Mina arvan, et küllaltki, sest meil on õigus valida ja olla valitud. Aga näiteks presidendi valimisel me otseselt ei saa osaleda, seda teostab riigikogu. Seda põhjendatakse enamasti nii, et rahvas pole selleks piisavalt küps, ehk siis antakse mõista, et me piisavalt targad et teha õiget valikut. Aga sellest hoolimata on rahval palju õigusi. Kindlasti on Eesti üheks demokraatliku ühiskonna tunnuseks seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest. Vastasel juhul võib tekkida võimu ära kasutamine. Teiseks tunnuseks võiks lugeda kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamise. Minu arust on Eestis küll inimõigused tagatud, aga iseasi on see kui teadlikud on inimesed oma õigustes. Ma võin üpris kindlalt väita, et paljud inimesed ei tea kõiki oma õigusi ning tänu sellele saavad paljud teenusepakkujad inimesi ära kasutada. Näiteks keegi ostab
ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. ÕIGUSRIIGI TUNNUSED- Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest SOTSIAALNE ÕIGUSRIIK- peab tagama selle, et sotsiaalsed ülesanded on täidetud. PÕHISEADUS- riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes, määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhteid ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. MAGNA CHARTA LIBERTATUM- suur vabaduskiri
suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. · seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes · seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest · õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada · kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. 3. Eesti põhiseadus Põhiseadus õigusriigi alusdokument,mis sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ning Riigikogu poolt kiireloomulisena. 4
omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi tunnused: Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid abalt levitada Kodaniku õiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Põhiseadus tagab igaühele võimaluse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja garanteerib kohtuvõimu sõltumatuse ning selle, et kohus järgiks õigust mõistes nii põhiseadust kui ka teisi kehtivaid seadusi. Sotsiaalses õigusriigis peab tagama selle, et sotsiaalsed ülesanded on täitetud(poliitiline,
värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga intensiivsetest ballaadidest (kogus "Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja elu valguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Inimene on underi lüürikas väsimatu otsija. ,, Õnn on olla teel" , ,,Päevalaule" Luulekogus ,, Hääl varjust" sisuks on elutumedus ja inimhinge vaevav ööpoolsus, mis avaneb eri vaatenurkade kaudu. ,,Tuisk" Valus tundub hingeline lahutatus,üksiolu. ,,Aknal" , ,,Kakas kitse"-üksiolu ja vägivaldsus. Luuletaja loob täpselt ja vapustava kujutuse viletsuse hääbujaist. Nende elutruude piltide loomisel võisid Underile tuge anda lapsepõlvemälestused. ,,Agulis" ,,Seek" masendav pilt vanaeidekese kustuvast elust. Neis luuletustes on selgelt näha sotsiaalset protesti, kuid üksnes kujundi jõul. ,,Kontvõõras", ,,Ahastaja", ,,Varjumees" ,,Ummikus" jne
lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine *alus inimõigustedeklaratsioonile *rajas tee Euroopa liberalismile *raamat "Kaks traktaati valitsemisest" *parlamentaarne monarhia *võimude lahutatus Montesquie *2 liiki seadusi 1)üh. sõltumatud 2)kirjutatud, üh. sõltuvad (1689-1755) *vabariik, monarhia, despootia(ei poolda) *arendab võimude lahusust *"Seaduste vaimust", ,,Pärsia kirjad" *konstitutsiooniline monarhia *riigivalitsemiskorda määrasid looduslikud olud ja kliima Voltaire * valgustatud monarhia (1694-1778) *Locke ja Newtoni vaadete populariseerija
Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus ’Globaaldebatid’ Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk IV ja V International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel 4. Loeng – Majandus ühiskonnas
ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlikkus (sh jätkusuutlik ühiskond) – Jätkusuutlik ühiskond – jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevasi. Elab harmoonias looduse ja iseendaga • Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi Refleksiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab nii avatust kui ebakindlust. Individualiseerimine – individualiseeritud elutingimused ja eluviisid, ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena, individuaalne vastutus oma valikute ees
unplanned; unplanned, opportunistic result of temporary political majorities Modernse kapitalismi arengu eeltingimused: kultuurilised – „kapitalismi vaim“; institutsionaalsed – linn, riik, teadus, õigussüsteem jne 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Modernne ühiskond kui protsess – Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt, sisemise keerukuse tõus ning järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta majandus” Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: Infoühiskonna areng; suurendab nii avatust kui ebakindlust;
teenistuses olla). 3. Õigusriik ja selle tunnused. – Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Tunnused: riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument, ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil vaid seadusandlusest lähtudes, seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes, seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest, õigus omada erinevaid arvamusi ja neid laialt levitada, kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest (võimude lahusus, pluralism, seadused kehtivad kõigile, põhiseaduse olemasolu). 4. Millised on õigusriigi ja võimuriigi sarnasused ning erinevused? – Mõlemad on korrariigid. Korra aluseks on õigusriigis õiglus, võimuriigis aga distsipliin. Võimuriigis surutakse inimesi alla ja riik on tähtsam kui indiviid
Eliitdemokraatia ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. Poliitiline eliit tegutseb peamiselt grupihuvist lähtuvalt, see aga võib omakorda põhjustada mõjukatel kohtadel olevate inimeste rolli ületähtsustamist sealses poliitiliste otsuste tegemisega. Demokraatia tunnused vabad ja õiglased valimised; alternatiivsed teabeallikad; konkurents võimu nimel; poliitiku sõltuvus valijate eelistustest; seaduste ülimuslikkus; seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest; kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle; vähemuse õigustega arvestav enamuse võim. 7. Mõisted Argument põhjendus, tõestusvahend Elitaarne tippklassi kuuluv Etniline rahvusliku kuuluvusega seoses olev Globaliseerumine ülemaailmseks muutumine Hierarhia allumissüsteem, järjestus, võimuredel Infrastruktuur majandusharusid teenindav ja nende toimimist ning arengut tagav rahvamajanduse allsüsteem, nt side, teed
seal sisalduvad looja antud juhtnöörid kõikideks eluvaldkondadeks. Jehoova tunnistajad ei osale sõdades ja poliitikas. Baptistide usutunnistuslikuks aluseks on uue ja vana testamendi raamatud. Seejuures määratletakse end piibelliku, kogudusliku, pühitsusliku ja misjoni liikumisena. Baptistidele on väga olulised perekondlikud sidemed ja kogudus. Kord kristlikus abielus olnud ja lahutanud inimese uut abielu ei pruugi kogudus heaks kiita. Baptistidele on oluline kiriku ja riigi lahutatus. Mainitud erinevustest hoolimata langevad usundite üldinimliku eetika põhimõtted paljuski kokku. Seetõttu on religioonide kokkupuutepunktidest rääkides sageli viidatud nn kuldsele reeglile, mis esineb ühel või teisel kujul väga paljudes usundites. Konfutsianism: „Ära tee seda, mida sa ei taha, et teised Sulle teeksid“ (Kong Fu- zi). Kristlus: „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile“ (Jeesus)
Deviis oli graveeritud mundiirite ning kirjutatud lippude peal 1848. aasta konstitutsioonis nimetati seda Vabariigi põhiideeks Missugune oli revolutsioonipärand Prantsusmaa jaoks? Kuidas ja millega seda kindlustati? Napoleon I keisririigi ajal revolutsioonipärand säilis, samas ta imiteeris teatud mõttes Vana Korda kuidas see välja nägi? See pani aluse liberaalsusele ja võrdsusele kõikide kodanike vahel, sellised tavalised omandi õigused ja kiriku ja riigi lahutatus. Kindlustati tsiviilkoodeksiga (kinnitab privileegide lõppu, omandiõigust ja töövabadust). Napoleon krooniti keisriks ehk mis on kõrgeim monarhitiitel. Rahval oli küll õigused, kuid siiski võim ühe inimese käes (Napoleon). Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte. 1804 Senat kuulutas Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks, tegi aadel- ja õukonna. Tegi prantsusmaast monarhistliku riigi
rahvale aru. Demokraatlikus ühiskonnas on au sees arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus ehk ühiskondlik pluralism. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: *vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud) *alternatiivsed teabeallikad *konkurents võimu nimel *poliitiku sõltuvus valijate eelistustest *seaduste ülimuslikkus (õigusriik) *seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest *kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle *vähemuse õigustega arvestav enamuste võim Siirdeühiskond Siirdeühiskonnana määratletakse riike, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele, nt diktatuur on muutumas demokraatiaks. Siirdeühiskonnale on omane sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Muutused ühiskonnas võivad toimuda kahel põhimõtteliselt
(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos Sotsiaalse muutuse olemus: Kapitalismi põhitüübid: 1) Ratsionaalne kapitalism 2) Poliitiline kapitalism 3) Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism. Peamised domineerimistüübid: Religiooni(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: 5) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste Kaasaegse ühiskonna põhijooned: · Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt · Sisemise keerukuse tõus · Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, ,,kaaluta" majandus Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: · Infoühiskonna areng · Suurendab nii avatust kui ebakindlust
Läbikukkunud riik- ei täida riigi ülesandeid, tal pole diplomaatilisi suhteid teiste riikidega, pole kontrolli elanikkonna ja territooriumi üle ning sotsiaalhoolekanne pole küllaldane Õigusriigi tunnused: Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üldjuhtumite tasandil vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Eesti põhiseadust on võimalik muuta: 1) rahvahääletusel 2) riigikogu kahe järjestikusel koosseisul 3) riigikogu poolt kiirloomulisena RIIGIÕPETUS Lepinguteooria- seisukoht et kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Eesmärgiks: ühiselu
Giddens ja Beck: Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Individualiseerumine- Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid. Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena. Individuaalne vastutus oma valikute ees. Aja ja ruumi lahutatus- Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskonna mõiste Beck'i järgi- Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine. ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele"
ENSV valitsus ENSV Ülemnõukogu 2.2 Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine 1. Mis on õigusriik? Selle tunnused? Õigusriik- kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused Tunnused: Riigivõimu piirav põhiseaduslik dokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seaduseandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seaduseandliku,täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest 2. Mille poolest erineb õigusriik võimuriigist? Õigusriigis on korra aluseks õiglus, mis kaitseb üksisikuid riigi eest Võimuriigis on korra aluseks aga distsipliin, mis riiki üksikute eest kaitseb Distsipliin surub alla vabaduse, õigus soodustab vabadust 3. Põhiseaduse ülesanne demokraatlikus riigis? Selle järgi valitsetakse riiki.
Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus:regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurennendu avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Indivisualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; indivisuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest
Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurenenud avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; individuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhtlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest
Traditsioonilise ühiskonna piirangutest vabastamine, kaasneb aga bürkoraatia. o Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne; poliitiline; traditsiooniline kaubanduslik. o Domineerimistüübid: 2 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus o Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: - Infoühiskonna areng - Suurendab nii avatust kui ebakindlust o Individualiseerumine: - Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid - Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena
taevaseks eluks. taevaseks eluks. 5. Giddens ja Beck: 10. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste? globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste?
Õigusriik. Õigusriik riik, kus valitsetakse vastavalt seadustele ning tagatakse riigi elanike heaolu. Õigusriigi tunnused : 1. Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument 2. Ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlust lähtudest 3. Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada 4. Seadus kehtib kõigile ühte moodi 5. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest 6. Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tähtsaim osa on riik. Riigi tunnused: (lühidalt öeldes: rahvas, territoorium, riigiorganid). Pikemalt: 1. riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu 2. riigi otsused vormistatakse õigusnormidena, mis on kõigile kohustuslikud 3. riigi kontrolli all on kindel territoorium 4
Õigusriik. Õigusriik riik, kus valitsetakse vastavalt seadustele ning tagatakse riigi elanike heaolu. Õigusriigi tunnused : 1. Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument 2. Ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlust lähtudest 3. Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada 4. Seadus kehtib kõigile ühte moodi 5. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest 6. Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tähtsaim osa on riik. Riigi tunnused: (lühidalt öeldes: rahvas, territoorium, riigiorganid). Pikemalt: 1. riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu 2. riigi otsused vormistatakse õigusnormidena, mis on kõigile kohustuslikud 3. riigi kontrolli all on kindel territoorium 4
Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Kaasaegse ühiskonna põhijooned: pluralistlik, mitmekesine, eristuv, metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab avatust kui ebakindlust Individualiseerumine
• Infoühiskonna areng; • Suurendab nii avatust kui ebakindlust; • „everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses“ (Giddens, 1998: 104) Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees: „we have no choice but to choose“ (Giddens, 19 Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond: • Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud • Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem)
· Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: - Vabad ja õiglased valimised. - Konkurents võimu nimel. - Poliitikute sõltuvus valijate eelistustest. - Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine. - Õigusriik (e seaduste ülimuslikkus) ja kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. - Võimude lahususe põhimõtte järgimine (e seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest). - Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (nt riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus. - Vaba ajakirjandus ja alternatiivsed teabeallikad. - Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim. - Tsiviilkontroll relvajõudude üle. · Tihti nimetatakse nüüdisdemokraatiat ka polüarhiaks (kr k polyarchi paljude võim), kus otsitakse erinevate huvigruppide vahel kompromisse, kus tegutseb aktiivne
.. ... tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ... sõltuvad ,,isetäituvatest" ja kollektiivsetest ootustest Raha kui institutsionaliseerutud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled + väljaandja + ,,vahendajad" (finantssüsteem) Raha sümbolväärtus Kasvav lahutatus ,,omaväärtusest" (raha kui virtuaalne arvestusühik); Valitseja võim; rahvuslik identiteet; Tarbimisühiskond *Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid: ,,sotsiaalne raha"ja raha sotsiaalseid tähendusi SOTSIAALNE RAHA (V. Zelizer): Raha mõjutavad mitte ainult majanduslikud, vaid ka kultuurilised ja sotsiaalsed struktuurid; ,,Universaalraha" asemel on ka modernses ühiskonnas tegemist
esindusdemokraatiaks. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Demokraatia peamised tunnused: · vabad ja õiglased valimised(õigus valida ja olla valitud) · alternatiivsed teabeallikad · konkurents võimu nimel · poliitiku sõltuvus valijate eelistustest · seaduste ülimuslikkus(õigusriik) · seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest · kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · vähemuse õigustega arvestav enamuse võim Võimude lahusus - demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle järgi peavad kolm klassikalist riigivõimu institutsiooni - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim - olema üksteisest eraldatud. Sellega välditakse riigivõimu koondumist ühe isiku kätte ja selle kuritarvitamist.
39. Kirjelda Graiciunase valemi loogikat Näitab, kuidas alluvate arvu kasvades, suhete / sidemete arv, mida juht peab haldama, kasvab hästi kiires tempos. 40. Mis on äriühingute valitsemine? Äriühingute valitsemine on võimu teostamise mehhanism, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Põhiküsimusteks on omandiõiguse ja kontrolli lahutatus, valitsemine ja juhtimine ning omanikevahelised suhted. 41. Kuidas on äriühingute valitsemine ja juhtimine omavahel seotud? Valitsemine on fokusseeritud ettevõtte välimisele, kui juhtimine on fokuseeritud sisemisele olemusele. Valitsemine on strateegiale orienteeritud, kui juhtimine on strateegia elluviimisele orienteeritud. 42. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? · Kavandamine · Organiseerimine · Kontrollimine · Eestvedamine 43
läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused: Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest 3. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem ja nõuab enamasti erimenetlust. EESTI PÕHISEADUST ON VÕIMALIK MUUTA ... ... rahvahääletusel ... Riigikogu kahe ... Riigikogu poolt
Järjest dünaamilisem Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel (kasvuhoone efekt, pagulased) kui individuaalsel tasandil (peame pidevalt jälgima ja kohanema uute tingimustega, elu muutub) Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu (inimeste suhtlemine järjest enam läbi interneti) Vähenev usaldus, usalduse leidmine nt. Finantssüsteemid jne Riskiühiskond ("teine", refleksiivne modernsus) Risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ja neil ei ole riigipiire Eelindustriaalne- looduslikud ohud ehk tormid, maavärinad Industriaalne ühiskond looduslikud ohud, toodetud, inimtekkelised
arv on tunduvalt väiksem, kui sidemete arv. (2 alluvaga 6 sidet, 7 alluvaga on juba üle 3000 sideme). 7. Mis on äriühingute valitsemine? Äriühingute valitsemine on võimu teostamise mehhanism, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Põhiküsimusteks on omandiõiguse ja kontrolli lahutatus, valitsemine ja juhtimine ning omanikevahelised suhted. 8. Kuidas on äriühingute valitsemine ja juhtimine omavahel seotud? Valitsemine on nõukogu või muu omanike esindajate kogu töö. Juhtimine on täidesaatva juhtkonna töö. Valitsemise ja juhtimise eristamine algab õiguslikust mudelist. See mudel eeldab, et nõukogu on äriühingu aktsionäride esindaja ja tegutseb aktsionäride huvides.
arv on tunduvalt väiksem, kui sidemete arv. (2 alluvaga 6 sidet, 7 alluvaga on juba üle 3000 sideme). 7. Mis on äriühingute valitsemine? Äriühingute valitsemine on võimu teostamise mehhanism, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Põhiküsimusteks on omandiõiguse ja kontrolli lahutatus, valitsemine ja juhtimine ning omanikevahelised suhted. 8. Kuidas on äriühingute valitsemine ja juhtimine omavahel seotud? Valitsemine on nõukogu või muu omanike esindajate kogu töö. Juhtimine on täidesaatva juhtkonna töö. Valitsemise ja juhtimise eristamine algab õiguslikust mudelist. See mudel eeldab, et nõukogu on äriühingu aktsionäride esindaja ja tegutseb aktsionäride huvides.
Managerial capitalism o Juhtimine lahutati omandist o New Deal 1930ndatel Riigi roll USAs Neoklassikaline arusaam majandusest Poliitiline struktuur o Palju lahusust o Pinged avaliku ja erasektori vahel o Erinevused mikros- ja makrotasandil o Tööstuspoliitika Äritavad USAs Killustatus nagu poliitikas Hajutatud kontroll o Väiksed osalused - nagu coop Töösutse ja finantsi lahutatus Tööstuskodade nõrkus Shareholder vs stakeholder Jaapani eesmärgid Alates Meihi restauratsioonist 1868: o Läänele järele jõuda o Olla iseseisev Kuni II MS militarism Sotsiaalne võrdsus ja sisemine harmoonia Riigi roll Jaapanis Riik on arengu keskmes o Tööjõud haritud, oskustega o Postipank Bürokraatia iseseisvus ja killustatus Delegeerimine Tööstuspoliitika
tunduvalt väiksem, kui sidemete arv. (2 alluvaga 6 sidet, 7 alluvaga on juba üle 3000 sideme). 7. Mis on äriühingute valitsemine? Äriühingute valitsemine on võimu teostamise mehhanism, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Valitsemisjõud on sageli ka muudel äriühinguga seotud ettevõtetel pangad, võlausaldajad, ostjad, tarnijad. Põhiküsimusteks on omandiõiguse ja kontrolli lahutatus, valitsemine ja juhtimine ning omanikevahelised suhted. 8. Kuidas on äriühingute valitsemine ja juhtimine omavahel seotud? Valitsemine on nõukogu või muu omanike esindajate kogu töö. Juhtimine on täidesaatva juhtkonna töö. Äriühingu valitsemine corporate governance; juhtimine management. Valitsemise ja juhtimise eristamine algab õiguslikust mudelist. See mudel eeldab, et nõukogu on äriühingu aktsionäride esindaja ja tegutseb aktsionäride huvides.
üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes ehk ükski inimene ei valitse teise üle vaid on seaduste autoriteet. Õigusriigi tunnused: Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid abalt levitada Kodaniku õiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Põhiseadus tagab igaühele võimaluse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja garanteerib kohtuvõimu sõltumatuse ning selle, et kohus järgiks õigust mõistes nii põhiseadust kui ka teisi kehtivaid seadusi. Sotsiaalses õigusriigis peab tagama selle, et sotsiaalsed ülesanded on
Rodney Stark Lawrence Iannacone Materiaalne dimensioon · Pühamu · Tempel · Altar · Rõivas · Mask · Ikoon · Kirik · Puujumal · Fetis · Armastuse orisha oshun (santeria) · Kontekst Poliitiline dimensioon · Riigiusund; preesterkuningad jne · Riik ja religioon Riigikirik (inglise kirik, taani kirik jt) Kirik kui riigi institutsioon Kirikuriik Vatikan , dalai-laamad ja Tiibet a-ni 1951 Riigi ja kiriku lahutatus rev. Ameerikas ja Prantsusmaal 18.sajandi lõpul Partnerlus ( Saksamaa) · Religioon ja väärtused Kultuurisõjad · Rahvuslus ja religioon Identiteet · Religioossed erakonnad ja liikumised Kristlikud erakonnad ( Euroopa jm); Moral Majority ( USA) , Muslimi Vennaskond (Egiptus) ; Hamas (Palestiina); Bharatiya Janata Partei (India) ; Gush Emunim ( Iisrael) ; Jathika Hela Urumaya ( Sry Lanka) · Sisepoliitika ja välispoliitika
Pühamu Tempel 8 Altar Rõivas Mask Ikoon Kirik Puujumal Fetis 8. Poliitiline riigiusund; preesterkuningad jne. Riik ja religioon: Mõnel pool on riigikirikud (Inglise kirik, Taani kirik jt), kirik kui riigi institutsioon. Kirikuriik (Vatikan, dalai-laama & Tiibet) Riigi ja kiriku lahutatus: revolutsioonid Prantsusmaal, Ameerikas 18.sajandi lõpul. Religioon ja väärtused: kultuurisõjad. Rahvuslus ja religioon: identiteet. Religioossed erakonnas ja liikumised: kristlikud erakonnad, Muslimi Vennaskond jne Sisepoliitika ja välispoliitika: inimõigused ja usuvabadus; religioon ja turvalisuspoliitika. Vestfaali rahu 1648 ususõdade lõpp Euroopas. Rahvusvahelise poliitika ja religioon lahutamine.
Proportsionaalsus: rakendatavad abinõud peavad vastama soovitud eesmärgile (nt põhiõiguste piiramine mõistlikus ulatuses) Võimude lahusus: erinevate avaliku võimu organite tegevuse eristatus ja tasakaal, kus klassikaliselt on eristatud seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtulikku võimu Personaalne: ühe võimuharu esindajad ei tohi kuuluda teise võimuharu juurde Funktsionaalne: organite ülesannete lahutatus ja selge piiritlemine alusaktides Põhiõiguste ulatuslik kaitse: isikule ettenähtud õigused peavad olema ka sisuliselt teostatavad ning üksikisikul peab olema tugi avaliku võimu omavoli puhul Võrdne kohtlemine e mittediskrimineerimine: õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena Avatud, sihistatud ja tõhus menetlus: avalikkus, põhjendamiskohustus
inimene ei valitse teise üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet. Korrariik. Korra aluseks on õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb. Tunnused o Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument. o Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. o Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. o Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest (võimude lahusus) o Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada. o Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. Avalik ja erasektor Tunnused Avalik sektor Erasektor Mittetulundus Eraelu sektor Institutsioon Riik, poliitika ja Majandus, (Kodaniku Perekond e
Lugupidamise võrdsus enamus immigrante põgenes jäiga hierarhilise ühiskonna eest ameeriklased ei kummarda aristokraatide ees. Kas see ei laiene ka vaimuaristokraatidele? Euroopas, eriti Prantsusmaal, aukartus alles, Ameerika läheb teise äärmusse. Kultuurisõda(sõjad): "klassivõitlus nn elustiili küsimustes": Pärinevad 1960ndatest. "Kuumad teemad" ("hot-button" issues): - Feminism - Abort - looduskaitse (sh loomakaitse) - tulirelvad - religiooni ja riigi lahutatus - seksuaalne orientatsioon Religioon ja riigi lahututus: - Evolutsioon - Koolipalvus - Tüvirakkude uurimine - Samasooliste abielu, seksuaalne sallivus - Eraelu puutumatus (kaasa arvatud poliitikutel), seksuaalne sallivus Intellektuaalide kultus Prantsusmaal, Ameerikas silt "intellektuaal" võtab presidendikandidaadilt kõik võimalused. "Cowboy" Ameerikas kompliment (alateadlikult kõigile!).
