Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid
KASSIKISA SÜNDROOM
Selgitus
Kaasasündinud, geneetiliselt ehk pärilikkuse infoga määratud haigus, mis avaldub iseloomuliku kassikisa meenutava nutu, vaimse arengu peetuse ja mitmete väärarenditena.
Ülevaade
Haigus esineb sagedusega 1:20 000-50 000, tüdrukutel sagedamini kui poistel. Haiguse põhjuseks on 5.kromosoomi kahjustus. Haigus avaldub erineva raskusega vastavalt sellele, kui suur osa kromosoomist on haaratud.
Tekib sügav vaimne alaareng ja tüüpiline välimus, harva elavad need lapsed täiskasvanueani.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Tekkepõhjust ei teata. Kahjustunud on 5. kromosoomi üks osa.
Kromosoom koosneb pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele.
Antud haigus esineb enamsti uusmutatsioonina, mis tähendab, et vanemad on terved ja kahjustunud on just selle lapse kromosoom.

Sümptomid ehk avaldumine

Kassikisa meenutav nutt, mis on tingitud alaarenenud kõrist.
Tüüpiline välimus:
• Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoloidne silmade lõige ehk viltused silmad nurkadega allapoole.
• Kõõrdsilmsus, epikantus ehk kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas.
• Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised.
• Lühikesed sõrmed. Peopesas  nelja sõrme vagu ehk ahvivagu.
• Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes.
•  Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine ehk skolioos .
• Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kromosoomide uuring - selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid , mida uuritakse mikroskoobi all. Vastavate värvimismeetoodidega saab kahjustatud kromosoomi osa nähtavaks teha.
Geneetiline konsultatsioon - mitme spetsialisti üheaegsel nõusamisel selgitatakse perele haiguse olemust, selle tõenäolist kulgu ja olemasolevaid ravivõimalusi. Räägitakse kuidas haigus pärandub lastele, kui suur on haige lapse saamise risk perel ja lähisugulastel. Selgitatakse millised võimalused on haigust diagnoosida juba enne lapse sündi.
Ravivõimalused
Haigust ei ole võimalik ravida. Püütakse arendada last, et ta saaks iseseisvalt hakkama elementaarse hügieeni ja suhtlusega.
Arendusravi - varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Ravi tehakse vastavates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusravi arstid.
Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega, nagu iseseisev söömine ja hügieen.
Olulised on ka massaz ja ravivõimlemine, et tugevadada nõrka lihaskonda.

Prognoos

Vastava õppega õpivad piisavalt suhtlema , et oma vajadusi väljendada ja iseseisvalt liikuda . Eluiga on lühike, harva elavad täiskasvanueani.

Ennetamine

Kuna haiguse põhjuseid  ja riskifaktoreid ei teata, ei ole seda võimalik ennetada.
Nimetu #1 Nimetu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heli kopter Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kassikisa sündroom
1
doc

Kassikisa sündroom

Kassikisa sündroom Syndroma Cri du chat Tegemist on kaasasündinud, geneetiliselt ehk pärilikkuse infoga määratud haigusega, mille põhjuseks kro-mosoommutatsioon e muutus kromosoomi pikkuses ja/või struktuuris. Kassikisa sündroom esineb sagedu-sega 1 20 000-50 000st, tüdrukutel sagedamini kui poistel, ja enamasti uusmutatsioonina, mis tähendab, et vanemad on terved ja kahjustunud v kaduma läinud on just lapse viienda kromosoomi õlg. Kuna haiguse põhjuseid ja riskifaktoreid ei teata, ei ole seda võimalik ennetada. Tõbi avaldub erineva raskusega vasta-valt sellele, kui suur osa on kromosoomist haaratud. Sümptomid e avaldumine · Kassikisa meenutav nutt (väikelastel), mis on põhjustatud kesknärvisüsteemi häiretest ja alaarene-nud kõrist. · Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. · Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine. · Hüpot

Bioloogia
Downi sündroom
14
pptx

Downi sündroom

Downi sündroom 26.02.2013 Koostajad: Alvaro-Mati Viilver Janeli Lusti Downi sündroom Downi sündroom ehk trisoomia 21 on inimese kõige levinum kromosoomhaigus. Seda põhjustab 95 protsendil juhtudest 21. kromosoomi trisoomia (21. kromosoomist on 3 eksemplari, normaalne on 2), ülejäänud võivad olla 21. kromosoomi translokatsiooni mõjul. Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John Langdon-Downi poolt, kes kirjeldas seda kromosoomihaigust esmakordselt aastal 1866. Tekkepõhjused ja mehhanismid Downi sündroomi tekkepõhjuseks peetakse häiret munaraku või spermatosoidi moodustumisel. Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb sügoodist, millel on üks kromosoom rohkem kui tavaliselt. Tervel inimesel on igas rakus 46 kromosoomi, mis koosnevad pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Kui tavaliselt on igal inimesel 2 sarnast 21. kromosoomi, siis Down

