Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv. Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse
J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asju, mida teised peavad iseenesestmõistetavateks ning ei mõisteta, millal on küllalt.
sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu
J on koolis küsinud enda kätte Liisa rootsi keele vihiku, et tema järgi J-l kästud rootsi keelne jutt enda tutvustamiseks teha. J jõuab koolist tulles jutu ära teha, jääb siis aga väsimusest magama, ema kes tuleb pimedas toas lilli kastma kastab poti üle. J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus. Ta on harjunud oma tunded välja jooksma. Nii ta tormabki õue ja naaseb alles peale 7km jooksu. -14. Kuigi ema ei ole varajane ärkaja, siis ometi on ta hommikul tõusnud ja üritab nüüd uimaselt omletti teha ja teeb juttu eilsest läbimärjast vihikust (varem on ema omleti tegemine lõppenud alati J-l kooli hiljaks jäämisega) J üritab rahulikult seletada, et ta on tõesti õnnetu, kui klassi kõige tätsama
..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20 8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?..........................................................21 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse?...................................................................22 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed...............................................................
Kõige raskem on nendel, kes ei viitsi käia koolis, eriti gümnaasiumi osas, mis on üks raskemaid etappe koolielus. Pingeline koolistress(Lisa6) on nii mõnelegi põhjustanud tugevat kõhuvalu, peavalu (Lisa2) ja vahel ka oksendamist. Vajalikud on olnud ka konsultatsioonid arstiga. Vahel on nii raske olukord, et peab kasutama isegi arsti abi. EE 8 (T.Varrak, Ü.Kaevats, Tallinn, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 1995) andmetel on stress organismi pingeseisund, mis tekib välis- või sisekeskkonna tugevasti muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused. Need korduvad iga tugeva mõjutuse korral ning rakendavad stressi põhjusega - stressoriga kohanemiseks tegevusse ainevahetuse ressursid,et saaksid tekkida stressori mõju korvavad eriomased kohanemismuutused, see tähendab eluks vajalikke tingimusi tagavad reaktsioonid. Puuduliku adaptatsiooni korral võib tekkida haiguslik seisund (adaptatsioonihaigus)
mis muudavad nende tõekspidamisi ja väärtushinnanguid. Teismelistele omaselt on noored keskendunud rohkem suhetele vanematega ja eakaaslastega. Kuigi nad pole veel täiskasvanud, soovivad nad iseseisvust ning on mässumeelsed, võideldes piirangutega, mis nendeealistele on pandud. Kõik raamatute kolm peategelast hakkavad oma probleemide eest põgenema, käies pidudel, juues, proovides narkootikume ning suitsetades. Noored tunnevad, et vanemad inimesed ei suuda neid mõista või ei võta neid tõsiselt. "Te kõik olete värdjad ja sitapead, kes on unustanud, mis tunne on olla noor [...]" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 5). Kooliskäimine ja hariduse omandamine on peategelastel jäänud unarusse. "Kirjaklambritest vöö" (M. Sabolotny) peategelane Kati oli koolis hea õpilane ning pingutas väga, et vanematele muljet avaldada. Paraku ei pannud vanemad tema jõupingutusi tähele ning Kati loobus. "[..
Kõik kommentaarid