Eesti kui demokraatlik ühiskond (0)

Eesti kui demokraatlik ühiskond

Kui demokraatlik on siis ikkagi eesti ühiskond ? Mina arvan, et küllaltki, sest meil on õigus valida ja olla valitud. Aga näiteks presidendi valimisel me otseselt ei saa osaleda, seda teostab riigikogu. Seda põhjendatakse enamasti nii, et rahvas pole selleks piisavalt küps, ehk siis antakse mõista, et me piisavalt targad et teha õiget valikut. Aga sellest hoolimata on rahval palju õigusi.
Kindlasti on Eesti üheks demokraatliku ühiskonna tunnuseks seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest. Vastasel juhul võib tekkida võimu ära kasutamine. Teiseks tunnuseks võiks lugeda kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamise. Minu arust on Eestis küll inimõigused tagatud, aga iseasi on see kui teadlikud on inimesed oma õigustes. Ma võin üpris kindlalt väita, et paljud inimesed ei tea kõiki oma õigusi ning tänu sellele saavad paljud teenusepakkujad inimesi ära kasutada. Näiteks keegi ostab mingi teenuse või mingi eseme, asja ja see ei rahulda teda või on vigane , siis kui minnake teenusepakkuja juurde jutule, hakkab asi venima ning paljud löövad sellele käega ja lepivad sellega mis nad said. Kuigi on palju õigusi mis kaitsevad seda klienti, aga kahjuks ei olda nendest teadlikud, vahest tehakse ikka reklaame, et teadvustada inimesi nende õigustest. Tsiviilkontroll relvajõudude üle on Eesti demokraatias ära tuntav tunnus. Sest keegi meist ei saa vabalt relvaga ringi kõndida, selleks on vaja luba taotleda, arstlik kontroll jne. Mis on kindlasti hea, me ei suudaks sellist olukorda ette kujutada nagu kuskil ameerika tänavatel, et ringi liiguvad relvastatud jõugud ja elad iga päev tulistamis ohvri hirmuga.
Igas demokraatlikus riigis, nii ka Eestis on konkurents võimu nimel ja ka see on demokraatliku ühiskonna tunnuseks. Kõik on kindlasti näinud reklaame kuidas erkonnad üksteisest üritavad üle trumbata, üritavad saavutada rahva poolehoidu. Kõigil inimestel on õigus internetis infot otsida, ajalehte lugeda jne., need alternatiivsed teabeallikad on demokraatliku Eesti tunnuseks.
Eestit peetakse ka mitte demokraatlikuks sest, Eestis on esindusdemokraatia (mitte otsedemokraatia ), mis tähendab seda, et Riigikogu liikmeid ei saa tagasi kutsuda ning nad võivad sõna võtta kogu rahva eest, lähtudes ainult iseenda tõekspidamistest. Valimised on ebaausad, kuna puudub selgus erakondade rahastamises. Teisisõnu on suur korruptsioonioht. Lisaks töötavad paljud Riigikogu liikmed samaaegselt riigiettevõtete nõukogudes, kuigi vastavalt põhiseadusele ei tohiks nad seda teha. Kuigi demokraatia alustala peaks olema tugev kodanikuühiskond, ei huvitu riik selle loomisest. Me ei näe meeletute valimisreklaamide kõrval mitte ühtegi teleklippi, mis seletaks lahti valimissüsteemi, tutvustaks inimeste õigusi, tagaks tugevat tarbijakaitset jne. Samuti ei konsulteeri Riigikogu ega ka valitsus enne seaduseelnõude vastuvõtmist nendega, keda vastuvõetav seadus otseselt puudutama hakkab – puudub riigipoolne huvi arendada tõhusat kõigi huve arvestavat koostööd. Kuigi põhiseaduses on öeldud, et kõrgeima võimu kandja on rahvas, ei ole see tegelikult õige. Seda õigust on piiratud, mis tähendab, et rahvahääletuse toimimise üle otsustab ainult Riigikogu. Põhiseaduses ei ole sätestatud rahvaalgatust. Kuigi põhiseadus ütleb selgelt, et kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada, näevad seadused ette, et ka rahumeelse meeleavalduse korraldajat on võimalik karistada .
Minu üldine seisukoht Eestist on ikkagi hea, sest Eesti on küllaltki demokraatlik, kuigi oleks vaja veel palju muuta, et Eestit demokraatlikumaks teha.