Astmaga lapse õendusabi (0)

Astmaga lapse õendusabi
Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid , põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006).
Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006).
Haigusnähud:

• Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine köha,
  
• Lõõtsutamine,
  
• Pinnaline (kiire) hingamine ,
  
• Pigistustunne rinnus,
  

Raskete astmahoogude ajal võivad esineda:

• Raske ja häälekas hingamine,
  
• Kõnelemistakistus,
  
• Uimasus,
  
• Rahutu uni,
  
• Sinakad huuled ja keel,
  
• Keeldumine söögist ja joogist (Valman 1998).
  

Diagnoosimine:

• Väljahingamise tippvool (PEF) – puhumisi tehakse hommikuti ja õhtuti 2 minutit enne inhaleeritava bronhodilataatori manustamist ja 15 – 30 minutit pärast seda 2 nädala jooksul. Mõõdetakse alates 4 aastastel lastel (Raivio ja Siimes 1999).
  
• Spiromeetria – lapsel palutakse sügavalt sissehingata ja seejärel nii kiiresti, kui võimalik, välja hingata . Väljahingamine peaks jätkuma kuni kopsudes pole enam väljahingatavat õhku. Testi korratakse 3 korda. Seejärel manustab laps bronhe lõõgastavat ravimit ning testi korratakse . Test sobib ainult üle 5 aasta vanustele lastele (Abrahams 2006).
  
• Jooksutamine – laps jookseb 6 minutit, pulsisagedus 170 korda minutis . Kopse kuulatletakse, sümptomeid ja eakohaseid kopsude funktsiooni muutusi jälgitakse enne koormust, kohe selle järel ja 5 – 10 minutit pärast koormuse lõppu,
  
• Histamiini ka metakoliini provokatsioonitest – jälgitakse histamiini- või metakoliiniannuste inhaleerimise toimet kopsude funktsioonile PEF või FEV-ga,
  
• Väikelaste kopsufunktsiooniuurimine – ostsillomeetri abil mõõdetakse hingamisteede vastupanu õhuvoolule puhkeasendis. Saab kasutada juba 2 – 3 aasta vanustel. Kogu keha pletüsmograafia abil võib mõõta rahustitega uinutatud imiku hingamisteede vastupanu õhuvoolule ja selle muutumist ravimite manustamisel (Raivio ja Siimes 1999).
  

Ravi:

• Patsiendi ja arsti koostöö – astmakoolitus lapsele alates 2 – 5 aastast, noorematel vanematele
  
• Sümptomite esilekutsuvate tegurite väljaselgitamine ja nende mõju vähendamine – füüsiline koormus, gripivastane vaktsineerimine alates üle 3 aastaste, allergeenidest hoidumine
  
• Astma medikamentoosne püsiravi ja jälgimine
  
• Astma ägenemiste ravi, hooravi
  

Kasutatud kirjandus
Annus , T., Julge, K., Kivivare, M., Putnik, U., Ress, K., Vasar , M., Veidrik, K. (2009). Astma lapseeas Eesti ravijuhend. Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts. www.eestiarst.ee/static/files/001/ea1003lk207-226.pdf (03.11.2014)
Valman, B. (1998). Lapse tervise käsiraamat. Tallinn: Varrak.
Raivio, K., Siimes, M. (1999). Lastehaigused. Tallinn: Medicina.
Abrahams, P. (2006). Lapse tervise entsüklopeedia . Tallinn: TEA