ettevalmistusi. See ei tohi olla juhuslik, vaid pikemat aega kestev tegevusprogramm. Väike inimene väärib seda, et teda lasteaeda minekuks põhjalikult ette valmistatakse, lähtudes tema vajadustest ja oskustest. Kohanemise edukus sõltub enamalt jaolt kodusest ettevalmistusest. Tähtis on kodu ja lasteaia koostöö. Lateaia ja kodu lähenemine teineteisele tähendab seda, et koolieelse kasvatuse tulevik kuulub lapsele ja perekeskusele. Lapsevanem tavaliselt muretseb,kui jätab lapse esialgu võõraste inimeste hoole alla. Hinges on kartus, kuidas laps lepib, kas ta ssab hakkama äkki nutab jne.. Kohanemist raskendab kindlasti ka vanemate kriitiline suhtumine lasteaia toimuva suhtes. Kui vanematel on kindel kavatsus laps lasteaeda panna, tuleb neil endal lasteaia suhtes positiivselt häälestada. Õpetaja eesmärgiks on tundma õppida iga lapse individuaalseid iseärasusi, et siis
- Tuleb kasutada individuaalset lähenemist. - Õpetaja peab toetama ja pakkuma tuge, kuid olema ka nõudlik. - Rutiintegevuste läbi omandatakse tähtis sõnavara. - Töölehtedel olevate harjutuste lihtsustamine. - Küsimustele vastuste ning selgituste otsimine koos õpetajaga. - Tuleb lasta lapsel oma sõnadega seletada. - Vastandtähenduste abil õpetamine. - Tuleb kasutada rikast sõnavara ilma parasiitsõnadeta. Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Koostöö lapsevanematega Eelnevalt peaksin suhtlema ning koostööd tegema lapsevanematega. Küsima nende käest, mis on nende ootused ja soovid lasteaiaga seoses, kuna teisest riigist tulnud vanematel võib olla lasteaiast hoopis teistsugune ettekujutus, kui meil Eestis. Suur roll ongi koostööl, et vanemad ka hilisemalt ei hakkaks kodus lasteaiaõpetaja tööle vastu töötama. Lapsel peaks peale
............................................................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus Lasteaiapersonalil ja lastevanematel on ühtne vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomises ning kasvu ja õppimise toetamises. Koostöö vanematega eeldab partnerlussuhte loomist. Perekond ja lasteaed on kaks kasvatusfaktorit, millest laps saab eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse. Lasteaiaga suhtlevad pered on erinevad ja neid ei saa mahutada ühese peremudeli käsituse alla. Lasteaias käib väga erinevate elutingimustega lapsi. Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks. Parema meelega antakse vastutus oma lapse kasvatamise eest lasteaiale. On neid kelle elujärk kodus on hea ja neil ei ole vaja puudust tunda
nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja endale märkmeid teha vms. Lapsevanem saab aimduse, millest arenguvestlusel räägitakse. Sissejuhatus Vestlust alustab õpetaja
õppematerjalid kui õppekava. Olen selle vastu. Õppematerjalide ostmine ei ole tegelikult kohustuslik. Õppekavast lähtuvalt tuleks ashju teha, kuna just õpetaja tead, millal on õige aeg, mingit asja lapsele õpetada, mitte et laps peab seda õppima siis kui materjalides tuleb see koht. Tuleb arvestada lastega ja nende arenguga. Teine, millega mina tõus ei ole on Soomes läbiviidud uuring mis näitas, et ühiskonna vaatenurgast pakub lasteaed sotsiaalteenust ja selle klientideks on vanemad, laste seisukohalt aga on lasteaed alushariduse omandamise koht ning kliendid on nemad ise. Lapsevanemad ja lasteaia personal arvavad, et lasteaia eesmärgiks on pakkuda sotsiaalset kasvatust lastele, lapsed aga leidsid, et see koht on seotud mängude ja kaaslastega. Minu jaoks on see šokeeriv, kui inimesed peaksid nimetama lasteaeda ja lasteaiaga seonduvat nii.
