Kuidas vältida koolis kiusamist? (0)

Sarnased õppematerjalid

2

txt

Koolivägivald

Koolivgivald on vga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem rkima hakatud. Vgivalda esineb igas koolis. Kui tiskasvanutele thendab vgivaldne kitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest fsiliselt, siis koolipilastele thendab vgivald midagi muud. Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks.

Kirjandus

15

txt

Looming kokkuvõte 3/2009

sisekaemuse ja smbolistliku impressionismi sulamit.Siin tmban ma piiri,sest muidu viks jada lpmatult jtkuda.Praegu,kui ma seda levaadet lpetan,kib Kirjanike Liidu listis rev arutelu,kuidas koostada prdumist eesti keele ja kirjanduse tundide vhendamise eelnu tttu.Aga pris loodusnhtust ta vist siiski pole,teda tuleb ikka kaitsta ja toita ka,et ta tugev oleks.Toita uute teadmistega. Lk 405-408 Teksti autor:Maarja Kangro Sisukokkuvte:Tegelikult on see pris kummaline, kuidas inimesed loevad. Mulle isiklikult ei meeldi tkk-tkk aega tegelda ainult he raamatuga. Minu jaoks on raamatuid palju - ja nad kik hakkavad tle korraga. Pidin rkima hes loengus sellest, kuidas ma luuletusi loen. See on hbivrne kitumine, ma arvan, et iga normaalne luuletaja ei tahaks endale sellist lugejat. Korraga on lahti kolm erineva autori luulekogu-luuletegu ja korraga ma otsin seda sisimat, mis luuletusi hendab. Vahel see on ka nii

Kirjandus

2

txt

hallutsinogeenid

Mis on narkootikum? Sna narkootikumid thistab knekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sltuvus ja nendest loobumine on vga raske, kui mitte vimatu. Meditsiinilises mttes on narkootikum aine, mille mju kesknrvissteemile vljendub eesktt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja jrjest suuremat annust. Mningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja pshikahirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik krvalmju ravitoimest tugevam ning nad on seetttu ohtlikud. Igapevases knekeeles kasutatakse veel mitmeid snonme, nagu sltuvusained, mnuained, uimastid, meelemrgid ja ka pshhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid klgi. Maailma terviseorganisatsioon on mratlenud uimastid kui ained, mida vidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud vi mitte. Seega on alkohol ja tubakas sam

Psühholoogia

15

txt

Organismi ehitus ja talitlus

elementaarne ehituslik ksus Spordifsioloogia fsioloogia haru, mis ksitleb organismi talitlust kehalisel tl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise ehk treenituse tekkimise fsioloogilisi mehhanisme Kordamisksimused: 1. Kirjelda lhidalt raku peamisi organelle ja nende philisi funktsioone. 2. Kirjelda lhidalt rasvkudet ja tema peamisi funktsioone inimese organismis. 3. Vrdle skeleti- ja silelihaskudet nende paiknemise ja talitluse alusel inimese organismis. 4. Kirjelda lhidalt, kuidas on tagatud vga paljudest erinevatest struktuuridest koosneva inimorganismi talitlus htse tervikuna. SPORDI LDAINED I TASE

Bioloogia

8

doc

Platoni poliitiline õpetus

##################################################Platoni poliitiline petus. Ksimusepstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja ksitleb sellisena ksimust, millised on hiskonnaelu ja selle vormi valiku igustamise printsiibid. Poliitilise elu filosoofiline ksitlus pab vastata mitte ksnes ksimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, kui eelkige ksimusele, kuidas on sedalaadi vited igustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilist petust on tavaks nimetada petuseks ideaalsest polis`est, ja seda selles thenduses, et siin on eelkige ksitluse all idee-prane polis ja mitte niivrd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Kuid nhtavas maailmas faktiliselt eksisteerivad nhtused, mille hulka kuuluvad ka polis`ed, ei saa Platoni ontoloogia kohaselt

Kultuurilugu

2

txt

Haridusprobleemid

Inimene on ppiv olend. Seetttu on nii lapse kui lapsevanemaga, nii kodus, koolis kui hiskonnas toimuv pidev elukestev pe. Minu Eesti portaalist ji silma, et kige rohkem paneb eestlasi muretsema see, kuidas lapsi hsti kasvatada ning teise klje pealt, kuidas kasvatada vanemaid, kes kasvataksid oma lapsi hsti. Eelkige mtlevad eestlased hea kasvatuse all seda, et laps oleks elus edukas ja kituks vastavalt hiskonna normidele. Nii vib siinkohal ra tuua mned tpilisemad nited: Kuidas kasvatada oma lastest eluga toimetulejaid? Mida teha selleks, et tsta lapsevanemate vastutust laste kasvatamisel? Kuidas teha nii, et Eesti lapsed oleksid tkad, kohusetundlikud, viisakad? Hariduse ja hariduse vrtustamise juures on talguliste arvates vga thtsal kohal petaja ja tema tehtava t tunnustamine. Meie oleme seisukohal, et petajad peavad ka ise ennast tunnustama, sest muidu ei tee seda ka teised. Muret teeb inimestele laste vhene huvi kooli vastu. Pti vlja pakkuda

Eesti keel

67

txt

Konspekt aastast 2005

KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi 5 % vga optimistlik hinnang. Hetkel hinnatakse bak

Mikrobioloogia

5

txt

Kõrb

Krbed Sissejuhatus Krbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on krge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja huniiskus vike, pseb enamus pikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Pevane temperatuur vib ulatuda 55?- ni varjus. sel kiirgub aga soojus tagasi atmosfri ja temepratuur vib laskuda alla 0?. Krbete tekephjused Enamus krbetest on tekkinud humasside liikumise tulemusena. Ekvaatori lheduses tusev kuum hk liigub phja ja luna poole. Krgemal atmosfris jahtub see ja laskub lhistroopilistes alades, tekitades sellega kaks krgrhuala - phjas ja lunas. Kui hk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks krbevndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mlemal pool ekvaatorit. Osa krbeid tekivad veel vihmavarjuefekti tagajrjel. Kui kuum ja niiske hk liigub mda menlva lesse, jahtub see ja ei saa enam hoida e

Geograafia

Kommentaarid (0)