LAPSE KOHANEMINE LASTEAIAGA. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ. (0)

LAPSE KOHANEMINE LASTEAIAGA.
KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ.
Igal lapsel on pöördepunktiks tema elus lasteaeda minek. See on üleminek senisest kodusest miljööst lasteaia elutegevusele, uutele suhetele eakaaslastega ja täiskasvanutega. Lateaeda minek on elumuutus , mis vajab nii lapselt kui täiskasvanult põhjalikke ettevalmistusi. See ei tohi olla juhuslik, vaid pikemat aega kestev tegevusprogramm. Väike inimene väärib seda, et teda lasteaeda minekuks põhjalikult ette valmistatakse, lähtudes tema vajadustest ja oskustest.
Kohanemise edukus sõltub enamalt jaolt kodusest ettevalmistusest. Tähtis on kodu ja lasteaia koostöö. Lateaia ja kodu lähenemine teineteisele tähendab seda, et koolieelse kasvatuse tulevik kuulub lapsele ja perekeskusele.
Lapsevanem tavaliselt muretseb,kui jätab lapse esialgu võõraste inimeste hoole alla. Hinges on kartus, kuidas laps lepib , kas ta ssab hakkama äkki nutab jne..
Kohanemist raskendab kindlasti ka vanemate kriitiline suhtumine lasteaia toimuva suhtes. Kui vanematel on kindel kavatsus laps lasteaeda panna, tuleb neil endal lasteaia suhtes positiivselt häälestada.
Õpetaja eesmärgiks on tundma õppida iga lapse individuaalseid iseärasusi, et siis kasutada kõige otstarbekamaid võtteid lapsele lähenemisel ja tema juhendamisel. Õpetaja kohus on olla mõistev, oskus teisi mõista ning asetada end teise olukorda ja olema kõrge empaatiavõimega.
Olla suhtlemisel tähelepanelik, hell ja avatud. Tal peab olema palju südamesoojust ning omama taktitunnet- laste, vanemate ja kollegide suhtes.
Lasteaia eelnev külastamine. Mis esmapilgul näib ehk lapsejärguline võib saada kodu ja lasteaia edasise koostöö oluliseks ja määravaks eelduseks. Mitte kõik lapsevanemad ei pea vajalikuks või võimalikuks lasteaeda eelnevalt külastada. Laps saab kõigest juba varakult aru, niisiis tuleb talle seletada mis muutused teda ees ootavad .
Iseseisvumine on keeruline kunst igale lapsele. Ühtäkki trve päeva vanematest eemal olla tähendab ju, et laps kistakse lahti sidemetest talle kõige lähedasemate inimestega. Ei saagi oodata, et see toimuks valutult. Laps peab läbima kolm faasi, mida vahele jätta pole võimalik:
1. Kõigepealt saabub protesti faas. Laps teeb mida tahes, et taastada endine seis, kes nutab , kes karjub, kes ripub ema küljes, kes püüab põgeneda.
2.Seejärel tuleb vaikse masenduse faas. Laps on olukorraga näiliselt leppinud, kuid ei tunne lasteaia käimisest mingit rõõmu. Huvi puudub, ta tegutseb automaatselt ja käsu korras. Kodus püüab lasteaeda unustada.
3. Lõpuks jõuab kätte kohanemine. Laps mõistab, et suhted vanematega ei katke ning lasteaeda minek ei tähenda seda, et talle on leitud uus kodu ja uued vanemad. Ta hakkab aktiivselt mängima ning tunneb paljudest tegevustest rõõmu. Sageli ta tahab lasteaeda minna.
Need faasid võivad olla eri pikkusega, mõni laps kohaneb paari päevaga, teisel kulub pool aastat või kauemgi. Teatud määral sõltub see lapse isiksusest ning mõneti ka sellest, kui sõbralik ja avatud on lasteaia personal. Ent need on siiski kõrvalised tegurid- suuremalt jaolt määrab kohanemise pikkuse siiski ema- lapse suhe, mis kujuneb välja esimese eluaasta jooksul. Seega lasteaeda minnes on juga hilja midagi muuta. Nüüd saab vaid lapse kohanemis tüüpi arvesse võtta ja käituda sellese vastavalt. Tüüpe on laias laastus neli:
1. Turvaline suhtetüüp.Need on need lapsed kes oskavad ise oma hirmutega toime tulla.
2.Ärev tüüp.Neid iseloomustab pidev kartus ja tunne,, Mind jäetakse maha. Ma pean klammerduma suhte külge, see on mu ainus võimalus”. Ärev tüüp kujuneb välja lastel, kelle puhul kasutatakse karistamise vahendid. Kohanemiseni jõuab selline laps väga pika ala pärast.
3.Tõrjuv tüüp. Lasteaeda jäämisest tõrjuv laps suurt numbrit ei tee, kuid nohiseb seal omaette, sõpru tal eriti ei ole. Tõrjuv tüüp kujuneb välja juhul, kui vanemate poolt kontrolli rohkem kui lähedust ning kui kodus on disipliin tähtsam kui suhted.
4. Kriitiline tüüp.Need on impulsiivsed ja täiesti ennustamatud käitumisega lapsed, kes võivad reageerida väga erineval moel. Neil puudub oskus hirmu reguleerida ning sotsiaalseid norme omandada; nad peavad kõike saama kohe, kui tahtmine tekib. Sellistel lastel on agressivsed ja täielikku külmust üles näitavad vanemad.. Oma lühikese elu jooksul on nad tõonäoliselt kogenud pikaajalist üksijätmist, peksmist või muud vägivalda.
Oluline on lastevanemate endi hoial lasteaia suhtes. Kui laps tajub, et vanem on lasteaia suhtes häälestunud positiivselt, siis loob see lapsele kindlustunde. Lapse jaoks on kohanemine kergem, kui tema kodune päevareziim aegsasti muuta sarnaseks lasteaia päevareziimiga.
Vanema ebakindel hoiak lasteaia vastu võib mõlutada lapse suhtumist.
Õhtul vanematega kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üleerutatud, jonnakad, agressivsed ning nõuda rohkem. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused. Vanemal tuleks olla tähelepanelik ja kannatlik. Last tuleks jälgida. Kohanemisperioodil on loomulik lapse lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises.
Lasteaiast koju jõudes tuleb lapse jaoks varuda aega, mis kuulub ainult lapsele- et tal oleks võimalik muljeid jagada ja tunda vanema lähedust.
Kui lapse kohanemine lasteaiaga on sujuv, tunneb laps end turvaliselt ning see omakorda vähendab lapse võimalikku haigestumist.
Selleks, et laps kohaneks, on väga oluline lasteaia personali ja kodu vaheline koostöö. Koostöö põhineb vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.
Tähtis in lasteaia ja pühma tutvustamine vanematele, vanemate kaasamine õppetöösse, aga ka lastevanemate koosolekud, oluliseks peetakse arenguvestlusi, lastevanemate nõustamist ja ühist probleemide lahendamist.
Kõige suurem takistus hea koostöö kujunemisel on asjaolu, et vanematel on vähe aega.
Lastevanemat nähake eelkõige koostööpartnerit. Soovitakse vanemate abi ja osalemist ühisüritustel ning vesteldakse lapsevanematega igapäevasündmustest ja lastest.
Suurem hulk lapsevanemaid tahab oma lapse arengut toetada ja tunneb lasteaia töö vastu huvi, osaledes meelsasti lasteaia tegevustes.
Kodus saavad vanemad juba aegsasti õpetada last iseseisvalt sööma, riietuma, käsi ja nägu pesema , potil käima, enda järel mänguasju ära panema. Neid oskusi omades on lapsel lasteaias ise endaga hakkamasaamine kergem.