Peale vanemate lahutust ei tundnud Steven ennast enam turvaliselt. Emal oli poisi korralekutsumisega suured raskused, millest tingituna tekkis ka emal suur stress, kuna tundis, et ei saa lapsest enam jagu. Steven ei aktsepteerinud ka kasuisa ning oli tema vastu väga ebaviisakas. Ta peksis teda jalgadega, valetas ta peale ning sõimas teda ebatsensuursete sõnadega. Stevenil oli väga suur tähelepanu vajadus, seega tegi ta kõike võimaliku, et ka seda saada. Ta saadeti tihti arvutimänge mängima, sest see oli talle ainuke huvipakkuv asi. Ja siis ta ei tüüdanud ka ema ega jooksnud korteris sihitult ringi. Ema käis tihti Steveniga psühholoogi juures ja talle pandi diagnoosiks "hüperaktiivne". 1 2. Käitumiseraskuse kirjeldus Stevenil tekkisid probleemid lasteaias teiste laste ja õpetajaga. Ta oli iga päev ärritunud olekus ja rahutu
Uurimused on osutanud vajalikkusele eristada laste aktsepteerimist grupis ja sõprade omamist (Lindsey, 2002). Aksepteerimine on pigem positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis kui lapse osalemine kindlas paarisuhtes. Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel ( Ladd, 2005). 3-4-aastasselt hakkavad lapsed huvi üles näitama sõprussuhete vastu. Tavaliselt on esimesed sõbrad kas peretuttavate- või naabrite lapsed. Umbes neljandast eluaastast hakkavad poisid mängima poistega ja tüdrukud tüdrukutega. Tihti saavad sõbrad ka nendest lastest, kellel on ühine emakeel ja kultuuriline taust. Ka leiavad kiiresti ühise keele tegusad ja aktiivsed lapsed. Tüdrukute sõprusringkond on tavaliselt väiksem kui poistel. Selleks, et kaks last saaksid omavahel sõbraks on vaja kontakti ja teineteisest arusaamist, seejärel on vajalik edukas infovahetus ( enese ja mängu kohta), leida ühiseid tegevusi ning tulla toime konfliktidega.
Lapsed teevad ettepanekuid, kuidas võiks keskkonda paremaks kujundada. Tiheliolek (kui palju inimesi üheskoos toimetab). Keskkond peab võimaldama sotsiaalsete kontaktide loomist, samas peab lapsel olema võimalus ka eralduda. Privaatsus eeldab alati valikuvõimalust: kas suhelda või mitte. Privaatsuse võib jagada füüsiliseks ja psühholoogiliseks privaatsuseks. Psühholoogiline privaatsus tähendab, kuivõrd laps lubab enda lähedale teist last mängima (tüdrukuid häirib psühholoogilise privaatsuse puudumine vähem). Oma ala. Igale lapsele peab võimaldama ainult temale mõeldud ala. Turvatunnet loob ja eneseteadvust arendab kindlasti lapse enda isiklik koht, kus ta alati iga söömise ajal istub (samuti ka lapse isiklik riietekapp, tualettruumis käterätik, mängunurgas padi, õppimisnurgas korvike isiklike asjade jaoks, värvimiseks põll jne). Lapsed õpivad ühise söögilaua ümber kombeid ja suhtlemisoskust
Kuidas muuta Eestis lasteaia kasvukeskkonda paremaks Eestis tuleks alandada piiri , millal lapsi hakatakse lasteaeda vastu võtma. Arvan samuti, et 1,5 aastasena on lapsel lasteaiaga raske kohaneda. Laps hakkab arvama, et lasteaed on kui mingi vanglataoline koht, kuhu peab iga päev tulema. Lähtun oma kogemustest, sest ma mäletan, kui ma lasteaias käisin, siis mitmed lapsed üritasid alati põgeneda. Minu ema pani mind juba siis lasteaeda, kui olin ca. 9 kuune, aga see oli ka läbi tutvuste kaudu ja ema oskas öelda, et ma kohanesin küll väga hästi. Oluline on tegevusalad, mida lasteaias välja pakutakse. Õues välja pakutavad taimeistutamised ja igasugu aiandusega seotud tegevused on
.....................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega. Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega, peab lahti seletama tervise mõiste, selle tähenduse. Lasteaedade juhatajad, kasvatajad, õpetajad, kogu personal on igapäevatöös rohkem seotud terviseedendusega kui see esmapilgul tundub. Nad on terviseedendusega palju enam seotud kui teiste elualade esindajad
väljendus. Väikest beebit ei tohi lüüa ega ta peale karjuda. 2. Väikelapse iga. Väikelapse psühooloogiline kriisiperiood algab juba kolme aasta vanuselt, see on niinimetatud mina-periood. Aeg, mis paneb proovile lapse ja ta vanemad. Hüperaktiivne laps on loomult hea, ta ei taha kellegile kurja, kuid ta ei oska end teisiti väljendada. Ta uni on häiritud, vähkreb. Naeratab harva, kuid on sõbralik. Kergesti ärritatav, tähelepanu on pidevalt hajuv. Hüperaktiivsuses tõttu ärkab ta hommikul varem, kui teised perekonnaliikmed. Kuigi õhtune uinumine võis venida hilisele õhtutunnile. Ärgades, on kohe tegutsemis valmis. Tavapärased mänguasjad ei huvita. Huvipakkuvamad asjad on need, mida ei lubata võtta või asuvad kuskil kõrgemal, näiteks kapi otsas. Lasteaia grupis hakkab ta teisi kamandama. Segab teisi lapsi mängimise juures, trügib mängudesse, tõukleb, müksab ja võtab teistelt midagi ära.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................
otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lapsevanemad Esimene oluline sotsiaalse oskuse kujundaja on suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega. Siin omandatakse minapildi põhielemendid, suhete sisemised mudelid ning ka sotsiaalsed kompetentsused. Teiseks oluliseks oskuse kujundajaks on lasteaed, kool. See on oluline keskkond oma võimaluste ja ohtudega. Esmased sotsialiseerijad on vanemad, mis on ka kõige mõjusamaks teguriks lapse arengus. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele ning sotsiaalsetele normide järgimisele. Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel 1. armastavate hooldajatena 2. rollimudelitena
Ajal, mil laps saab piisavalt vanaks, et lasteaeda minna, võib keskkonnavahetus talle keeruliseks osutuda. Vaja on kohaneda uute keskkonnaoludega, õppida tundma selle võimalusi ja piiranguid, tulla toime värskelt alanud suhetega õpetajate ja kaaslastega (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Laste gruppi tulevad väga erineva iseloomu ja temperamendiga, erineva arenguloo ja peretaustaga, erinevate sotsiaalsete ja kognitiivsete oskustega lapsed (Lapse kohanemine lasteaia ja lastehoiuga lapsevanemate ja õpetajate ning lstehoidjate hinnangul Tartu linna näitel, magistritöö, K. Martin, Tartu 2010, lk. 8). Kasvatajal on oluline teadvustada ning ta peab meeles pidama, et kõige esimene suhe on 1 lapsel tema perekonnaga ja vastavalt sellele on ülesehitatud mudilase töömudel. Kodus on ju mudilasel omad kindlad reeglid, millega ta lasteaeda tuleb. Tavaliselt suhtlevad lapsed õpetajaga nii, nagu nende jaoks laps-vanema suhe varem toiminud on
tõstetud, seega on laps olnud ka ilma koduta ja lageda taeva all. Lapsel puudub enesekindlus, kuna kindlat kodu tal ei ole, ema on tihti ära ja laps on valvata ühe pere tuttava naisterahva poolt. Vahel kaob ema nädalateks ja siis on poiss rahulikum, kui ta ei ole emaga vaid hoidjatädiga. 1 Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus Probleemi kirjeldus: Poiss ei suuda mängida teiste lastega. Kui poiss läheb ühest toast teise tuppa ja tahab mängima minna siis ta muutub agressiivseks ja läheb teistele lastele kätega kallale, kuigi selleks ei ole mitte mingisugust põhjust. Kõige enam võtab ta kinni teistel lastel kõrist ja hakkab kägistama. Kuid ka niisama teistest lastest mõõda jalutades lõõb neid sellega, mille just parajasti kuskilt kätte saab ja kui tal ei ole, midagi kuskilt võtta siis lööb käega. Üksi mängides aga suudab laps olla väga rahulik ja ei ole lapsega mitte mingisuguseid probleeme.
Ajalugu käsitlevates õpikutes märgitakse, et sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal. (Hämäläinen 2001:35) Kuigi filosoofid arutasid poliitika, pedagoogika ja eetika teemadel, siis sotsiaalsete probleemide leevendamisega nad ei tegelenud. Hädasoliate probleemidega hakati tegelema alles kesk- ja uusaja piiril. 5 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes Sageli on kool, lasteaed, huvi- ja noortekeskus kohaks, kus ilmnevad lapse sotsiaalsed probleemid. Põhjuseks on see, et nendes ausutustes kehtivad kindlad käitumisreeglid ja ühes koos on väga erineva taustaga ja käitumisharjumustega noori ja lapsi. Samuti on põhjuseks ka see, et koolis, lasteaias ja huvi- ning noortekeskuses töötavad spetsialistid, kes märkavad erinevaid probleeme lastega. Kodus on laps oma harjumuspärases keskkonnas ning paljud
millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne Sarnaselt võib olukord jätkuda ka koolis (nt tunnis vastamine, kontrolltööd) lapse tegevuses hakatakse otsima vigu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008), mille alusel iga lasteaed on teinud oma õppekava, sätestab, mida ja millal erinevais vanuses lapsed lasteaias läbi võtavad ja oskama peaksid. Igal lapsel on aga oma eellugu ning individuaalsed võimed üks haarab lennult ülesandeid hulkadega, teine on hea mäluga või musikaalne, kolmas on hea peenmotoorikas. Paraku on ka neid, kes oskustelt jäävad kaaslastest oluliselt maha või kellele kollektiivis ühiselt toimimine või keskendumine üldse valmistab suuri raskusi.
Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui tarvis, tuleb sekkuda arengusse, mida varem, seda parem lapsele, sest laps peab kokkuvõttes iseseisvalt endaga tulevikus hakkama saama. Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Tänapäev sotsiaal- ja meditsiinisüsteem on teenustepõhine, kuid areneb üha suurema indiviidikeskuse suunas. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
• Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed Üldised probleemid, mis avalduvad kahjustatud arenguga lastel erivajaduste liikide kaupa erinevates kombinatsioonides ning raskusastmetes, on: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteeluhäired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus (Strebeleva, 2001). Spetsiifilised probleemid sõltuvad erivajaduste liigist ja arengukeskkonnast, lapse arengu valdkonnad (kognitiivne, kommunikatiivne, sotsiaalne, motoorne ja eneseteeninduse areng) on häiritud erineval määral. Vt. erivajaduste liikide kaupa Häidkind & Kuusik, 2009. ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi:
Vahel tundsin, et enam ei suuda tema kõrval istuda ja teda magama panna, siis oli suureks abiks mulle rühma õpetajaabi, kes lasi mu sel hetkel lihtsalt ära minna ja ennast maha rahustada. Õnneks sujus meil õpetajaabiga meeskonnatöö väga hästi ja koos saime iga olukorraga hakkama. Kõige rohkem muserdas mind see, kui igal õhtul ema tulles ei saanud ma lapse kohta ühtegi head sõna enam öelda, olukord oli väga negatiivne. Olen väga kurb, et nii lapse ema, kui lasteaed püüdsid leida abi, et lapsel oleks parem, kutsusime lasteaeda erinevaid eripedagooge, logopeede ja arste, et laps saaks abi, et saaksime edasi tegutseda. Kirjutasime kümneid iseloomustusi ja lapse tegevustekirjeldusi, kuid tulutult, keegi ei pidanud last haigeks, keegi ei võtnud vastutust, et laps vajab abi. Poolteist aastat vaeva ja lõpuks hakkas asi liikuma. Lõpuks saime abi TÕNK spetsialisti Linnu Mae käest, kes võttis ohjad enda kätte
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a
lugemisoskus nõuab palju harjutamist. Eesmärgid ja harjutamine nende saavutamise nimel peavad olema lapsele mõistetavad ning huvipakkuvad ja säilitama lapse lugemismotivatsiooni. Sellepärast peaks töö nii koolieelses eas kui ka esimestes klassides toimuma mänguolukordades. Waldorfi pedagoogika kohaselt ei tohiks aga last liiga vara lugema õpetada. Rõhutakse pigem vaatlemise, kõne, sõnavara ja loovuse arenggu soodustamist. Kuni seitsmenda eluaastani tuleks last julgustada mängima, joonistama, jutustama, tegelema loodusteaduste ja loodusest pärit asjadega ning väärtustama kodu. Põhjuseks võib pidada, et lugema õpetamine eeldab lapse kujutlusvõime arendamis Meetodid Tähemeetod Vanimat lugemaõpetamise meetodit (347-419 p.kr.) seostatakse ladina kirikutegelase Hieronymuse nimega. Kord lugema õppimisel oli niisugune: tähtede nimetuste selgeks õppimine tähestiku järjekorras, silpide kokkulugemine ja sõnade lugemine.Tänapäevalgi peetakse sellist
eestikeelne vaste tänapäevases haiguste klassifikatsioonis (RHK-10) on vaimne alaareng. (Häidikind, 2008). Vaimne alaareng (oligofreenia, nõrgastuslikkus) – on psüühika arengu mahajäämus, millele on iseloomulik teatud arenguperioodil omandatud oskuste ja intellekti madalam tase, mis avaldub tunnetuses, kõnes ja sotsiaalsetes võimetes. Vaimse alaarenguga võib kaasneda mõni muu vaimu – või kehapuue. Neil lastel on nõrgenenud sotsiaalse kohanemise võime. Kerge vaimse mahajäämusega lastel ei pruugi see soodsas ja toetavas sotsiaalses miljöös olla silmatorkav. (samas, 5.) 5 1.2. Vaimse alaarengu tasemed Vaimsel alaarengul eristatakse 4 astet: 1. Kerge vaimse alaarenguga lapsed (IQ 50-69) omandavad kõne mõningase hilinemisega. Enamik neist saavutab täieliku iseseisvuse eneseteenindamisel, samuti praktilised
Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt
või kooliarst. Arsti ja/või psühholoogi nõuandeid silmas pidades saaksid vanemad-õpetajad vähendada nende laste negatiivseid käitumismalle, arendada positiivseid käitumisviise. 14 Võimaluse korral tuleks rakendada eriprogrammi järgi õppimist, mis aitaks lapsel teistega sammu pidada, samuti psühhoteraapiat, sealhulgas pereteraapiat. Seejuures on oluline, et lapsevanem, õpetaja, arst või psühholoog selgitaks lapsele tema häire olemuse. Sellest on palju kasu, kui laps teadvustab, et tal on probleeme tähelepanu- ja kontsentratsioonivõimega, sest et ta ei suuda alati vältida liigset impulsiivsust. Soovitusi õpetajale oluline on teada hüperkineetilise häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega; võimaldada lühemad õppimisajad; vähendada lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske; anda võimalusi liikumiseks;
enda kõrval. Sellele on palju kaasa aidanud see, kui erivajadustega lapsed käivad tavalasteaias juba väikesest peale harjuvad lapsed teistsuguste lastega ja hiljem ei vaata neid halvustavalt. Puudu on korrektselt toimiv süsteem, mis tagab lapse arengulise erivajaduse võimalikult varase märkamise (enne lapse 3 aastaseks saamist), mistõttu kannatab ka lapsevanema pedagoogiline toetamine lapsele arengusoodsa keskkonna loomisel. Lapsevanem vajaks üha sagedamini võimalust rääkida oma probleemist erapooletule inimesele, st. sellele, kes ei tööta lapse lasteaias või koolis. Lapsevanema nõustamine aitab emal-isal leida endas jõudu minna edasi. Arenguhäiretega lapse kasvatamine on probleemiderohke ja vanemal on õigus väsida. Paljud aktiivsed lapsevanemad on ühinenud kõiksugu liitudesse Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit, Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liit, Südamelaste Tugiühing, Vaimupuudega
Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö.......................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................
Ühiskonna sotsiaalne kogemus jõuab lapseni tema lähema ümbruse ja lähedaste inimeste kaudu, milleks on perekond. Koduolustikus toimub lapse sotsialiseerumine koos kasvatusega. 4 Atsil on sõpru, kellega koos mänguväljakul turnitakse, kiigutakse ja mängitakse. Ta on ise aktiivne kontaktide looja, eriti oma eakaaslastega. Ats on võimeline kiiresti mängukaaslasi oma tahte järgi mängima panema. Uusi suhteid loob meelsasti ja julgelt. Täiskasvanutega on ta esialgu veidi arg ja võtab aega enne kui usaldama ja suhtlema hakkab, kuigi tema suhtluspartneriteks on suurema osa ajast täiskasvanud. RISKIFAKTORID Kuna Ats on kogu senise aja veetnud oma vanematega, eelkõige emaga, siis on tõenäoline, et lasteaeda minek kergemaks ei lähe. Võimalik, et oleks õige olnud hakata poissi laseaia õhkkonnaga harjutama juba varem, aga siis puudus selleks võimalus
" Mõeldud 6- 10-aastastele lastela ja õpetus toimus kristliku kasvatuse põhimõtete alusel. 1863 asitas sama selts väikelaste õpetajate kooli, kus diakonissidele anti nii teoreetilist kui praktilist koolitust. Osad saadeti Saksamaale omandama kutselise lasteaedniku haridust. Esimene eestalasest kutsega lasteaednik oli L. Rütel, kes asus tööle 1897. 19. saj. avati mitmetes Eesti linnades lastehoide. 1892 asutati Sindi lasteaed, mis on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud lasteaed. Lasteaedade kasvatustegevus järgis eelkõige kristlikke põhimõtteid. Ka mõisate juurde tekkisid lastehoiud. 20. saj. alguses rõhutas Tartu haritlaskond (J. Tõnisson), et oluline on, et laste kasvatamine toimuks rahvuslike põhimõtete järgi. 1905 asutati Tartus Eesti Lasteaia Selts, mis pani aluse rahvuslikule koolieelsele kasvatusele. Selts avas 1905a rahvusliku lasteaia, mis tähistab Eesti rahvusliku lasteaia sündi. Lisaks rahvuslikule oli ka oluline usuline kasvatus ning lähtuti
õnneks ka paljudel Eesti lastel insuliinipumbad). Neil puudub isiklik võrdlus, missugune näeb välja elu ilma diabeedita. Oluline on selles vanuses, et vanem ei tunneks hirmu ja vastumeelsust, kui peab last süstima või vereproove tegema, sest beebi tunnetab samuti siis seda hirmu ja õpib kartma neid igapäevaseid protseduure. Küll kasvades ja arenedes tekivad neil küsimused, miks ma olen teistest erinev. Lapsevanemate sõnul harjuvad lapsed üsna kiiresti reegliga ,,kui söön siis süstin" ehk nad teavad juba varakult, et laualt küpsiseid võib võtta küll, aga siis tuleb minna ema käest küsima kui palju selles on süsivesikuid, millal ja kui palju peab insuliini manustama jne. Sensomotoorsel staadiumil ja operatsioonide-eelse staadiumi algul haigestunud laps harjub hästi ära oma eripäraga. Siiski on ka selles vanuses lastel olnud tagasilööke puberteedieas ehk formaalsete operatsioonide staadiumil.
nende keha karastamine, tundmiste harjutamine ning ärkava vaimu tööle juhtimine; lapsi tutvustatakse ligemalt loodusega ja inimlusilmaga; mängides peavad nad, igakülgselt kõiki jõudusid harides ja harjutades, süüta rõõmus ja lapselikkuses kooli ja tulevase elu vastu valmima, nagu taimekesed aias taeva õnnistuse ja aedniku hoole all. Nõnda seadis lasteaedade looja Fröbel neile ühtlasi ka kõrge eesmärgi üles. Lasteaed ei ole mitte lihtsaks varjupaigaks ega mängukooliks, vaid temal on palju laiemad ja sügavamad ülesanded. Fröbel seab lasteaia kasvatustöö lapse tulevase tegevuse ja üleüldise arenemise aluseks. ,,Kus on mingisugune osa täiskasvanud inimese mõtlemisest ja tundmustest, teadmisest ja võimisest, mille juured ei ulata lapsepõlve aastateni", küsib ta muu seas. Arenemise aluseks peab lasteaed lapse loomuse võtma; ta peab
Õpekavade analüüs (Teema IV) 1. Kuidas on esitatud erinevates õppekavades kasvukeskkonna organiseerimine? a. Kõige rohkem paistab silma see et Eesti õpekava on 11 lehekülge ja Inglismaa kava on 116. Mis kohe lükab mõtele et Inglismaal on ta koostatud midu korda hoolikum ja korralikum, on raisatud palju rohkem resurse ja aega. Inglismaa kava on esitatud palju detailsem kui eesti oma. Muidugi ka see et eestis lasteaed võib kasutada õpekava oma moodi ja koregeerida seda õpetajadega ja laste vanematega koos, mille asemel Inglismaal kõik õpeasutused kasutavad sama programmi ja keegi ei muuda seda. 2. Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused? a. Eriti suured erinevused olid selles et Eesti lasteaedades eesmärgiks on mitmekülgne lapse areng, mis tähendab seda et laps õpib kõike mis tal pakutakse. Inglismaal selle asemel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