Kategoriseerimata
Prader-Willi sündroom
8
pdf

Prader-Willi sündroom

l i S ü n dr o om Prader-Wil Kätlin Kirspuu Selgitus Kaasasündinud geneetiline ehk pärilikkuse infoga määratud haigus, mis avaldub lihasnõrkuse, rasvumise ja vaimse arngu peetusena. Haigus avaldub erineva raskusega, kergest vaimse arengu peetusest raskete käitumis- ja psüühikahäireteni vastavalt kui suur osa geneetilisest materjalist on kahjustunud. Ravida ei ole seda võimalik ja aastatega probleemid süvenevad. Te k k e p õ h j u s e d Haigust põhjustab 15. kromosoomi defekt, mistõttu osa geneetilist infot on kadunud. Haigus võib esineda perekondlikult, kuid enamsti on lapse vanemad terved ja tegu on uusmutatsiooniga ehk muutunud on just selle lapse geneetiline info. 20-30%-l esineb normaalne terve 15. kromosoom, kuid mõlemad kromosoompaari liikmed on pärit emalt Normaalselt on igas kromosoompaaris üks kromosoom emalt, teine isalt. Kahjustuse põhjust ei teata. k a va l d u m in e Sü

Bioloogia
Downi sündroom
13
odt

Downi sündroom

Downi sündroom Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................3 DOWNI SÜNDROOM..............................................................................................................4 TEKKEPÕHUSED....................................................................................................................5 SÜMPTOMID ...........................................................................................................................6 Välised sümptomid............................................................................................................ Vaimne areng..................................................................................................................... Kehasisesed puudused või defektid.................................................................................7 DIAGNOSTIKA......................

Terviseõpetus
Pärilikud ja mitte päralikud haigused
14
docx

Pärilikud ja mitte päralikud haigused

Tallinna Teeninduskool Referaat Pärilikud ja mitte pärilikud haigused Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärilikud haigused 3. Klienfelteri sündroom 4. Downi sündroom 5. Turneri sündroom 6. Pärilike haiguste ennetamine 7. Pärilike haiguste ravi 8. Mittepärilikud haigused 9. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Haigused eksisteerivad: mittepärilikud, pärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Nakkushaigused on mittepärilikud haigused. 2. Pärilikud haigused Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks kurtus, hemofiilia, lühinägelikkus, daltonism. Daltonism ehk värvipimedus. On eriti levinud eurooplastel(ca 8% meestest). Värvipimeduse vormist olenevalt on häiritud erinevate värvide nägemine ­ sinise ja ro

Bioloogia
Downi sündroomi referaat
11
doc

Downi sündroomi referaat

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond DOWNI SÜNDROOM Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD 1 MIS ON DOWNI SÜNDROOM?....................................................................................................................3 1.1 Ajalooline informatsioon...........................................................................................................................4 1.2 Terminoloogia...........................................................................................................................................4 1.3 Kui tihti Downi sündroomi esineb?...........................................................................................................4 2 Millest on Downi sündroom tingitud........................................................................................

Meditsiiniteadus
Sündroomide tabel
18
docx

Sündroomide tabel

Sündroomide ülevaatetabel Südroom Põhjused Sümptomid Toimetulek Mida Viited kasutatud tõenduspõhistele allikatele uraskused lapsehoidj a peab arvestama Downi Geneetiline Väga iseloomulikud On Lapsehoidj https://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/tsuetogeneetika/autosoomide- sündroom arenguhäire. välised tunnused: väike võimelised a peab arvu-muutused/2-uncategorised/51-downi-suendroom-ehk-trisoomia-21 21. ümmargune pea, iseseisvalt arvestama, kromosoomis epikantsus, laia toime et nendega on 2 asemel 3 silmavahega ülespoole tulema on rohkem kromosoomi. viltused silmad, suure

Kategoriseerimata
Geneetilised haigused
8
docx

Geneetilised haigused

Geneetiline põhjus Peamised sümtomid diagnoosimine Fenüülketonuuria Geeni mutatsioon 12. Käte värisemine, Verest määratakse Kromosoomis, tasakaalu häired, fenüülalaniini tase fenüülalaniini lagundav mõtlemis- ja 3 päeva peale valk on vigane ning keskendumishäired sündi. selle tase on veres kõrgem Tsüstiline fibroos tekitab mutatsiooni nn Korduvad hingamisteede Kuna defektne on tsüstilise fibroosi nakkused, krooniline rakumenbraani transmembraanse obstruktsioon, kloriidiooni pump, regulaatori (CFTR) kopsupõletik, diagnoositakse geenis. Selle kopsupuhitus, tsüstilist fibroosi mutatsiooni tõttu on

Geneetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun