Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapse hirmud (0)

1 Hindamata
Punktid
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Lapse hirmud .
Referaat
Koostanud Pille Jürisaar
HT´09 KURSUS
Juhendaja Karin Luts
Pärnu 2009
Laste hirmud
 
 Hirmude esinemine on laste üliarenenud fantaasia , väikese elukogemuse ja psüühiliste iseärasuste tõttu täiesti loomulik ja normaalne nähtus. Kui lapsele lähedased inimesed pakuvad talle turvalisust ja mõistavad lapse hirme , siis enne kooli iseloomulikud hirmud lapse arenedes kaovad, mitte ei kasva üle pidevaks ängistuseks või psüühilisteks häireteks. Probleem seisneb selles, kas täiskasvanud pööravad piisavalt tähelepanu hirmudele, millest lapsed räägivad ning on neil ka teadmisi, tahtmist ja aega lapse aitamiseks? Uuringud näitavad kahjuks muud.
Tänapäeva lastel on päris palju hirme. Seepärast peavad täiskasvanud oma eeskujuga, armastuse ja usalduse läbi äratama lastes võime hirmu võita või andma oskuse sellega elada. Mida rohkemaist hirmudest lapsi säästetakse, seda tervemateks ja rõõmsamateks isiksusteks nad kasvavad. 
Kartus teatud asjade või tegevuste ees hoiab tegemast vigu, hirm aga on sügavam, mõistusega vähem või üldse mitte käsitatav. Kahjuks on täiskasvanuid, kes seda ei mõista ja jätavad need asjaolud tähelepanuta. Pigem soodustavad lapse hirme
Paljudel lastel tuleb läbi elada halbu oliukordi, kus näiteks on lähedase inimese haigus või surm , vanemate ähvardus last armastusest ilmajätmisega või kus on ebakindel ja väga pingeline kodune õhkkond. Koolis või lasteaias on pidev teiste laste vägivald. Eriti julm trauma , kui toimub füüsiline või seksuaalne väärkohtlemine täiskasvanu poolt . Ning hetke Eesti suurim probleem - pere majandusraskused
 
Kogemused, mis jätavad lapse ilma turvalisest kasvu- ja arengukeskkonnast, kutsuvad temas esile pideva ohutunde. Eriti siis, kui laps on labiilse närvisüsteemiga, mis muudab ta hirmule ja ärevusele vastuvõtlikuks. Emotsionaalsed seisundid (ärevus, mure, viha, hirm) võivad mõjutada tervisehäirete teket ja kulgu .Hirmud saadavad kõiki lapsi ja see on täiesti normaalne. Abi tuleb otsida siis, kui hirm hakkab segama igapäevast elu. Tänapäeval on see kahjuks süvenev probleem
Lastel on hirme, mida täiskasvanud sageli ei mõista. Praeguses Eestis sünnib suur osa hirme turvalisuse puudumisest, ebakindlusest tuleviku ees. Ühiskonnas toimuv ei pruugi otseselt lapsi mõjutada, kuid igapäevaelu probleemid ja kindlustunde puudumine põhjustab ebaturvalisust lapsevanematele, mis omakorda mõjutab ka peres kasvavaid lapsi. Laste kaitsetus väljastpoolt tuleva suhtes paneb eelkõige esmase kaitsja rolli vanematele. Pere suhtlemisstiil hirmudest ülesaamiseks peaks olema toetav . Täiskasvanu oma elukogemustega ja teadmistega peaks suutma olla lapse hirmude ja ärevuse kõrval. Kui oleksime valmis taipama, et laste hirmud on tihti täiskasvanute lahendamata jäänud konfliktide peegeldus , astuksime laste, aga ka iseendi tervise säilitamisel suure sammu edasi.
Lapsed on meie tulevik, nad sõltuvad täielikult meist, vanemaist. Tean seda väga hästi, sest olen seda oma lapsepõlves kogenud. On hirme, mis kanduvad hiljem lapseeast täiskasvanu maailma. Et neid olukordi vältida tuleks kõike eelkirjutatut tõsiselt arvestada.
Veel parem oleks kui meie riik soosiks kursuste vajadust, et lapsevanemaid teavitada ja suunata selliseid ohte märkama.
Lisan essee lõppu aastate kaupa lapse hirmud, mida on pika uuringu käigus avastatud.
Lapseea hirmud:
0-6 kuud - Toetuse kadumine; valjud helid, müra
7-12 kuud - Võõrad; kõrgused; äkilised, ootamatud või ähvardavalt ilmuvad objektid
1 aasta - Vanematest eraldamine; tualett; vigastus ; võõrad
2 aastat - Paljud stiimulid , k.a. valjud helid (tolmuimeja, sireen , alarmid, suured autod, äike); loomad; pimedad ruumid; vanematest eraldamine; suured objektid või masinad ; muutused lähemas ümbruses; võõrad eakaaslased
3 aastat - Maskid ; pimedus; loomad; eraldamine vanematest
4 aastat - Eraldamine vanemast; loomad; pimedus; helid (k.a. hääled, müra öösel)
5 aastat - Loomad; "halvad" inimesed; pimedus; eraldamine vanemast; kehaline vigastus
6 aastat - Üleloomulikud olendid (nt. kummitused , nõiad, kollid , tulnukad); kehaline vigastus; müristamine ja välk; pimedus; üksi jäämine või magamine; eraldamine vanemast
7-8 aastat - Üleloomulikud olendid; pimedus; meediasündmused (uudised tuumasõjaohust või lapseröövidest); üksijäämine; kehaline vigastus
9-12 aastat - Testid ja eksamid koolis, vastamised ja esinemised koolis; kehaline vigastus; füüsiline välimus; pimedus; müristamine ja välk; surm
Teismelised - Sotsiaalne esinemine ja toimetulek ; seksuaalsus
Lapse hirmud #1 Lapse hirmud #2 Lapse hirmud #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pille Vaht Õppematerjali autor
Kirjeldatud on laste hirme, ja seda ka vanuseliselt.

