Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

E-riigi tugevused ja nõrkused (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus
Eesti on e-riik. E-riigiks nimetatakse valitsemis-ja infosüsteemi internetis, kust inimesed saavad informatsiooni ning samuti saavad ka poliitikud edastada teavet omavahel ning ka valijatel läbi interneti keskkonna. E-riigil on aga omad tugevused ja nõrkused.
E-riigi üheks suurimaks tugevuseks võib pidada selle kättesaadavust. Internet on tänapäeval kodudes igapäeva lahutamatu osa. Täna leidub Eestis ilmselt väga vähe kodusid, kus puuduvad internet ja arvuti. Inimesed on koondanud peaaegu kogu oma elu virtuaal keskkonda ning ajavad oma asjatoimetusi seal. See on muutnud kogu elu inimeste jaoks lihtsamaks ning mugavamaks. Eriti maal elavate inimeste jaoks. Näiteks võib tuua arvete tasumised ning netipangad. Ülekandeid ning arveid tasuda saab väga lihtsasti internetis. E-riigi olemasolu on meie kõigi jaoks tähtis ning selle kättesaadavus meie riigis on kõigi jaoks väga hea. Minu arvates oleks ilma selleta palju raskem toime tulla.
E-riigi olemasolu on võimaldanud meil korraldada e-valimisi. E-valimised tähendavad seda, et valijatel on võimalus anda oma hääl läbi internetikeskkonna. See muudab valimised inimeste jaoks taaskord palju mugavamaks. Inimesed, kellel on kiire ning pole aega valimis jaoskonda minna, saavad valiku langetada palju lihtsamalt, läbi interneti keskkonna. E-valimised on muutumas järjest populaarsemaks ning kasvatanud ka valimistel osalenud inimeste arvu. E-valimised on muutumas üle kogu Euroopa järjest populaarsemaks. Väga paljud riigid on võtnud sellise süsteemi kasutusele. E-valimised on üheks väga suureks tugevuseks e-riigi puhul. Minu arvates on see väga hea meetod, kuidas tõsta valimisosalust ning kodanike huvi valimiste vastu.
Õpilaste jaoks väga oluliseks e-riigi tugevuseks on e-kool. E-kool on internetipõhine elektroonene õppeinfosüsteem, mis ühendab kõiki õppetööga seotud osapooli: õpilased, õpetajad, lapsevanemad, koolijuhid, klassijuhatajad. E-kool on muutnud õpilaste ning ka õpetajate jaoks oma hinnete , puudumiste ning muu kooliga seonduva jälgimise äärmiselt mugavaks. Samuti on lapsevanematel palju rohkem võimalusi oma õppiva lapse käekäiku koolis jälgida. Lisaks hinnetele ja puudumistele on e-koolis ülesse märgitud ka kodused ülesanded. Ka klassijuhatajate töö on sellega muudetud lihtsamaks. Läbi e-kooli saavad nad kergesti õpilastele edastada teateid ning tähtsamaid uudiseid. Minu arvates motiveerib e-kool mõningas mõttes ka õpilasi. Kui nad teavad, et vanematel on alati ülevaade nende hinnetele, siis pingutatakse ka rohkem. E-kool on meile kõigile väga kasulik.
E-riigi nõrkustena võib välja tuua selle, et väga suur osakaala meie rahavastikust on pensionärid. Arvuti ning interneti kasutamine ei ole kõigi jaoks väga arusaadav ning lihtne. Vanema põlvkonna esindajad, kes on harjunud oma asju ajama n-ö käest kätte ei suuda ümber harjuda uue tehnoloogiaga ja selle kasutamine tundub nende jaoks raske. Seetõttu ei saaks näiteks valimised muutuda vaid internetipõhiseks ning ka pangad ei saa oma süsteeme täielikult virtuaal kekskkonda üle tuua. Võimalik, et e-riigi omaolu on muutnud pensionäride elu riigis hoopis raskemaks, kui see enne oli. Ka minu jaoks tunduvad vahel paljud süsteemid keerulised ning kuna neid süsteeme pidevalt uuendatakse, siis harjumine ja arusaamine nõuab palju aega ning vaeva.
E-riigi nõrkusena võib välja tuua veel ka informatsiooni tõepärasuse ning üldise turvalisuse. Internetis leidub tohutu hulk informtasiooni, mida me saame ära kasutada erinevatel eesmärkidel. Kas siis enese harimiseks , teadmiste hankimiseks või lihtsalt meelelahutuseks . Interneti kasujatajal peab olema oskus kriitiliselt mõelda ning info usaldusväärsust hinnata. Kõike infomatsiooni ei saa tõepähe võtta. Suurimaks nõrkuseks on aga turvalisus. Häkkerite osavus on meie jaoks väga suureks ohuks . Kasutusele on võetud küll mitmeid turvameetmeid, kuid need ei tundu siiski piisavad olevat. Meie riik on väga paljudes valdkondades seotud internetiga, seega on väga suureks ohuks just küberrünnakud. E-riigi kasutamine on julgeoleku seisukohalt Eestile ohtlik.
E-riigil on palju tugevusi ja nõrkusi. Tugevusteks võib lugeda mugavust, kiirust, kättesaadavust ja mitmeid portaale ning veebikeskkondi, mis on meie elu mugavamaks muutnud. Nõrkusteks aga uute süsteemides keerulisust, info ebausaldusväärsust ning turvalisust. Ma arvan, et vaatamata e-riigi nõrkustele on see tulnud meile kasuks ning näitab meie arenguvõimet ning sobitumist Euroopa Liitu.
Sigrit Letlane
E-riigi tugevused ja nõrkused #1 E-riigi tugevused ja nõrkused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sigrit Letlane Õppematerjali autor
Arutlus e-riigi tugevustest ja nõrkustest.

Sarnased õppematerjalid

Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas
32
doc

Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas

Koolinimi INTERNETI ARENG EESTIS JA MUJAL MAAILMAS Uurimistöö Koostaja '''''''''''''' 11.Klass Juhendaja '''''''''''''' Asukoht 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Interneti ajalugu ja kasutatavus..............................................................................................4 Interneti etapiline areng..........................................................................................................6 Veebibrauser...........................................................................................................................8 E-mail................................................................................................................................... 13 Interne

Uurimistöö
Arvuti- ja Informatsioonieetika
10
doc

Arvuti- ja Informatsioonieetika

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Majandusarvestuse eriala KÕ2R2 Tatjana Kartsev ARVUTI- JA INFORMATSIOONIEETIKA Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2010 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval kõik on seotud arvutitega. Inimesed kasutavad arvuteid iga päev tööl, kodus, koolis avalikes kohtades jne. Kuid paljud ei mõtle korralikult mis sellega kaasneb. Indrek Meos oma raamatus antiikfilosoofia väljendab sofistide mõtteviisi sellisena: ,,Mõnele inimesele võib maailm tunduda ühe suure nõmedusena, teine leiab, et ,,nii ilus on ilmas elada!". Tõde on alati tõde kellegi jaoks. Millistena asjad meile näivad, sellised nad ongi meie jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad ongi nende jaoks". Mõni arv

Filosoofia
Internet täna maailmas
21
doc

Internet täna maailmas

MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad ja altimad internetis varitsetavate

Ainetöö
E-turunduse eksami kordamisküsimused
40
doc

E-turunduse eksami kordamisküsimused

E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-t

Turundus
E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS
30
doc

E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS

Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus ...........................................................

Informaatika
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....

Turundus
Tartu kutsehariduskeskuse hotell
27
docx

Tartu kutsehariduskeskuse hotell

põlvkonna huve, mis torkab eriti silma õpilaskodus, kus kasvatajatel tuleb sageli hakkama saada noorte enda järelt koristamise harjumuse juurutamisega. Teisisõnu võib öelda, et liigne ,,arvutis istumine" võtab lõivu teiste eluvaldkondade arvelt. Kahtlemata on infoajastule üleminek osutunud väljakutseks neile, kes on olnud selles ametis 20-30 ja rohkemgi aastat. Kuidas siis lahendada olukord, kui üldsus elab kaasaegses, arenevas e-riigi vaimus ja teisalt pedagoogid, kes ei ole õppimis- ega arenemisvõimelised? Kas saata väevõimuga pensionile ja lasta noortel, innovaatoritel nende asemele tulla või panna eelarvesse suurem summa koolituse reale? Arvestades keskmist Eesti õpetajate vanust (50-60 a.) on tulnud enamikel läbida koolitused või muud arvutialased kursused, et ajaga sammu pidada. Tehnoloogiline keskkond on igapäevatöös oluline mõjutaja, sest tehnoloogiliste seadmete

Organisatsioonikäitumine
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta

Politoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun