Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tross, trossi, rool, vest, paat, päästevest, tekil, köis, lastiruum, ankrupeli, rooste, lootsi, selga, vile, redel, ankur, plokk, tali, tankide, krunt, vaht, päästepaat, diameeter, talid, varustus, tagavara, kott, pump, madrus, ohutustehnika, lülid, terved, puhastada, hooldus, torude, kaane, helisignaal, loetelu, plastikust, ujuvakoonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel:
PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel
ANKRUSEADE Jarmo Kõster Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2
Keemiline vedelik-kustutussüsteem Varustus: *Isiklik varustus: Kaitseriietus ( kaitseb soojuskiirguse ,tule, auru eest ) Kummist saapad (ei juhi elektrit ) Jäigast kiivrist (kaitseb pead ) Taskulamp ( peab põlema vähemalt 3 tundi ) *hingamisaparaat peab olema autonoomne, töötama suruõhul, balloonides peab olema vähemalt 1200 l. õhku, 30min Iga hingamisaparaadi juurde käib vähemalt 30m pikkune tulekindel tross. Igas laevas peab olema vähemalt 2 komplekti tuletõrjuja varustust (4 inimest ) Vältimine. *Suitsetada ettenähtud kohas. *ei tohi vedelema jätta (isesüttimine); Õlist ja värviga määrdunud kaltse, Na ja K- mõlemad reageerivad veega, õliga määrdunud metallaaste, peenestatud kivisüsi, kloori. *Tuleb jälgida elektriseadmete korrashoidu; kaablid ja kaitsmed, ajutised juhtmed, lahtised elektripirnid, akuruumid, masinaruumi elektriruumid.
.................................................................... ...................................................................... ..................................................................... .................................................................. ................................................................. .................................................................... 19. Kas selliselt paigaldatud trossistopper peab pinge all olevat trossi kinni .............................................................................................................................................. 20 Milline on õioge trossilukkude paigutus 21. Mis on pildil valesti 5 .......................................................................................................................
• Püstivus peab olema piisav (GM>0), kui inimesi on 50% mahutavusest, kes kõik istuvad ühel pool diametraaltasapinda • Päästepaat peab olema mootoriga, mis peab olema võimeline töötama vähemalt 5 min veest väljas ja töötama ka siis, kui väntvõll on uputatud Päästepaadi kiirus peab olema vähemalt 6kn rahulikus vees mahutades täisarvu inimesi, ning suutma teha 2kn pukseerides 25 inimesega päästeparve Paadil peab olema kuivenduskork, rool ja tiller Päästepaate ja valvepaati peab olema võimalik veesata 200 kreeni ja 100 trimmi 34. Päästepaadi taaveti nimetused Paate lastakse vette paaditaavetite abil. Paaditaaveteid on mitmesuguse printsipiaalse ehitusega. Gravitatsioonilised - Gravitatsiooniliste paaditaavetite tüübid: a) libisev, b) ühešarniirne, c) kahe- šarniirne Libisevad taavetid liiguvad paadi allalaskmisel rullidel mööda spetsiaalseid juhtpindu nii, et paat kaldub üle parda
Kõrgus – 16 m Süvis – 6,5 m Dedveit – 4700 t 2 Kogumahutavus – 36249 t Kiirus – 27 sõlme Ro-Ro tüüpi reisiparvlaev Jääklass A1 11 tekki Registreeritud Eesti lipu alla IMO number 9364722 4 diiselmasinat MaK 12M43C 48,0 MW Reisijate mahutavus – 2200 3 Laevaüldplaan 4 5 6 Rooliseade Reisilaeval „Star“ on rool „ käsirool“ , mis on väga tundlik. Käsirooli vaja keerata rahulikult 2-3 kraadi vasakule või paremale, kui keerad rohkem, siis laev läheb kreeni. Laevas on ka automaatrool, et minna üle käsiroolile, on vaja lülitada sisse 4 pumpa ja siis vajutada nuppu, mis lülitab välja automaatrooli ja lülitab sisse käsirooli. Käsiroolis olles peab madrus kuulama mida kapten ütleb, näiteks kursi ja madrus peab seda kurssi korrata, et kapten teaks, kas madrus sai käsust aruvõi mitte
