50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
HelenaKirs
Õppematerjali autor
otsekontakt diileriga kas siis telefoni teel, või tema kodus kohtudes. Kui varasemate uurimuste tulemusel oli Eestis amfetamiini tarvitajate osakaal suur (pea kõrgeim Euroopas), siis nüüdseks on amfetamiiniga katsetajate osakaal kahanenud. 2007. aastal oli kange alkoholi tarvitajate osakaal võrdlemisi suur, kuid võrreldes 2003. aastaga siiski mõnevõrra vähenenud. Samuti oli veelgi vähenenud veini tarvitamine, seda eriti tüdrukute seas. Noored joovad peamiselt segujooke ja siidrit või siis kanget alkoholi. Nagu varasematelgi aastatel, seostub noortel alkoholi tarvitamine pigem positiivsete tunnetega, lähtuvalt uuringu tulemustest peavad noored regulaarset rohket suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapäevast alkoholi tarbimist. Valdav enamus noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete alkohoolsete jookide kohta. Nii
Lõpuks tunned ennast vabalt, naerad kõige üle, ka nende asjade , mis muidu nalja ei paku. Tekib tunne, et tahaks teha midagi, mida pole varem teinud. Üldjuhul minnakse välja ümbrust vaatama , et äkki leiad mõne tuttava , nähes siniseid vilkureid ja politseid hakkavad kõik jooksma. Nüüd seisavad kõik endaeest väljas , siis ei hooli keegi kellestki ega jää ootama ''sõpra'' järgi. Sellel hetkel tundub see loogilisena. Järgmine päev lähed koju, vanemad küsivad , kuidas õhtu möödas ja jälle valetad midagi kokku ning lähed jälle välja nende ''sõpradega'' , kellel enamustel ei tea sa perekonnanimesidki. Hakate planeerima järgmist pidu. Vastates kohe jah, kuna eelminekord tundus nii põnev ja uus. Nii , et arugi ei saa on muutunud alkohol ainsaks meelelahutus viisiks. Ainult selle mõju all tundub kõik nii hästi olevat. Kõik koos rääkisime oma vanematest , kes ainult karjuvad ja käsevad meil midagi teha, kõikidele tundus, et nad
Selliseid vanemaid kohtab tänapäeval kõige rohkem ja minu arvates kasvavad sellisel moel ka kõige normaalsemad inimesed. Inimene on õnnelik, kui ta saab teha seda, mis talle meeldib. Loomulikult ei tohi need tegevused üldsusega vastuollu minna. Hoolimatuteks vanemateks võib nimetada neid, keda ei huvita oma laste olukord või tulevane elu. Nad on oma laste suhtes täiesti ükskõiksed, jätavad lapsed omapead juba imikueas ja ei hooli, kas lapsed on toidetud. Neid ei huvita, kuidas nende lastel koolis läheb, kas nendel on midagi selga panna, vaid pigem muretsevad endi pärast. Selline pereelu paistab ka võõrastele silma ja heal juhul, enne kui lastega midagi halvemat juhtub, võetakse vanematelt nende vanemaõigused. Lapsed satuvad lastekodusse ja nii mõnestki kasvab seal korralik ja tubli inimene, vastupidiselt sellele, kui see laps oleks selles hoolimatus peres edasi kasvanud. Tavaliselt on hoolimatuks vanemaks tekkimisel süüdi alkohol
.............4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE .............................................................................................. 9 3.1
.........................................................................17 1.6.5 ,,Teen kõik ainult laste pärast" lõks..............................................................................18 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks.................................................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid...................................................................................19 1.6.10 Põhilised vead, mida vanemad käske jagades teevad................................................. 20 1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme.............................................................. 21
................................................................................................................... 6 3.2. Kasvatusstiilid......................................................................................................................7 Sissejuhatus Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti selline mõiste nagu sotsiaalne areng
BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti selline mõiste nagu sotsiaalne areng
millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et vanemad hakkaksid mõistma teema olulisust ning seda, kui palju nende käitumine mõjutab lapse tulevikku. Lapse jaoks on väga tähtis roll perekonnal. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi. On välja kujunenud 4 põhilist vanemlikku kasvastustiili: autoriteetne-, autoritaatne-, lubav- ja ükskõikne kasvatusstiil. Tavaliselt järgivad lapsevanemad ühte stiili, kuid on ka neid, kes vastavalt oludele kasutavad midagi mõnest teisest stiilist. Näiteks isa, keda tavaliselt iseloomustab lubav stiil, võib aga hoopis muutuda autoritaatseks, kui lapse enesekesksus hakkab teda häirima.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid