Psühholoogia - Üht-teist konfliktidest (0)

Üht-teist konfliktidest
Igapäevaelus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada.
Mida kujutab endast üldse konflikt? Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkarvamust või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid , millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktid jagunevad avalikeks, diaadilisteks, episoodilisteks, objektiivseteks, destruktiivseteks jne. ( Palts , Kaili 2001)
Nendest paljudest ei hakka siin kõiki lahkama vaid vaatluse alla tuleb noorte jaoks üks aktuaalsemaid teemasid - nimelt õppetükkidega seonduvad tülid vanematega, mis tekivad pealtnäha eimillestki. Koduseid töid peetakse üheks suurimaks lahkarvamustepiirkonnaks. Lapsevanemate meenutused, kui hoolsasti nad ikka õppisid või kahetsemised, et ei näinud õppetööga piisavalt vaeva, ei avalda meile, noortele vähematki mõju.
Nõudes, et teismeline teeks koduseid ülesandeid ilma segava kärata või täielikus vaikuses oma toas, samal ajal, kui ülejäänud pere teises toas telerist lemmiksaadet vaatab, võite põhjustada vimma. Mõned vähesed lapsed suudavad töötada kärarikkas keskkonnas- kuna büroohoonetes kasutatakse praegu avatud planeeringuga kontoreid, võib see võime tulevikus kindlasti kasuks tulla. Teismeline võib arvata, et kui tal on peas nagu nabanööriga muusikakeskuse külge kinnitatud kõrvaklapid, siis edeneb töö paremini, seepärast ärge näägutage ta kallal, et peab vaikses keskkonnas õppima. Vaikne ruum näib mõtlemiseks ja töötamiseks olevat loogiline, ja loomulikult on kisendav või ringi tuiskav noorem vend ärritav tegur, kuid noorukile endale meeldiv müra võib toimida rahustavalt. ( Grant , Wendy 1996)
Mis siin salata, eks endalgi tiirleb praegu esseed kirjutades muusikakeskuses Briti rokkbändi Kings Of Leoni plaat, millest kostub hetkel nende hittloo “Sex On Fire ’i” noodistik. Ega ise ka päris täpselt ei tea, miks õppimise ajal muusikat kuulan- teadupärast ei mõju need teineteisele just kõige paremini. Võib-olla tuleneb muusika kuulamine lihtsalt harjumusest, millega saab ka muidugi koolipäevast väsinud noorukisse väheke elu sisse pumbatud.
Kui lapsed ei saa koduste ülesannetega hakkama, siis on targem jätta see probleem õpetaja mureks. Teismelised peavad kasvatama enesedistsipliini ja sellest on hea algust teha. Näägutamine toob kaasa vaid rohkem vaenu ja vastuhakku ning sellega ei saavutata peaaegu kunagi pikaajaliselt kestvaid positiivseid tulemusi. (Grant, Wendy 1996)
Ärge aidake om lastel koduseid ülesandeid või praktilisi töid teha, kui teid selleks ei paluta. Nende eest töö ärategemisest pole üldjuhul abi, ning kui noored püüavad lahendada ülesandeid neile õpetatud viisil, siis on lapsevanematel targem mitte oma võsukeste salja taga seista ning iga liigutust hoolega jälgida, sest see võib avaldada vastupidist mõju. Kui vanematelt tõesti palutakse abi, siis nad saavad oma lapsi kõige paremini aidata, näidates neile kätte õige suuna, kust teavet saada. (Grant, Wendy 1996)
Iseenda kogemusest võin väita, et viimasene selgitatud teooria on tõesti hea. Mitte et ma peast natuke napaks oleks või vanemad iga minu sammu kontrolliks. Aga lihtsalt ei tunne vähimatki häbi küsida vene keeles abi emalt ning matemaatikas isalt, kes mõlemad mind, nagu vanasti suusarajal, püsti aitavad ning õige teekonna ette näitavad. Just nimelt juhivad õigele teele, mitte ei vea käest kinni üle finišijoone. Hoopis mõnusam on ülesandest ise võitu saada, mis tõstab veel motivatsiooni edaspidiseks ning kõrgendab enesehinnangut. Seega on konfliktid arusaamatused, mida tuleks vältida. Need võivad tekkida väga tühistest situatsioonidest, ent jätta inimestesse tihti sügavaid jälgi. Vahest aitab lahendusi leida, kui asetada iseend teise poole vaatevinklisse