Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karistus-vajalik kasvatus või vägivald? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Karistus -vajalik kasvatus
Või vägivald.
Lapsi karistadakse igasuguste tempude,rumaluste ja kas või sellepärast, et koolis ei õpita hästi.Aga kas tegelikult kasvatamiseks on vaja karistad?
Karistamiseks on erinevaid viise,mõned lapsevanemad karistavad oma poegi,tütreid neilt näiteks taskuraha ära võttes või koduaresti pannes,mõned aga "annavad kere peale".Arvan, et see ei ole vajalik.On ka teisi viise lastele selgeks teha et nad ei käitunud õigesti või ei käitu õigesti.Minu arvates tekitavad karistused teismeliste noorte ja vanemate vahel vaid “paksu verd“.Ka minu ema on mind mitmeid kordi karistanud,ka isa,aga nendega rääkimine ja jutud aitavad minu arvates tunduvalt rohkem.Seda mis nad räägivad paneb mõtlema,aga karistused panevad vaid oma vanemais põlgust tekitama,kuigi me ju teame et nad tahavad meile vaid parimat.
Eriti mõtetu on füüsiline karistamine .See ei pane mingil määral mõtlema ega arvama et vanemad tahavad sule vaid kõige paremat.Ma ei saa aru mis vanemad küll siis mõtlevad kui "teevad lapsel kõrvad punaseks",mis nad arvavad et see kui laps neid pelgab,kardab taas peksa saada mingi tembu eest,et see siis peatab neid järjekordset vingerpussi tegemast?Selle jaoks on sõbrad kes ei lase selle peale mõelda ja nagu õeldakse:"ütle kes on su sõbrad ja ma ütlen kes oled sina".Sõbrad viivad ikka alati sellele samale teele tagasi,isegi siis kui sa oled selle eest "kere peale" saanud,see oleneb kõik seltskonnast kellega laps läbikäib.Näiteks siis kui poeg suitsetab ja ta jääb vanematele vahele ja saab nende käest karistada ilma et räägitaks kui kahjulik ja halb see on,siis ma tean et sellest ei ole kasu.Palju rohkem oleks kasu karistuseta pikast loengust vms. Rääkimine,et kui kahjulik see sulle endale on jne,aga kui see ei aita siis ei ole sinna midagi parata,sest kui nooruk tahab edasi suitsetada siis ei ole kerge teda ümbermõtlema panna.Seega ei ole karistamine eriti vajalik,tuleb assja mõistusega võtta.
Kui lihtsalt rääkimine ei aita siis tuleks lapsega näiteks kokku leppida,et kui ta veel suitsedab siis temalt võetkse kuuraha ära vms, sest selle eest ta ju endale neid ostab,või kui poeg ei õpi,kuna talle meeldib selle asemel arvutis mängida ja internetis ringi "surfata",siis tuleks teha reegel et enne arvutisse minemist peab kõik õpitud olema.Aga kui panna lapsele kohe karistus peale ilma õpetussõnu andmata,näiteks siutsetamise eest koduaresti siis ma arvan et see ei mõju.Kohe kui ta taas välja võib minna siis nagu kiusuks peab ta jälle suitsetama hakkama kuni järgmise vaheljäämiseni,jne. karistusest karistuseni.
Minu arust peaks lapsel olema enda õigus valikuid teha,alates sellest mihukseid riideid ta tahab kanda kuni selleni kuidas ta tahab käituda ja olla,aga poegi,tütreid tuleks lihtsalt suunata ja nõu anda kui asi hakkab käest ära minema.Mõnikord aga vanemad lasevad kasvatuse kontrollialt välja ja noorukist võib saada lihtsalt tänavatel hulkuja ,kes päevad läbi istub noorte keskustes õppimatta ja ei viitsi trennis käia ega isegi enda endiste parimate semudega lihtsalt jalgpalli mängima käia,kuna talle meeeldib rohekma suitsedata ja kuskil koridori nurgas koos oma uute,huvitavamate sõpradega õlut juua ja mõelda kui lahe ta on.Kuid on ka neid kellele antakse vabad käed ja nad ei kasuta seda lullilõõmiseks ära ja õpivad ikka edukalt ja suhtlevad ikka õigete sõpradega,mitte ei lähe lihtsamat teed ega hakka suitsetama ja kooliassjade ja trennide asemel pidutsema.Tavaliselt kasvab sellistest noorukitest kes suudavad juba teismeliselt olla iseseisvad ja hoiduda halbadest seltskondadest edukad inimesed ka edasises elus.See näitab et karistada tuleb vaid siis kui see muutub vajallikuks ja lapsevanematel ei ole vaja hakata iga väiksema asja peale kohe karme karistusi välja nuputa.
Kokkuvõttes arvan,et karistamist on vaja vaid osade laste puhul ja ülejäänude puhul on see mitte vajaminev vägivald.Kõik oleneb noorukist endast. Sõna on tugevam kui tegu.Nii et kallid täiskasvanud – õpetage ja juhendage meid,sest teie kogemustest on meil kindlasti kasu.Kuigi me oleme noored ja mässumeelsed ei taha me siiski füüsiliselt karistatud saada.
Karistus-vajalik kasvatus või vägivald #1 Karistus-vajalik kasvatus või vägivald #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor chaeins Õppematerjali autor
7 klass

Sarnased õppematerjalid

Koolikiusamise õpimapp
15
docx

Koolikiusamise õpimapp

Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv. Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm

Sotsiaaltöö
Juhtumite kirjeldused
13
pdf

Juhtumite kirjeldused

Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 ­ aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse

Sotsiaaltöö
Lapse areng
28
doc

Lapse areng

J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asju, mida teised peavad iseenesestmõistetavateks ning ei mõisteta, millal on küllalt.

Lapse areng
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed ­ sealhulgas lapsed ­ kujundavad kodu näo; ent kodu

Perepsühholoogia
Raamat Nullpunkt
20
docx

Raamat Nullpunkt

J on koolis küsinud enda kätte Liisa rootsi keele vihiku, et tema järgi J-l kästud rootsi keelne jutt enda tutvustamiseks teha. J jõuab koolist tulles jutu ära teha, jääb siis aga väsimusest magama, ema kes tuleb pimedas toas lilli kastma kastab poti üle. J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus. Ta on harjunud oma tunded välja jooksma. Nii ta tormabki õue ja naaseb alles peale 7km jooksu. -14. Kuigi ema ei ole varajane ärkaja, siis ometi on ta hommikul tõusnud ja üritab nüüd uimaselt omletti teha ja teeb juttu eilsest läbimärjast vihikust (varem on ema omleti tegemine lõppenud alati J-l kooli hiljaks jäämisega) J üritab rahulikult seletada, et ta on tõesti õnnetu, kui klassi kõige tätsama

Kirjandus
KOOLIKIUSAMINE
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20 8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?..........................................................21 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse?...................................................................22 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed...............................................................

Ühiskond
Koolistress
17
doc

Koolistress

Kõige raskem on nendel, kes ei viitsi käia koolis, eriti gümnaasiumi osas, mis on üks raskemaid etappe koolielus. Pingeline koolistress(Lisa6) on nii mõnelegi põhjustanud tugevat kõhuvalu, peavalu (Lisa2) ja vahel ka oksendamist. Vajalikud on olnud ka konsultatsioonid arstiga. Vahel on nii raske olukord, et peab kasutama isegi arsti abi. EE 8 (T.Varrak, Ü.Kaevats, Tallinn, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 1995) andmetel on stress organismi pingeseisund, mis tekib välis- või sisekeskkonna tugevasti muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused. Need korduvad iga tugeva mõjutuse korral ning rakendavad stressi põhjusega - stressoriga ­ kohanemiseks tegevusse ainevahetuse ressursid,et saaksid tekkida stressori mõju korvavad eriomased kohanemismuutused, see tähendab eluks vajalikke tingimusi tagavad reaktsioonid. Puuduliku adaptatsiooni korral võib tekkida haiguslik seisund (adaptatsioonihaigus)

Uurimistöö
Nimetu
16
docx

Nimetu

mis muudavad nende tõekspidamisi ja väärtushinnanguid. Teismelistele omaselt on noored keskendunud rohkem suhetele vanematega ja eakaaslastega. Kuigi nad pole veel täiskasvanud, soovivad nad iseseisvust ning on mässumeelsed, võideldes piirangutega, mis nendeealistele on pandud. Kõik raamatute kolm peategelast hakkavad oma probleemide eest põgenema, käies pidudel, juues, proovides narkootikume ning suitsetades. Noored tunnevad, et vanemad inimesed ei suuda neid mõista või ei võta neid tõsiselt. "Te kõik olete värdjad ja sitapead, kes on unustanud, mis tunne on olla noor [...]" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 5). Kooliskäimine ja hariduse omandamine on peategelastel jäänud unarusse. "Kirjaklambritest vöö" (M. Sabolotny) peategelane Kati oli koolis hea õpilane ning pingutas väga, et vanematele muljet avaldada. Paraku ei pannud vanemad tema jõupingutusi tähele ning Kati loobus. "[..

Eesti kirjandus




Kommentaarid (1)

steinmann profiilipilt
steinmann: Väga tubli, sain mõtteid juurde.
11:37 04-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun