Kuidas vältida koolis kiusamist? (0)

Kuidas v� ltida koolis kiusamist ? Peaaegu k�ikides koolides �le maailma esineb v�givald. See on suurim probleem koolimajas, mida tuleks v�tta v�ga t�siselt ja teha k�ike, et seda �ha rohkem v�hendada. V�givallaga ei kaasne mured � ksnes ohvrile ja kiusajale, kuid ka pedagoogidele ja lapsevanematele. Kiusamise tekkimine ei s�ltu ainult kurjategijaist, vaid ka kannatajaist, vanematest , �petajatest ja s�pradest. Lapsed ja noored, kes teisi kiusavad, satuvad tulevikus t�sistesse raskustesse. Laps on kodu peegel ning � pilase k�itumine koolis s�ltub palju tema kasvatusest . Tihtipeale pole vanematel aega oma lapsega tegeleda ning nad isegi ei tea, kuidas tal koolis l�heb. Kui aga vanemad kasutavad �ksteise suhtes v�givalda, v�ivad lapsed arvata, et nii on �ige. Sellega ei kaasne �ksnes kiusamine koolis, vaid ka kodus. Uuring on n�idanud, et needsamad lapsevanemad v�ivad sattuda olukorda, kus nad on ise oma poja v�i t�tre v�givalla ohvriks. Taoliste situatsioonide v�ltimiseks tuleks eelk�ige vanematel rohkem t� helepanu suunata oma noorukile ning tegeleda temaga v�imalikult palju ja seletada, miks ei tohi koolis kakelda . Pahatihti on � heks v�givalla tekkimise p� hjuseks inimese rass, rahvus v�i usk. Rassiste on maailmas palju ning see v�ib viia inimesed t�lli lausa kaklemiseni. Koolis teevad lapsed selle kulul nalja , kui keegi nende klassist on n�iteks mustanahaline v�i hispaanlane. See v�ib ajada ohvri agressiivseks, kuna teda kiusatakse ning ignoreeritakse. Televiiroris on n�idatud palju olukordi , kus m�ni teistest erinev � pilane nii-� elda s��akse klassist v�lja. Rassismi v�hendamiseks tuleks �petajatel rohkem tegeleda �pilastega ja j�lgida nende k�itumist. Samas tuleks pedagoogidel r��kida sellest ka lastevanematele. Esineb palju olukordi koolis, kus kiusaja piinab ohvrit sellep �rast, et ta tahab �ksnes teistele n�idata, kui tugev ta on. Tema jaoks on see kui arvutim�ng v�i film, kus ta on kangelane. Sel juhul valib tavaliselt kurjategija endast n� rgema kannataja. Ta ei arvesta sellega, et ohver saab haiget nii f��siliselt kui ka vaimselt. Olen isegi kohanud sellist olukorda oma koolis nii m�neski klassis. Vanemad, �petajad ja ka s� brad peaksid selgitama kiusajale, et pole �ige teha inimesele haiget enda heaolu nimel. Samas peaks ka ohver ise piinajale koha k�tte n�itama, et ta enam ei kiusaks kedagi. Peaaegu igas klassis on alati v� hemalt �ks inimene, keda paljud alal�pmata kiusavad. Nad narrivad teda ja m�nikord v�ib minna t�li ka v�givallani. Ohvriks langeb tavaliselt inimene, kes on kas teistest koolikaaslastest n�rgem ja ei suuda vastu hakata v�i erineb ta k�igist mingil m��ral. Vaikimine ei ole alati kuld ja kannataja peaks koheselt teatama kiusamisest �petajale v�i vanematele. Kui ohvrit piinatakse liiga j�hkralt ja v�ga tihti, v�ib olukord minna lausa v�ga t�siseks. Filmis ''Klass'' tappis Kaspar koos Joosepiga oma klassikaaslased, kes neid kiusasid. Sama olukord oli ka Soomes, kus toimus koolis tulistamine . V�givalla tekkimine koolis v�ib olla p� hjustatud isegi �hest s� nast v�i �tlusest kellegi kohta. Kui laps on iseloomult agressiivne ja temperamentne, siis v�ib ta isegi kaklema minna kellegagi, kes on talle halvasti �elnud. Raamatus ''Kuidas elad, Ann?'' hakkas Rita koolis Anniga kaklema, kuna Ann oli Ritale halvasti �elnud. Selliste t� lide v�ltimiseks tuleks enne m� elda , mida �elda teisele. Samas kui tekib v�givald, tuleks see koheselt l�petada ja �ra leppida vastaspoolega, et j�rgmisel korral enam arusaamatusi ei tekiks. V�givald v�ib tekkida kas v�i �hest ainsast s�nast - s�demest tuli, s�nast t�li. Kooliv �givald esineb pea igas koolis ja see on alati olnud suur probleem. Selle v�ltimiseks tuleks vanematel lastele selgeks teha, kuidas v�givallatult k�ituda ja et k�iki probleeme saab ka s� nadega lahendada. Kui noorukil on t�sised probleemid agressiivsusega, siis tuleks tal minna ps� hholoogi juurde v�i jagada seda muret oma l�hedastega. Kindlasti peaks ohver r��kima vanematele, pedagoogile v�i m�nele l�hedasele koolis kiusamisest. Eelk�ige tuleks lapsevanematel tegeleda oma lapsega s�nnist saati, sest kasvatusest oleneb palju nooruki tulevik ning kontrollida, kas tal on koolis k�ik korras.