............................................. Mida laps vajab, et end hästi tunda?................................................................... Lapse lein oleneb:................................................................................................ Milles laste lein avaldub?..................................................................................... Kuidas erinevas vanuses lapsed näevad leina?................................................. Mida saame teha leinas lapse abistamiseks?..................................................... Räägi lapsega surmast.................................................................................... Kasutatud materjal............................................................................................ Mida endast kujutab leinamine? Leinamine on psühholoogiline vastus ükskõik millisele kaotusele või muutusele mis meie elus aset on leidnud. Leinamise ajal toimuvad meie sisemaailmas kõnelused ja
Paula Luks a81852 Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Paula Luks Vaadeldav: Karl Vaadeldava vanus: 5 kuud Vaatluse koht: elutuba lapse vanemate kodus Vaatluse aeg: reede, 14 november, vahemik 10.00-10.45 Situatsioon: Alguses on laps vanema õe käes söögitoas, natukese aja pärast asetatakse elutuppa põrandale oma mänguasjade Inimesed: Laps, lapse vanem õde Keili ja vaatleja. Esemed: Põrandal olev tekk, lutipudel, kõristi, mängupall, pehmed mänguloomad (2 tk) Sündmused: 10.00 Laps ja õde istuvad köögitooli taga, laps näeb esimest korda vaatlejat. Alguses
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik LAPSE VAATLUS Juhendaja: Mairi Männamaa Tartu 2008 Bibian Luik KELA I /AÜ 20.11.2008 LAPSE VAATLUS Laps: Marvo 1a 8k Koht: Kodus Aeg: 9.30-10.30 Eesmärk: Lapse arengu hindamine
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Lapse hirmud. Referaat Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Karin Luts Pärnu 2009 Laste hirmud Hirmude esinemine on laste üliarenenud fantaasia, väikese elukogemuse ja psüühiliste iseärasuste tõttu täiesti loomulik ja normaalne nähtus. Kui lapsele lähedased inimesed pakuvad talle turvalisust ja mõistavad lapse hirme, siis enne kooli iseloomulikud hirmud lapse arenedes kaovad, mitte ei kasva üle pidevaks ängistuseks või psüühilisteks häireteks. Probleem seisneb selles, kas täiskasvanud pööravad piisavalt tähelepanu hirmudele, millest lapsed räägivad ning on neil ka teadmisi, tahtmist ja aega lapse aitamiseks? Uuringud näitavad kahjuks muud. Tänapäeva lastel on päris palju hirme. Seepärast peavad täiskasvanud oma eeskujuga, armastuse ja usalduse läbi äratama lastes võime hirmu võita või andma oskuse sellega elada
Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Anni 23 kuud, tüdruk Vaatluse koht: lapse kodus Vaaluse aeg: teisipäev, 16 november, vahemik 15.00-16.10 Situatsioon: laps tõuseb lõunaunest ning tuleb emaga kööki Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud) Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on
Lapse areng 1.Imikuiga (0-1 aastat) Selles etapis toimub kiire areng,kuna imik hakkab tajuma maailma ning see on väga tähtis periood. Imik avastab maailma- häälitseb,kuulab,haistab. Kujuneb välja mälu, tunneb ära vanemad. Tähtis aeg,kuna toimub kiindumine vanematesse ning õpib usaldama neid. Vanemate ja lapse vahel tähtis side,et tekiks turvatunne. Vanematel suur roll,loovad lapses heaolutunde näitavad,et maailm on hea koht. Edaspidine lapse areng sõltub sellest,kas on saanud turvatunde. Vanemad peavad olema tähelepanelikud ning arengu kiirus on erinev. 2.Maimikuiga (1-3 aastat) Hakkab laps ise oma eluga toime tulema (sööb,joob,kõnnib ise jne). 3.nda eluaasta lõpuks on toimunud pool vaimset arengut. Tähtis on ,,mina´´ leidmine,et edaspidises elus hakkama saada,iseseisvalt mõelda ja tegutseda. Samuti on tähtis lapsele õpetada rutiini ja korda,et ta tajuks mis on õige ja vale
Lapse vaatlus Lapse vanus: 1 aasta 9 kuud Lapse sugu: tüdruk – Liisa (nimi muudetud) Toimumise koht: lapse enda kodus Vaatluse aeg: 20.november, algus 18:05 – 18:52 Alustamise kellaaeg: 18:05 Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega
LAPSE VAATLUSPROTOKOLL Vaatleja: Kuupäev: 30.okt 2010 Vaatluse koht: lapse Vaatluse algus: 30.okt 2010, Vaatluse lõpp: 30.okt 2010, vanavanemate kodu 10:00 11:00 Vaadeldava nimi: Vaadeldava sugu: naine Vaadeldava vanus: 4 aastat, 5 Margarita kuud Olukord Vaadeldav on eestlannast ema laps, kelle isa on küproselane ning laps külastab Eestis elavaid sugulasi üks kord aastas
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 LAPSE LEIN Essee Juhendaja: Mõdriku 2013 ,,Kallis, kas Sa oled nüüd haldjas Või tähetäpike taevas? Oled hoopis meie kaitseingel, Jah, ikkagi ingel, see on kindel!"
