliselt erinev. Eriharidust antakse põhiliselt lasteaedades / sõimedes, kuid seda tehakse ka kodus, nt kui laps ei ole veel lasteaias käima hakanud. Lapsed saavad eriõpet paarist tunnist kuni 25 tunnini nädalas. Lisaks on paljudel lastel tugiisik (mõnest tunnist nädalas kuni täisajaga abini).
tulevad vanemate öeldu põhjal. Ka Eestis kasutusel. *Test „Sõnad ja žestid“ – mõõdab 9-16 kuu vanuste laste kõnest arusaamist ja ekspressiivset kõne. Lapsevanemale antakse 383 sõna ja ta peab märkima, millistest sõnadest laps aru saab ja milliseid ütleb. *Test „Sõnad ja laused“ – mõõdab 16-30 kuu vanuste laste ekspressiivset kõnet. Lapsevanemale antakse 629 sõna ja tal tuleb märkida, milliseid laps kasutab. *Vaatlusmeetod – lapsevanematel palutakse pidada päevikut, kuhu nad panevad kirja lapse keelealased edusammud. *Transkribeerimine – lapse jutt lapsevanemate ja leiste lastega videosalvestatakse ning hiljem transkribeeritakse. Mitmete arvutiprogrammide abil saab teada lapse keelelise taseme. Kõigil kõne arengu meetoditel on oma tugevad ja nõrgad küljed. Kõige effektiivsem on kasutada samal ajal mitut meetodit. Kuidas arendada lapse kõnet? Väikelapseeas Koolieelses eas
………………………………………………………………………………………… Laps vajab abi ja toetust: ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… Mida on selleks vaja teha? Lapsevanematel: ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………
-sotsiaalnõustajad, logopeed-eripedagoogid, karjäärispetsialistid ja psühholoogiateenistuse psühholoogid. Kui karjäärispetsialistid, II tasandi eripedagoogid, logopeedid, psühholoogid ja sotsiaalnõustajad ning psühholoogiateenistuse psühholoogid võtavad kliente vastu peamiselt keskuse pinnal, siis I tasandi teenust pakkuvad koolipsühholoogid ja -sotsiaalnõustajad viibivad suure osa oma tööajast teenindatavas koolis. Lastel, lapsevanematel ja õpetajatel on seega võimalus pöörduda abi saamiseks nii kooli kui ka nõustamiskeskusesse ning soovi korral valida eri spetsialistide vahel. Kuigi karjääri- ja õppenõustamine sisu poolest erinevad, on neil kokkupuutepunkte rohkesti. Noorte Infopunkt teeb tihedat koostööd koolipsühholoogide ja -sotsiaalnõustajatega, kes valdavad infot probleemidega õpilastest oma koolis. Noored, kellel on õpiraskused, probleemid käitumisega või koolist puudumisega
Kuidas vähendada riski? Juba sünnitusmajast vastsündinud beebiga lahkudes, antakse mitmesuguseid soovitusi, nende seas: pange beebi magama alati selili. Hollandis, Ühendkuningriigis ja USAs läbi viidud uurimustele toetudes on seda noortele emadele soovitatud alates aastast 1992. Ka uuringud kinnitavad, et aina rohkem inimesi paneb beebisid magama selili ja tänu sellele on imikute äkksurma sündroom vähenenud kuni poole võrra. Värsketel lapsevanematel on palju õppida. Kuigi enamik sellest omandatakse käigu pealt, tasub üht-teist juba varem meelde jätta, et tagada beebi ohutus, kohaneda paremini oma uue rolliga ja vähendada võimalikke hirme. Nii on võimalik vähendada imikute äkksurma riski une ajal. Tervishoiuministeerium ja imikute äkksurma sündroomi uuringute fond on väljatöötanud mõned nõuanded, mida peaksid peatselt lapsevanemateks saavad paarid jälgima, et äkksurma sündroomi riski miinimumini viimiseks
Downi sündroomi ravitakse peamiselt pikaajalise arendusraviga, mille varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Loomulikult ei saavutata ka parima ravi juures normaalne laps, aga tänu varajasele aredamisele võib Downi sündroomiga isikust saada taibukas ja sotsiaalne inimene. Ravi tehakse vastavates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusravi arstid. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega nagu iseseisev söömine ja hügieen. Vastavalt võimetele õpivad lapsed lugema ja kirjutama. Kindlasti on oluline ka massaaz ja ravivõimlemine, et tugevadada kaasasündinud nõrka lihaskonda. (Õpiraskustega lapsed, M. Flynn, P.Flynn, 1998). 9 Ennetamine Downi sündroomi saab ennetada 15. rasedusnädalal, siis saab määrata raseda verest alfa-
· Down syndrome (lad k), Morbus Langdon-Down (ingl k) Põhjus ja Ravi · Downi sündroomi põhjustab üks liigne kromosoom - see on pärilikkuse info kandjate ehk geenide kogumik. · Kui tavaliselt on igal inimesel 2 sarnast 21. kromosoomi, siis Downi sündroomiga lastel on neid 3. · Downi sündroomi ei osata ravida. Seda osatakse leevendada arendusraviga e. laps käib psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi ja taastusravi arstide juures. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega, nagu siseseisev söömine ja hügieen. · Downi sündroomi on võimalik ka ennetada, lastes 15. rasedusnädalal määrata verest hormoone alfa-fetoproteiini ja platsentas moodustuvat kooriongonadotropiini. Kui fetoproteiini on liiga vähe ja kooriongonadatropiini palju, on võimalik et lootel esineb Downi sündroom. Vajalik oleks teha täpsemad uuringud. Pilt Downi sündroomi põdev laps. ·
· Mehed ei kiilane · Higinäärmed märkimisväärselt väiksemad · 99% inimestest on laktoositalumatud · Enamik jäävad hästi kiiresti purju, selle tulemusena hakkavad iiveldama ja õhetama · Eelistavad põrandal istuda või kükitada füsioloogilise eripära tõttu · Pärinevad samadelt esivanematelt, nagu kaukaaslasedki Powerpoint Templates Page 7 Ühelapsepoliitika · Kehtestati 31 aastat tagasi · Peredes, kus lapsevanematel endil õdesid- vendi pole, lubatud 2 last · 1 lapsega peredel arvukalt privileege · Karistuseks trahvid, sunniviisilised abordid ja sterilisatsioon · 76% inimestest pooldab seda poliitikat Powerpoint Templates Page 8 Ühelapsepoliitika · Rahvaarv endiselt kasvab · 2030. aastaks on rohkem kui 20% elanikest üle 60- aastased · Iga 100 tüdruku kohta sünnib 114 poissi · Mehi 64 miljonit rohkem kui naisi
kannatavad arvuti kasutamisest tulenevate valude all. Arvuti lauad ja toolid on disainitud täiskasvanutele või halvasti disainitud lastele. Paljud lapsed kannatavad seetõttu krooniliste liikumishäirete all nagu randme-närvipõletiku sündroom ja krooniline valu kätes, seljas, kaelas ja õlgades. Uuringutest on selgunud, et 40% algkooli õpilastest on õppinud arvutis kui arvutilaud ja -tool on valesti ja seetõttu on nende kehahoid muutunud valeks. Soovitatakse lapsevanematel jälgida laste arvuti kasutamist. Kasutatud kirjandus: http://paber.maaleht.ee/?page=18200&grupp=targutalita&artikkel=854 http://216.239.59.104/search?q=cache:-BYfcLVr5HgJ:www.htg.tartu.ee/~a6imre/Jura%2520mis %2520enne%2520oli%2520kodukal/Imre%2520Purret%2520(Arvutid%2520ja %2520tervis).doc+arvutid%2Btervis&hl=et&ct=clnk&cd=4&gl=ee http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=26&Itemid=30 http://news.bbc.co.uk/1/hi/health/1041677.stm http://www.education
Waldorfpedagoogika inimesekäsitus annab kasvatustegevusele tervikliku lähtekoha ja ühtlustab eesmärgid ning praktilise tegevuse. Nii püsivad kasvatuse kriteeriumid suhteliselt sõltumatuna muutuvates ühiskondlikes oludes. Waldorf kooli eesmärgiks ei ole õpilastele antroposoofilise vaimuteaduse õpetamine, vaid soodsa põhja loomine inimese vabale vaimsele kasvamisele, mis jätkub kogu elu. Waldorf kool ehk Steiner kool sobib igati tänapäevasele lapsele, kui lapsevanematel on usaldust rahuliku ja pisut teistmoodi õppeprotsessi vastu, kinnitavad nii oma lapsele alternatiivkooli valinud kui haridusametnikud. Tänapäeval on tavakoolides samuti võimalik rakendada individuaalsemat lähenemist ja tugisüsteeme ning sellele pööratakse järjest enam tähelepanu. Iga laps on väärtus ning kooli ülesanne on kaasa aidata sellele, et temast areneks terviklik ja teguvõimas isiksus.
