Üht-teist
konfliktidest
Igapäevaelus tuleb meil kokku puutuda paljude
erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on
alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised
ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud.
Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks.
Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid
tulemusrikkalt lahendada.
Mida kujutab endast üldse konflikt? Väga
üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkarvamust või
arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid
üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks
osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on
ja küpseb omaenda eelduste kohaselt nagu taimed looduses. Kobestage mulda, kastke ja väetage ning laske päikesel hellitada - piltlikult öeldes vajab sedasama inimlapski, sest kõik vajalik on tal sünnipäraselt olemas. Sarnast loodusteaduslikku lähenemist inimesele pooldab ka nüüdisaegne eksperimentaalpsühholoogia. Jüri Allik (2009) on ühes usutluses öelnud, et teadusrahade liikumist arvestades võib väita, et psühholoogia liigub loodusteaduste suunas. Tema arvates on kasvatuse ja perekonna osa isiksuse põhisuundumuste kujunemisel kas minimaalne või lausa olematu. Peamised isiksuseomadused seadumused - on pigem mingid ajusisesed bioloogilised protsessid, mis kujunevad välja oma sisemise arenguseaduse alusel ning on kasvatuse suhtes paindumatud. Kuigi ka Liisa Keltikangas-Järvinen (2009) kinnitab, et inimesed ei muuda oma olemust, ei eita ta kasvatuse olulist rolli inimese elus.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kõik kommentaarid