Sarnased õppematerjalid

Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160 Mängu areng.......................................................................................................161 Lapse joonistused...............................................................................................162 Isiksuse areng –......................................................................................................162 Isikupära kinnistumine.......................................................................................163 Oidipaalne etapp.................................................................................................164 Minapilt..

Arengupsühholoogia
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE-PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID-EESTIS
49
docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

matuid tulemusi. Sotsiaalselt tõrjutu on sunnitud elama elu, mis ei tulene tema oma valikutest ja vabast tahtest, seetõttu tunneb ta end millestki ilmajäänuna, kõrvalejäetuna, marginaalsesse positsiooni sattununa. Tõrjutusel, mis ilmneb ühes valdkonnas, on kalduvus laieneda ja tungida muissegi valdkondadesse. Lapsepõlves ilmneb sotsiaalne tõrjutus eelkõige kaitse, hoolitsuse ja osaluse puudujääkidena. Kirjeldades sotsiaalselt tõrju- tud lapse arengukäiku, käsutatakse sageli väljendust "deprivatsiooni ring". Juba esimestel eluaastatel hakkab turvalisuse puudumisel välja kujunema separatsioonihirm, tekib mahajäämus emotsionaalses, sot- siaalses, kognitiivses ja keelelises arengus. Laps ei käsuta ära oma potentsiaale, ei võta omaks ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme. Koolieas võivad ilmneda soovimatus õppida, käitumishäired, kan- natavad suhted grant 4556) teostamisel oli

Sotsioloogia
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske

Ühiskond
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

......................50 Lisa 3 Pildid....................................................................................................................................53 Sissejuhatus Laste vastu suunatud vägivalda ja julmust on esinenud kogu ajaloo vältel. Lapsi on tapetud nii 2 poliitilistel, majanduslikel kui ka religioossetel põhjustel. Lapse surmamist on õigustanud tema sünnipärane puue, samuti sugu. Ka soovimatuid lapsi on tapetud. Lapsi on kasutatud ja kasutatakse ikka veel odava tööjõuna ja kaubana näiteks seksuaalsetel eesmärkidel. Neid on pekstud ja hoitud täiskasvanu meelevalla all. Esimest korda sekkus ühiskond lastevastastesse vägivallajuhtumitesse 19.saj USA-s loomakaitseseaduse alusel. Alles 1950-60 aastatel hakati laste vastu suunatud vägivallale ja selle ulatusele ühiskonnas tõsist tähelepanu pöörama

Kirjandus
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

 Populatsioonisisesed erinevused  Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3. Arenguline psühholoogia: Arenguprotsesside mõistmine hilisema käitumise mõistmiseks ja ennustamiseks Arenguliste protsesside mõju hilisemale käitumisele - kognitiivne areng, sotsiaalne areng. Et mõista ja toetada lapse arengut ja mõista laste käitumise eripärasid. Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid lapsepõlvekogemuste raamistus. Soodustada ja toetada teiste tervet arengut. 4. Sotsiaalpsühholoogia: Intraindividuaalsed protsessid ja indiviididevaheline interaktsioon: Hoiakud, Uskumused, Sõprus, Armastus, Konflikt, Grupiprotsessid. Inimesed on sotsiaalsed loomad. Enesetaju ja teiste taju moonutused. Inimesed mõjutavad üksteist. 5

Psühholoogia alused
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

tsüst- põie- tsüstiit (põiepõletik) uni- üks unilateraalne (ühepoolne) vaso- veresoonte- vasokontraktsioon (veresoonte ahenemine) -algia valu neuralgia (närvivalud) -eemia veri aneemia (kehvveresus) -ektoomia eemaldamine tonsillektoomia (kurgumandlite eemaldamine) -foobia hirm klaustrofoobia (hirm suletud ruumide ees) -iit põletik bursiit (limapauna põletik) -lüüs lahustamine trombolüüs (trombi lahustamine) -meeter mõõteriist kapnomeeter (süsihappegaasi mõõtja) -meetria mõõtmine oksümeetria (hapnikusisalduse mõõtmine) -oos haigus psühhoos (vaimuhaigus) -paatia haigestumine nefropaatia (neerude haigestumine)

Esmaabi
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

Töövõtuleping (mitte-FIE) 94 Noorsootöötajale vajalikud seadused 97 Valik noortelaagri tegevusega seonduvaid õigusakte 100 Hierarhia noortelaagris 100 Noortelaagri kodukord 103 Esmaabi ja puhtus noortelaagris 104 Mida lapsevanemad meilt ootavad ja loodavad 111 Laagriprogramm 112 Sina ja laps 117 Maslow motivatsiooniteooria 118 Lapsepõlvestress läheb laagrisse 123 Juhtimisstiilid 126 Kuulamise kunst 129 Käitumise juhtimine laagris 131 Probleemide lahendamine 137 Vägivald ja lapse ahistamine 140

Amet




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun