.............4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE .............................................................................................. 9 3.1
Kodu ja keskkonna mõju Perekond on lapse ja nooruki psüühilise arengu tähtsaim keskkond. Perekonna erakordne tähtsus väljendub selles, et inimese võime ennast teostada ja luua olulisi inimsuhteid on alati seotud peresuhete ja perekonnasisese vastastikumõju iseloomu ja vormidega. Arusaamad perekonnast, mis on perekond ja kes sinna kuuluvad, sõltub kultuurist ja ajastust. Funktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle.
Pigem ongi seda kujundanud ümbritsev keskkond: kodu, vanemad, sõbrad, kool ning üleüldse ühiskond. Keskkond juhib halvale teele ning vanemas eas on halba käitumist raske muuta. Juhul kui vanemad jätavad lapse tähelepanuta, sõbrad viivad noore halvale teele ning kodutunnet ja tõelist sõprust lapsel kunagi ei tekkinud, siis on väike tõenäosus, et sellisest keskkonnast on sirgunud teistega arvestav täisväärtuslik ühiskonna liige. Ning inimene ei ole selles kuidagi ise süüdi. Muidugi on võimalus, et sellises keskkonnas kasvanud inimene kujundab oma elu selliselt, et ei tema ega ta lapsed ei peaks tulevikus sellist elu elama. Ilmselt on olemas ka loomu poolest väga halbu inimesi, kuid sel juhul võib tegemist olla mingisuguse haigusega. Psüühilise haigusega inimesed on need, kes naudivad teistele halba tegemist. Nende jaoks võib see hästi mõjuda, kuid pikemas perspektiivis võib kõik muutuda.
Ta on kui suletud karpi, mida ei saa avada, aga ometi võib tajuda, et temaga ei ole kõik korras, mitte kunagi ta ei kutsu endale kedagi koju külla. Teised eakaaslased ei oska temaga sõprussuhteid luua ega arendada, tema kodust möödumisel võib tihti välja kostuvaid karjumist, kisa, kära, mis on õudust tekitav! "Lapsed võivad mitte aru saada tüli põhjustest, kuid nad saavad tundetasandil aru, et midagi halba on juhtumas. Nad näevad ja kuulevad, kuidas isa alavääristab, alistab ja alandab ema. Lapsed kardavad tihti, et nende ema võib surra. Paljud lapsed püüavad oma ema kaitsta ja võtta olukorra eest vastutuse enda kanda. Nad tunnevad süütunnet, rõhutust ja võimetust, kui vägivald jätkub. Nad võivad tunda süütunnet ka seetõttu, et kõigest hoolimata armastavad oma vägivaldset isa." (Lapsed Perevägivalla...) Mõnes perekonnas, kus on korralikud lapsevanemad, kes ei tarvita alkohoolseid jooke, käivad
Lõpuks tunned ennast vabalt, naerad kõige üle, ka nende asjade , mis muidu nalja ei paku. Tekib tunne, et tahaks teha midagi, mida pole varem teinud. Üldjuhul minnakse välja ümbrust vaatama , et äkki leiad mõne tuttava , nähes siniseid vilkureid ja politseid hakkavad kõik jooksma. Nüüd seisavad kõik endaeest väljas , siis ei hooli keegi kellestki ega jää ootama ''sõpra'' järgi. Sellel hetkel tundub see loogilisena. Järgmine päev lähed koju, vanemad küsivad , kuidas õhtu möödas ja jälle valetad midagi kokku ning lähed jälle välja nende ''sõpradega'' , kellel enamustel ei tea sa perekonnanimesidki. Hakate planeerima järgmist pidu. Vastates kohe jah, kuna eelminekord tundus nii põnev ja uus. Nii , et arugi ei saa on muutunud alkohol ainsaks meelelahutus viisiks. Ainult selle mõju all tundub kõik nii hästi olevat. Kõik koos rääkisime oma vanematest , kes ainult karjuvad ja käsevad meil midagi teha, kõikidele tundus, et nad
Selliseid vanemaid kohtab tänapäeval kõige rohkem ja minu arvates kasvavad sellisel moel ka kõige normaalsemad inimesed. Inimene on õnnelik, kui ta saab teha seda, mis talle meeldib. Loomulikult ei tohi need tegevused üldsusega vastuollu minna. Hoolimatuteks vanemateks võib nimetada neid, keda ei huvita oma laste olukord või tulevane elu. Nad on oma laste suhtes täiesti ükskõiksed, jätavad lapsed omapead juba imikueas ja ei hooli, kas lapsed on toidetud. Neid ei huvita, kuidas nende lastel koolis läheb, kas nendel on midagi selga panna, vaid pigem muretsevad endi pärast. Selline pereelu paistab ka võõrastele silma ja heal juhul, enne kui lastega midagi halvemat juhtub, võetakse vanematelt nende vanemaõigused. Lapsed satuvad lastekodusse ja nii mõnestki kasvab seal korralik ja tubli inimene, vastupidiselt sellele, kui see laps oleks selles hoolimatus peres edasi kasvanud. Tavaliselt on hoolimatuks vanemaks tekkimisel süüdi alkohol
Lapsepõlve tähtsus isiksuse kujunemisel Ma valisin selle teema, kuna ma olen täiesti veendunud selles, et lapsepõlvel on isiksuse kujunemisel kõige suurem roll. Inimese elu saab alguse lapsepõlvest. Lapsepõlv on see, mis jätab inimese elule kogu eluks märgi ja paneb suure aluse isiksuse kujunemisele. Kõik oleneb sellest, kas last on kasvatanud mõlemad vanemad või ainult üks vanem ja ka sellel on suur roll, kas see vanem on ema või isa. Oluliselt mängib rolli ka see, kas lapsel on olnud korralikud vanemad, mis kogemusi laps saanud on, kuidas last õpetatud ja kasvatatud on jne.
.........................................................................17 1.6.5 ,,Teen kõik ainult laste pärast" lõks..............................................................................18 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks.................................................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid...................................................................................19 1.6.10 Põhilised vead, mida vanemad käske jagades teevad................................................. 20 1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme.............................................................. 21
Kõik kommentaarid