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1
Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastamise hetkest. U 36 tunni pärast hakkab sügoot jagunema, nädalaga on juba 100 rakuline kogum, selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast 8nda nädala lõpuni. Kujunevad kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad. Looteperiood üheksandast nädalast sünnini, olemas on kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest, loode kasvab kiiresti. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib ...
Maslow püramiidist. Juhan on pärit linnast ja perest, kus peale tema kasvab ka õde. Õde on temast vanem ja elab perest eemal. Päris isast ei tea ta midagi. Teda kasvatavad ema ja kasuisa, kellel on probleeme alkoholiga. Juhan asus meie kooli õppima 2.klassist. Juhan suunati meile sotsiaaltöötajate kaudu, kuna eelmises koolis ei täitnud ta koolikohustust ja oli klassis tõrjutud. Vanemad ei suutnud tema koolis käimist kontrollida. Esmased inimsuhted- kiindumussuhted avaldavad lapse psüühilisele ja sotsiaalsele arengule, enesehinnangule ja minapildi kujunemisele ning edasistele inimsuhetele olulist mõju. Et lapsel kujuneks välja turvatunne, on tarvis "piisavalt head ema"- empaatilist ja vastutustundlikku. Juhani esimeste eluaastate kohta mul informatsioon puudub, aga vaadates tema agressiivset käitumist võib sellest järeldada, et ta on jäänud täiskasvanute tähelepanuta või on olnud tähelepanu vähene.
MUINASJUTT LAPSE ELUS MIS ON MUINASJUTT? Pärismuinasjutt Ime ehk nõidusmuinasjutud, Novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud Legendilaadsed muinasjutud Muinasjutud rumalast kuradist Loomamuinasjutt Kunstmuinasjuttudeks nimetatakse kirjanike loodud muinasjutte. Tuntumad autorid on vennad Grimmid, Andersen, Kipling, Marsak, Hauff. MUINASJUTU KAUDU... Saab laps teadmisi inimestest, loomadest, suhetest, õiglusest ja ebaõiglusest jne Toetame lapse hingejõu arengut ja pakume tuge fantaasia arengul(muinasjuttude uurija J. Steit) Kujundame arusaamu elust. Tekib lapsel side loomade ja lindude, aga ka puude ja kividega: kõigel võib olla hing. Õpib laps lugema,kirjutama,arvutama Saab lapsele selgitada rahvakalendri tähtpäevi Muinasjutt lahutab lapse meelt ja teeb lapse õnnelikuks MUINASJUTU VALIK Eakohane jutt väiksematele lühem, lihtsam, kordustega. Arvestada laste ealiste iseärasustega Kõnearenduse aspekt
LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü lasteaias.....................................................................................................7 2
Üsna tihti leian end mõtisklemas elumõtte üle. Vaadates maailmas ringi, mõistan, et inimesed siin kummalise Maa peal on üksteisest sootuks erinevad ning leiavad oma elule isemoodi tähenduse. Igal inimhingel on omad tõekspidamised, traditsioonilised põhimõtted - kõik on erinevad isiksused. Ma usun,et lapsevanemaks saades peab arvestama, et laste kasvatamine on tõsine töö ning nõuab teadmisi ja oskuseid. Aga milline kasvatus on õige ? Lapse kasvatamine on lai mõiste. Minu arvates ei olene kasvatus ainult vanematest, vaid ka ühiskonnast, kus väike inimene üles sirgub. Iga üks on enda ja oma saatuse peremees, laste saatus sõltub aga neid ümbritsevate inimeste armulikkusest. Ükski laps ei sünni kurjategijana, ükski laps ei sünni ka inglina - ta lihtsalt sünnib. Vanemad on lapse elus väga tähtsalt kohal. Perekonnas õpib laps tundma inimestevahelisi suhteid, omandab oskusi elada teiste inimeste keskel. Kodus
Samuti peaks klassiruumis olema sünnipäeva kalender, mis aitaks lastel meeles pidada seda kõige tähtsamat päeva, mil on oodata ka toredaid kingitusi või muid sünnipäevaga seotud traditsioone. Kõigi eelpool loetletud tabelite juures on oluline see, et laps neid mõistaks. Leian, et Eestis võiks klassi ülesehitus olla veidi tagasihoidlikum, kui näitena toodud lasteaed Ameerikas. Mõtlen siinkohal just värvuste rohkust, kuna liiga kirju keskkond võibmõjuda lapse silmale ja vaimule häirivalt ja ärritavalt. ' Klassis võiks nii õpetajal kui ka lastel olla oma asjade jaoks nimelised hoiukohad, kuhu olulised paberid, joonistusvihikud või tööd kenasti tallele panna, mis aitaks omakorda ka vajadusel asju hõlpsasti üles leida. Erinevate klassitööde arhiveerimiseks võib kasutada ka erinevaid kastikesi või karpe kuhu peale kirjutada töö-/projektinimi, mida see hoiukast sisaldab. Video kirjeldas ka toredat mõtet, kuidas tähistada erinevaid
Mõni laps teeb seda ka hiljem, kuna nii kogeb ta asjade olemust paremini. · Nahk. Riidesse panek, lahtiriietumine, rühmakaaslastega tihe kokkupuude (kallistamine ja silitamine, aga vahel ka trügimine, nügimine) ärritavad last. Suur hulk lapsi, kellede tegutsemist saadab vali kõne, kes kõik vajavad õpetajapoolset tähelepanu ja hoolt, võivad esimestel päevadel liiga pikalt lastekollektiivis viibinud lapse üle stimuleerida. Samuti mõjutavad last võõrad lõhnad, rühmaruumi tavalisest eredam valgustus, laste pidev liikumises olemine ja üksteise vastu põrkumised, puudutused. · orienteerumine ruumis. Oluline on teada, kus asub tualettruum (wc potid), magamistuba, mängutuba, esik, kust pääseb õue ja milline on lasteaia konkreetse rühma territoorium. · sisemiste vajaduste rahuldamine (lapsest endast alguse saanud tegurid) · kord
Lapse õiguste konventsioon Vastu võetud 26.09.1991 (õ) 25.11.2008 14:00 Mitteametlik tõlge Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas,
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma
Lapse tervislik toitumine Lapse toitumine ja kehakaal · Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast · Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südameveresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme. Tervislik liikumine · Piisav kehaline aktiivsus on lapse hea enesetunde, kehalise arengu ja tervise aluseks · See, kui palju laps lisaks lasteaia või kooli võimlemistundidele kehaliselt aktiivne on, sõltub väga palju ka vanemate eeskujust ja hoiakutest · Treening peab lapsele olema nauditav ajaviide, mitte tüütu kohustus. · Soovitatav on liikuda 12 tundi päevas, võimalikult palju olla õues. · Hea on igasugune liikumine nii sportimine kui muu vaba aja tegevus.