Üks osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. Õigusriik riik, kus valitsetakse vastavalt seadustele ning tahatakse riigi elanike heaolu. Õigusriigi tunnused Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Õigusriik vs võimuriik Õigusriigis korra aluseks õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb Võimuriigis korra aluseks distsipliin, mis riiki üksikute ees kaitseb Distsipliin surub alla vabaduse, õigus soodustab vabadust Võimuriigis asetub õigus võrreldes võimuga tahaplaanile Õigusriik tahab arendada ja kindlustada üksikisikute õigust
inimlikust jumalikuks, kui ta loodi nii Jumala kui inimesena. Neljas kirikukogu toimus jällegi Konstantinoopoli lähedal Chalkedonis 451. aastal. Chalkedonis osales üle 600 kirikuisa ning seda kontsiili peetakse kõige säravamaks ürituseks vana-aja kirikuloos. Efesose kirikukogu seisukohad tühistati ning püüti leida kesktee Antiookia ja Aleksandria koolkonna vahel. Kõlas otsus, mille järgi on Kristus on üks isik, kahe loomusega. Lahutatus sõnastati järgmiselt: need kaks loomust on temas täielikul kujul. Need on Kristuses segunematult, muutumatult, eraldamatult ja lahutamatult. 8. Kirikuisa Aurelius Augustinus. Kirikuisa Aurelius Augustinus sündis 354. aastal Põhja-Aafrikas, Numiidias. Noorena pöördus Augustinus ilmselt kristlasest ema mõjutusel manilusse. Manilus näeb maailma hea ja kurja võitlusena, rangelt duaalsena, meenutab õpetusena gnostitsismi.
Kompromissialdis, ilma normatiivselt Ratsionaalne, normatiivselt ettearvestatava ettearvestatava tulemusteta tulemusega Strukturaalselt relatiivne Strukturaalselt ühtne Korraldamis- ja õiglusfunktsioon Korraldamis-, õiglus-, valitsemis- ja valitsemise kontrolli funktsioon Normistruktuuri ühtsus Õiguse, religiooni, moraali ja tava lahutatus Moraali ja õiguse seos arhailises ja modernses õiguses 100% samastumine moraaliga õiguse valdkond poliitika mõju 0% ÜRGAEG OLEVIK Kirjandust: 1. Morgan, H.L.Ancient Society, 1877; saksa k. Die Urgesellschaft, 1908 (1976); 2. Adams The Evolution of Urban Society, 1966; 3. Wesel Frühformen des Rechts in vorstaatlichen Gesellschaften, 1985; 4
tüüpideks: • Mutualism on selline koostöövorm, kus iga üksiku isendi panus koostöösse suurendab kõigi isendite kohasust, petmine aga vähendab ka petja enda kohasust. Seega - petmine ei tasu ära. • retsiprookne altruism – Selle koostöövormi puhul abistab üks isend kõigepealt teist ja kunagi hiljem vastab teine esimesele samaga. Seega igal üksikul korral saab üksnes abistatav kasu ja üksnes abistaja maksab hinda. Selline abistaja ja abistatava rolli ajaline lahutatus loob paratamatult olukorra, kus petmine tasub ära. Kui see, keda eelmisel korral abistati, jätab oma tookordsele abistajale järgmisel kohtumisel vastuteene osutamata, ei kaota ta midagi, vaid ainult võidab, kuna ta ei pea maksma abistamise hinda. Oma kasu on ta aga eelmisel korral juba kätte saanud. Vangi dilemma – Inimeste puhul on üpris tavalised sellised situatsioonid, kus oma abistaja petmine talle vastuteene osutamata jätmise teel mitte üksnes ei
annaabi.ee 