Kuna enamus koolieelsetest lastest käib lasteaias, siis on lasteaed esimene pereväline lapse tervise eest vastutav üksus. Aga just esimese 3-5 eluaasta jooksul pannakse alus lapse kogu edasisele arengule ja tervisele. Seega lasteaed vastutab rahva tulevaste põlvkondade tervisliku seisundi eest. Vastutust aitavad kanda ka lapsevanemad ainult siis, kui nende kahe – pere ja lasteaia vahel on hea vastastikune koostöö (Maser, 2003). Selle saavutamiseks tuleb nii lapsevanematel kui ka lasteaiaõpetajal pingutada. Õpetaja puhul tuleb eriti oluliseks pidada tihedat ja tõhusat koostööd lapsevanematega, mille kaudu saadakse erinevat infot lapse arengu, tervise ja individuaalsuse kohta, vanemate ootustest ja soovidest lasteaiale. Ainult nii võime üksteist kõige effektiivsemal moel toetada ja abistada. KOKKUVÕTE Tervist edendav lasteaed arvestab oma tegevuses neid põhimõtteid ja valdkondi, mille kaudu
Ja niimoodi on võimalik venelasi paremini assimileerida. Kõigis on olemas tõde. Aga kui vaadata fakte, siis on võmalik näha, et üks väike rühm otsustas selle reformi läbi viia ja need ei kuula ega taha kuulata teisi inimesi, keda see refoorm puudutab. Selle rühma liikmed küll räägivad kogu aeg midagi, aga mitte midagi ei tee. Kas see reform on seaduslik? See küsimus on vaja päevakorda panna. Vastavalt Põhiseaduse § 37 on hariduse iseloomu valikul otsustav sõna lapsevanematel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 näeb ette koolides hoolekogude kui lastevanemate kooli puudutavate küsimuste lahendamisse kaasamise mehhanismi loomise. Õppekeele kinnitamise dokumendiks koolis on arengukava. Mitte miski ei keela koolil märkida arengukavas õppekeeleks vene keelt. Arengukava koostatakse koostöös hoolekoguga ning kinnitatakse koolipidaja poolt. Hoolekogul on õigus kooli arengukava kohta arvamust avaldada ning ta võib ilmutada selles osas ka järjekindlust
ravi. Downi sündroomiga sagedamini kaasneda võivate elujooksul omandatud haiguste (tsöliaakia, kilpnäärme talitluse häired, nägemisteravuse langus ja kuulmislangus) pidev kontroll ja nende esinemisel vastav ravi. Arendusravi varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Ravi tehakse vastavates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusravi arstid. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega, nagu iseseisev söömine ja hügieen. Vastavalt võimetele õpivad lapsed lugema ja kirjutama. Kindlasti on oluline ka massaz ja ravivõimlemine et tugevadada nõrka lihaskonda. 3.3 Prognoos Downi sündroomiga inimesed vajavad elu lõpuni rohkem ühiskonna abi kui keskmised inimesed. Tegelik vajadus abi järele sõltub juba konkreetsest isikust - kas vajatakse abi vaid pisteliselt või vajatakse abi pidevalt ka igapäeva toimingutes
kuid seda ei tohi teha isolatsioonis, vaid teistega suheldes. Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab teatud ülesande täitmise eesmärgil. Laps peab õppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud paljudes olukordades. Laps peab õppima teiste jaoks vastuvõetavalt käituma erinevates sotsiaalsetes olukordades(teatris, mänguväljakul). ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 K. Tropp, H. Saat 53-75 ) Lapsevanematel ja lasteaiaõpetajatel on lapse esmaste enesekohaste oskuste arendamisel ja eneseteenindamise harjutamisel täita eriti tähtis suunaja roll. Enesekohaseid oskusi omandatakse järk-järgult ning seetõttu on see lapsele ja teda suunavale täiskasvanule aeganõudev. Oluline on lapsele sisendada usku tema võimetesse ja ülesannetega toimetulekusse. Kiitus ja tunnustus on väga tähtsad motivaatorid. Madala enesehinnanguga
kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka nn. modelleerimine e. mudelõpe- s.o. kartmatuse jälgimine teiste juures. Laste paranemisel psühhoteraapilise ravi tulemusena on väga oluline osa lapsevanematel. Lapsevanema aktiivse abita ei ole peaaegu võimalikki last ravida. Lapsed vajavad lihtsalt piisavalt häid ja turvalisi vanemaid, et õppida hirmudega toime tulema ja neid ületama. Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud.
Eelkõige seisnes see selles, et vald ei olnud suuteline garanteerima lasteaias või põhikooli kohta igale lapsele. Lapsed pidid käima kas linnas või Jüris koolis/lasteaias. See tõi kaasa selle, et terve pere kolis kas linna või Jürisse. Antud probleem lahendati, sest juurdeehitus tõi Peetri alevik Lasteaed-põhikooli juurde ligi 451 kohta, mis tagab sealsetele lastele lasteaia- ja koolikoha. Teine probleem seisneb selles, et on pikad lasteaia järjekorrad. Lapsevanematel pole võimalust oma last lasteaeda panna, kuna puudub koht. Selle tagajärjeks on jälle see, et kolitakse perega linna, kus võivad olla lastel paremad tingimused, kuid alati ei pruugi, sest eelnimetatud teema on mitmel pool Eestis põhjustanud probleeme. Peetri alevik Lasteaed- Põhikooli juurdeehituse tagajärjel probleemi leevendatakse. Lapsevanemad ei pea ootama mitmeid aastaid järjekorras vaid saavad oma lapse panna Peetri alevik Lasteaed-Põhikooli.
5. Noortele rohkem õigusi: algatame ühiskonnas debati selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks mõistlik arvestada valimistel laste ja noortega. Algatame arutelu valimisea 16. aastani viimise üle. Täidetud. Arvamus: Halb mõte. Mäletan selgelt, et kui 16 olin, siis olin nii kergesti mõjutatav. Sellises vanuses tahetakse olla lahe ja minnakse teistega kaasa. Õpetajatel, lapsevanematel, sõpradel ja kõikidel kes noorega kokkupuutuvad on lihtne tema eest valik teha. 6. Jätkuv koostöö kirikute ja kogudustega: teeme igakülgset koostööd kirikute ja kogudustega, eeskätt traditsiooniliste konfessioonidega Eestis. Näeme kirikut ja kogudusi aktiivsete partneritena teenuste osutamises Eesti elanikele. Täitmisel. Arvamus: Mulle pole kunagi kirikud meeldinud ja minu arvates tehakse kirikutes inimestele lihtsalt ajupesu
Rahul oleme meie - õpetajad, lapsevanemad ja mis kõige tähtsam, ka lapsed. Aime Lints Tartu Poku lasteaia vanemõpetaja http://www.lasteaed.net/2011/04/03/laste-kohanemine-lasteaiaga/ Soovitusi kohanemisprotsessi rahulikuks kulgemiseks lasteaias 11.10.2010. Autor : MA Sirje Almann, TPS alushariduse ja täiendusõppe osakonna juhataja Lapse kohanemine lasteaias on tähelepanu keskmes olnud läbi aastate nii lapsevanematel perekonnas, psühholoogidel kui lasteaia töötajatel. See on ka mõistetav. Foto: Kaire Kollom Lapse kasvatamisel on vaja nii tarkust ja mõistmist kui ka soojust ja armastust. Nii ühte kui ka teist on tegelikult raske saavutada, kuid selle poole peab püüdlema. Paradoks on selles, et lapse kasvatamiseks pead eelkõige ennast avardama (Elo Mõttus-Lepik). Lapse kohanemine lasteaias on tähelepanu keskmes olnud läbi aastate nii
neis peituvate eriliste omaduste üle ning õppida, kuidas neid tarkuse ja armastusega suunata. Miks neid lapsi indigodeks kutsutakse? Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud ega dokumenteeritud. Seda ,,mustrit" iseloomustavad unikaalsed omadused, mille tõttu kõigil, kes satuvad nende laste mõjuvälja (eriti lapsevanematel), on tasakaalu säilitamiseks soovitav muuta nii omaenda käitumist kui ka kasvatusmeetodeid. Kuidas nad ära tunda? 1.Nad tulevad siia maailma, tunnetades enese kuninglikkust (ja tihti nad ka käituvad vastavalt). 2. Nad usuvad, et ,,väärivad siinolemist" ning on üsna üllatunud, kui teised seda arvamust ei jaga. 3. Eneseväärtustamine ei ole neile mingi probleem. Nad räägivad tihti vanematele, ,,kes nad on". 4
situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka nn. modelleerimine e. mudelõpe- s.o. kartmatuse jälgimine teiste juures. Laste paranemisel psühhoteraapilise ravi tulemusena on väga oluline osa lapsevanematel. Lapsevanema aktiivse abita ei ole peaaegu võimalikki last ravida. Lapsed vajavad lihtsalt piisavalt häid ja turvalisi vanemaid, et õppida hirmudega toime tulema ja neid ületama. Üldiselt on tulemuslikuks peetud Kognitiiv-Käitumuslikku Teraapiameetodit (kasutatakse ka lühendit KKT). Selle teraapiameetodi puhul kasutatakse erinevaid käitumuslikke ja kognitiivseid (e. arutlemisega seotud) võtteid foobiast üle saamiseks. Antidepressantide kasutamine pole kindlasti
abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. ATH LAPS JA PEREKOND Kooselu ja suhtlemine ATH lapsega võib olla päris väsitav ja vanematelt ning teistelt pereliikmetelt palju energiat ja vastupidavust nõudev. Tihti tunnevad lapsevanemad end süüdi, et nad ei saa lapsega hakkama. Tagasiside koolist, märkused tuttavatelt ja mittemõistmine vanavanemate poolt on tihi pigem negatiivsed ja see omakorda süvendab abitust. ATH lapse käitumisprobleemide korrigeerimisel on lapsevanematel väga suur ja oluline osa. Õigete pedagoogiliste võtetega on võimalik lapse käitumist mõjutada positiivses suunas. · Sea sisse kindel elurütm. ATH lastele on väga vaja selgeid piire: kindlaid reegleid hommikusel ärkamisel, söömisel, õppimisel, sõpradega kohtumisel, telekavaatamisel ja magamaminekul. · Varu aega. ATH lapsel vajavad pisut rohkem aega igapäevatoimetustega hakkamasaamisel. · Lapsevanemate põhimõtted kasvatuse osas peavad ühtima
KOKKUVÕTE Tööd tehes sain hea ülevaate erinevatest riskiteguritest ja ennetustöö liikidest. Ise usun või pean kõige tulemuslikumaks ja vajalikumaks hoolitseda selle eest, et võimalikud probleemid lahendatakse juba varajases lapsepõlves ning välditaks nende tekkimist enne sündi ja esimesel eluaastal. Leian, et Eestis peaks perearstide rolli lapse sotsiaalses võrgustikus suurendama. Neil peaks olema kohustus teha aeg-ajalt kodukülastusi, hoolitseda selle eest, et värsketel lapsevanematel oleks teadmised lapse arengu kohta. Nad peaksid suunama lapsevanemad vajalikele koolitustele ja vajadusel teatama sotsiaaltöötajale lapse või vanemate väärkohtlemisest jne, jne. KASUTATUD KIRJANDUS Alaealiste kuritegevuse vähendamine aastateks 2007-2009 (2006), Tallinn: Justiitsministeerium http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35839/Alaealiste+kuritegevuse+vahend amise+arengukava+aastateks+2007-2009.pdf Edovald T
Sihipärane ja teadlik treening on praegu tugevas tõusus. Treenerid ja sportlased hakkavad teadvustama endale, et kui teha tööd sihipäraselt siis on tõenäosus saada paremaid tulemusi suurem. Paljud sportlased 2 on treeninud printsiibi järgi, mida rohkem seda uhkem. Tegelikult on kehal vaja optimaalset puhkust selleks, et ära taastuda eelmisest pingutusest ja peale seda on võimalik teha uus tõus. Lapsevanematel on võimalik teha oma lapsele juba noores eas geenitest, et teada, kas lapsele sobivad pigem vastupidavus või lühiajalist reaktsiooni vajavad spordialad. See on midagi tänu millele on võimalik aru saada, miks mõni meie suusataja teeb treenerite jutu järgi meeletut tööd aga tulemust ei tule, võiks öelda, et tal puuduvad geneetikas vajalikud eelsoodumused vastupidavuse jaoks. Samas usun, et lapselt ei tohiks ära võtta ka
Samuti saavad teenust kasutada väikelastega lapsevanemad, sest olemas on turvatoolid. Töötajateks on nii oma autoga inimesed, kes saavad ise valida mis päevadel töötada ja ka täiskohaga töötajad, kellel on firmaauto. Äriidee Suur õde/vend on taksofirma, mille eesmärgiks on transportida laps turvaliselt punktist A punkti B, sealjuures lapsega sõbralikult vesteldes tema päevast ja tegemistest. Kliendi probleem Lapsevanematel ei ole aega lapsi koolist, lasteaiast, trennist jne tuua/viia ning bussid ei sõida läbi sobivatest kohtadest või sobivatel kellaaegadel. Lapsevanemal väikelapsega on vaja taksoteenust, kuid puudub turvatooliga takso. Pakutav lahendus Võimalus tellida oma lapsele takso, kus taksojuhtideks on sõbralikud noored inimesed, kes lastega jutustavad ja küsivad nende päeva kohta. Nad viivad lapsed sihtkohta jõudes ka majja
annaabi.ee 