kasvamise ja heaolu loomulikule keskkonnale tuleb võimaldada vajalikku kaitset ja abi niisuguses ulatuses, et ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. Laps tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas ja ta tuleb üles kasvatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ideaalide, eriti rahu, väärikuse, sallivuse, vabaduse, võrdsuse ja ühtekuuluvuse vaimus, pidades silmas, et eriline lapse kaitse vajadus nähti ette lapse õiguste 1925. a. Genfi deklaratsioonis ja lapse õiguste deklaratsioonis, mille 20. novembril 1959. a. võttis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee ja mida on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis. Käesolevas konventsioonis mõistetakse lapse all iga 18 aastast inimolendit, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei loeta teda varem täisealiseks. Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või eras sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute,
hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine köha, Lõõtsutamine, Pinnaline (kiire) hingamine, Pigistustunne rinnus, Raskete astmahoogude ajal võivad esineda: Raske ja häälekas hingamine, Kõnelemistakistus, Uimasus, Rahutu uni,
KASVUKESKKONNA PRINTSIIBID: Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. SOOVITUSED RÜHMA KASVUKESKKONNA KUJUNDAMISEKS: Tegevusi ja mänge on lihtsam organiseerida, kui rühmaruum on liigendatud erinevate tegevuste aladeks. Võimalus teiste lastega koos mängimiseks kui üksimängimiseks nii rühmas, kui õuealal. Mänguvahendid lastele kättesaadavad
Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, kuid sellest „jutust“ ei ole midagi aru saada. Lapsel on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. *Ühesõnaliste lausungite periood. Sellel perioodil annab laps ühe sõna abil edasi terve fraasi või lausungi sisu. Lapsele meeldib õppida uusi sõnu – laps osutab asjadele, soovides, et talle öeldaks selle asja nimi ning talle meeldivad mängud, kus tuleb asju nende nimedega nimetada
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine;
ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näiteks: haiglasse minemine põhjustas haige surma. Siinkohal võib olla põhjuseks
(vana eesti rahvalaul) Lapse arengu hindamine on aastasadu olnud perede ja kogukonna iseenesestmõistetav ülesanne. Tõsi, meetodeid selleks on kasutatud erinevaid ning seetõttu meenutaski mulle etteantud essee teema kõigepealt seda vana lastelaulu, mis annab aimu pikaaegsetest traditsioonilistest mõtteviisidest lapse arengu hindamisel. Võiks ju siin kohe vastanduda, tuues esile tänapäevase lapsest lähtuva hindamisprotsessi, mis väldib sildistamist ja veelgi hullem, tutistamist, kuid siiski ei saa ma vanema generatsiooni kasvatusmeetodeid täiesti hukka mõista. Pangem tähele – lapse arengu hindamisele on siin rahvalaulus mänguliselt lähenetud, peaaegu nagu arengumäng: hindajaks on soliidne kriimusilmne kass, kes istub (saabastega kass?) kännu otsas ja teeb tublidele (katekismuse lugejatele
Iseseisev töö nr 8 Astmaga lapse õendusabi Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine
mis on tingitud haiglas viibitud aja sondi ümbrust haiglas oldud aja kanüülis ning jooksul Vahetada kanüüli jooksul 06.10.14 nasogastraalsondi iga 3 päeva tagant s, mis väljendub ning sondi iga võimalikus nädal infektsiooni tekkes Ema ärevus ning Ema teadlikus Selgitada emale Ema teadlikus on rahutus, mis on suureneb ning lapse seisundit tõusnud ning ta on tingitud ärevusfoon ning teavitada rahulikum teadmatuses hakkab langema teda tulevikus 06.10.14 tuleviku suhtes 1. haiglas viibitud tekkivate ning väljendub nädala jooksul võimalike hirmus/mures. terviseprobleemid e suhtes Nõustada ja
oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTER i mudel, mis hõlmab tervet identifitseerimisprotsessi. Selle
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ja Kaja Rand LAPSE KAASAMISE TEHNIKAD Ainetöö Juhendaja: Karmen Toros, PhD Tallinn 2014 Lapse kaasamiseks saab kasutada väga erinevaid meetodeid. Kuna meie tööst tulenevalt suhtleme lastega kindlatel teemadel, nagu sõltuvusained, vägivald (st igasugune) ja ka liiklus jne, siis ka tehnikad ja tegevused lastega on antud teemadega seotud. Kõik oleneb
või mingi muu kriteeriumi alusel, meeles pidades, et inimõiguste ülddeklaratsioonis on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon välja kuulutanud, et erilist hoolt ja abi tuleb osutada lastele, olles veendunud, et perekonnale kui ühiskonna alustoele ja kõikide tema liikmete, eriti laste kasvamise ja heaolu loomulikule keskkonnale tuleb võimaldada vajalikku kaitset ja abi niisuguses ulatuses, et ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas, tunnistades, et lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonna keskel õnne, armastuse ning üksteisemõistmise õhkkonnas, arvestades, et laps tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas ja ta tuleb üles kasvatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ideaalide, eriti rahu, väärikuse, sallivuse, vabaduse, võrdsuse ja ühtekuuluvuse vaimus, pidades silmas, et eriline lapse kaitse vajadus nähti ette lapse õiguste 1925. a Genfi deklaratsioonis ja
LAPSE ÕIGUSED KOOSTAJA: Villu Päid Lapse õigused Eesti lastekaitse seaduse koostamisel on arvestatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetega. Lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 26. septembril 1991, toetub neljale põhimõttele: Igal lapsel on õigus osalemisele Tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades Diskrimineerimine ei ole lubatud Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Lapse õigused ja kohustused Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on suurtel. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. Kuna lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista, vajavad nad suurte inimeste abi. Täiskasvanud peavad tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE TERVIS LASTEAIAS Tallinn 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Tervislik toitumine......................................................................................................................3 Laste hammaste tervis.................................................................................................................4 Suuhügieen......
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT.....................................
LAKTOOSITALUMATUS EGA LAPSE ÕENDUSABI LAKTOOSITALUMATUS E. HÜPOLAKTAASIA ON.. AINEVAHEUTSHÄIRE- peensoole võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi Laktoos ei lagune glükoosiks ja glaktoosiks JAGUNEB KAHEKS VORMIKS PRIMAARNE - geneetiliselt päritav, sõltub vanusest, avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Haigus ei ole ravitav. SEKUNDAARNE - tingitud peensoole ajutisest kahjustusest, esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguse tagajärjel, haigusnähud kaovad 2-4 nädala jooksul. SÜMPTOMID Kõhupuhtius Kõhuvalu Kõhulahtisus Kõhukorisemine DIAGNOOSIMINE Laktoosi tolerantsus test Vesinikuhingamis test Geneetiline testimine ÕENDUSTEGEVUSED Selgitada lapsele ja vanematele, mis on laktoositalumatus Vähendada piimatoodete söömist või üldse ära jätta Selgitada lapsevanemale, et eelistada tuleks hapupiimatooteid, probiootilisi baktereid sisaldavaid toiduaineid Ettevaatlik...
Nii said ta vanemad teada, et Richard oli seljaga rongi liikumissuunas, et rong sõitis kiiresti ja, et selle müra või liikumine oli rütmiline. Richard etendas oma keha abil kõike, mida oli näinud, kuulnud ja tundnud, resprodutseerides saadud andmeid ja ühtlasi neid kogudes ning mällu talletades. Tegelikult võib laps kuni ladusa keeleoskuse omandamiseni anda liigutuste kaudu rohkem infot kui ta suudab edastada seda sõnades. Liikumiste ja zestide kolmas rühm kajastab lapse abstraktsemat laadi arusaama asjadest. Sedalaadi zestid näitavad, kuidas laps mõttes esitab ja korrastab ideid ja mõisteid piltide, helide, tunnete ja sõnadena. Kui näiteks mõni idee omandab lapse mõtetes piltliku kuju, siis joonistab ta tavaliselt õhku selle pildi piirjooned. Kümneaastane Kati visandas oma perekonnast rääkides õhku midagi ringisarnast. See ei tähendanud, et tema pereliikmed oleksid paksud, vaid ta lihtsalt mõtles neist kui ühtsest tervikust
..............................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hääl, millega lapsega räägitakse. Vali või sõjakas hääl lapse arengut positiivses suunas ei mõjuta, nagu multifilmides sageli olema kipub. Lapsel on vaja kuulda teise inimese kõnet selle kõigis nüanssides, mis tulenevad vastastikusest suhtlemisest. Tänapäeval peetakse lihtsaks variandiks suunata laps televiisori või arvutiekraani. Paraku pikad päevad helendava ekraani ees võivad kujundada väärarusaamu elust ja pidurdada kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26-1 EELKOOLIIGA Referaat Terve lapse õenduses Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Elukaar on inimese terve elukäik ehk elutee sünnist surmani. Igal etapil on oma arengu ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda edukalt järgmise etappini. Aga me tahame jutustada põhjalikult eelkoolieast. See algab 4 aastast kuni 6-7 aastani. See on tähtis periood laste elus, sest selles perioodist toimub suur areng. Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Lapse arengu verstapostide kirjeldamine Tartu 2020 Laste kõne areng, nagu ka kõik muu laste puhul, on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega.
...4 Esimesed sõnad muutuvad lauseteks....................................................................4 Kõneprobleemid..................................................................................................... 5 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 2 Sissejuhatus Väikese lapse kõne areng algab juba varakult, isegi enne kui meie seda tajume. Lapse kõne arengu nimel tuleks hakata tegutsema juba emaüsas. Kõigil lastel on kõnelema õppides samad etapid, kuigi nad teevad seda pisut erinevatel aegadel. Toetades väikelast nendel kõne arengu etappidel, kujuneb lapsel välja kõnelemisoskus. Tihti võib aga sorava ja selge kõneni jõudmisel tekkida mitmeid takistusi, kuid kui õigel ajal abi otsida, saadakse ka nendest probleemistest üle.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng.................................................................................................
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida
Tartu Forseliuse Gümnaasium ISA ROLL LAPSE ARENGUS Koostanud: Maria Sahharnaja 11.kl Tartu, 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................ Motivatsioon, oskused, toetus.......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule.........................................
*Nõudlik keskkond *Alastimuleeriv keskkond Eelpool kirjeldatud keskkonnad erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, milline suund on lapsega tegelemisel võetud. Kasvukeskkond määrab käitumismudelid sotsiaalses, emotsionaalses ja vaimses sfääris. On leitud kolme tüüpi perekonnastruktuuri muutusi,mis võivad lastele halvasti mõjuda. *Selliste perekondade arvu kasv, kus mõlemad vanemad töötavad . *Abielulahutuste arvu kasv. *Abieluväliste laste arvu kasv. Kodu on lapse jaoks arengukeskkond. Laste arengu seisukohalt on oluline: Tegevuste hulk , millesse lapsed kaasatakse; Jagatud minevik: toetumine ühistele kogemustele aitab vanematel laiendada laste teadmisi; Üks-ühele tähelepanu ja vestlus toimuvad lapse jaoks väga tähendurikkas kontekstis; Kiindumus ema ja lapse vahel, teineteisest hoolimine. Koduse keskkonna emotsionaalses aspektis on vanemate ülesandeks: Olla rahul oma lapsega kui poisi/tüdrukuga ja
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Pedagoogika. Eelkooliealise lapse päevakava. Pille Jürisaar HT´09 Juhendaja K.Luts Pärnu 2010 Lapse päevakava 7.30-8.30 Laste vastuvõtt, vabategevus rühmas 8.30-9.00 Hommikusöök 9.00-9.45 Vabategevus, mängud 9.45-10.30 Muusikatund, liikumistund 10.30-11.00 Ettevalmistus õueminekuks 11.00-12.00 Vabategevus, liikumismängud ja vaatlused õues 12.00-12.30 Õuest tulek, ettevalmistus lõunasöögiks 12.30-13.00 Lõunasöök 13.00-15
Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil. See puudutab muutusi, mis toimuvad spontaalselt. Seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Sünnieelne areng.- ehk prenataalne areng kestab viljastumise hetkest kuni lapse sünnini ja selles eristatakse 3 perioodi: eostumis, embrüonaal- ja looteperiood. Väga olulised on kaks esimest perioodi, sest siis moodustuvad kehaorganid. Viljastumine,- Spermatosoid tungib munarakku ehk toimub viljastumine. eostumisperiood,-kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk ehk sügoot jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100- rakuline kogum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