ankrut pööramiseks ja vajadusel inertsi peatamiseks. Laev läheneb kaile 40°-60° nurga all. Kui laev on kaist sellisel kaugusel, mis on piiav ta peatamiseks väikese tagasikäiguga, antakse ära parem ankur. Seejärel antakse masinale tagasikäik. Säilitades laeva inertsi, seejuures töötades masina ja ankruga, viiakse vöör kai lähedale ning antakse kaldale vööri pikiots ja spring. Seejärel kinnitatakse ankru kett ja antakse kõige väiksem käik edasi ning rool keeratakse paremasse pardasse. Kui laev on kaiga 20° nurga all, antakse kaile ahtri pikiots. Siis peatatakse masin ja tõmmatakse ahter pikiotsaga kai äärde. Et laev jääks kaiga paralleelselt tuleb vajaduse korral vööri pikiotsa järele anda.Laeva sildumisel parema pardaga kai ääres seisvate laevade vahele erineb vasaku pardaga sildumisest sellepoolest, et nurk, millega laev läheneb kaile, peab olema tunduvalt väiksem, et kindlustada ohutu möödaminek taga seisvast laevast
6 7 Tüüp ja ehituslik kirjeldus m/s Silja Europa on RORO reisiparvlaev, mis transpordib reisijaid, sõiduautosid, raskeveokeid ja treilereid, mis laaditakse ja lossitakse traksteritega. Laeva jääklass on 1 A super, reisijakohti 2800, kajuteid 927, kajutikohti 2500 ja liinimeetreid 1130. Laeval on 12 tekki. kahekordse põhja,1 ja 2 teki vahel asuvad tankid. 1 ja 2 teki vahel asuvad peamasinad ning 2 tekil asuvad masinaruum, abimasinad ja poe ladu. 3ja4 tekk on autotekk, kus asuvad sõiduautod, raskeveokid ja treilerid. 8 ja 9 tekil asuvad reisijate kajutid, sviidid rõduga asuvad 9 teki ahtris. 5 tekil asuvad reisijate kajutid ja konverentsi saalid vööris ning ahtris kui ka vööris asuvad haalamistekid, mõlemas 1 pikiots, 2 pressotsa, 1 springots ja 2 puksiirotsa. Ankrud asuvad mõlemad vööris ankruklüüsis. 6 teki vööris asub Tango
iseärasus. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e lastiruumid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad lastiruumiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nim ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse, moodustavad lasiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati lastiruum, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Kahekordse e topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruume emasinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri lastiruumi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Universaalsed kuivlastilaevad on pakendkauba(kastid, kotid), valtsmetalli, autode,
3. Haalamise käigus kontrollib ning vastutab õigete töövõtete järgimise eest tüürimees, kes juhib töid kohapeal. 4. Kõik meeskonnaliikmed, kes võtavad osa haalamisest peavad kandma terveid tööriideid, jalanõusid, kiivreid ning töökindaid. 5. Haalamiseks ettevalmistamisel tuleb haalamise otsad tekile lahtiarutada küllaldases pikkuses. Keelatud on otste järgiandmine puhtidest või poolide pealt. Kui siiski tekib vajadus anda trossi järgi puhtist, tuleb visata trossikeerud enda ette. 6. Haalamisotste kaldale või teisele laevale andmise ajal ei tohi seista lahtiharutatud keerude sees. Kui tekivad topeltsõlmed tuleb need väljakeerata enne trossi maale andmist. 7. Ei tohi kiiresti jooksvat trossi pidurdada käe või jalaga. 8. Viskeliin tuleb enne maale või teisele laevale andmist tekile laiali harutada. Enne viskamist tuleb kindlasti hüüda "alt ära!". 9
ning kiirendatakse kohaletoimetamist. Suured konteinerilaevad lossitakse mõne tunniga. Oluliselt paraneb kauba säilivus vedudel. Konteinerite efektiivseks transportimiseks on eriline laevatüüp konteinerilaev Sellistel laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega suured ja avarad lastiruumid, mis oleksid võimalikult kandilised ning varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad peaksid olema suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust. Lastiruumide mõlemale küljele moodustatakse tihti terasplaatidest ruumid külgmiste tankide, läbikäigukoridoride jms. jaoks. Põiki- ja pikisuunaline tugevus säilitatakse, paigaldades külgmistesse tankidesse vajaduse korral ka teatud vahemaade järel raamistikke. Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid. Lihtrilaevad e. Praamerid
Suured konteinerilaevad lossitakse mõne tunniga. Oluliselt paraneb kauba säilivus vedudel. Konteinerite efektiivseks transportimiseks on eriline laevatüüp konteinerilaev Sellistel laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega suured ja avarad lastiruumid, mis oleksid võimalikult kandilised ning varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad peaksid olema suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust. Lastiruumide mõlemale küljele moodustatakse tihti terasplaatidest ruumid külgmiste tankide, läbikäigukoridoride jms. jaoks. Põiki- ja pikisuunaline tugevus säilitatakse, paigaldades külgmistesse tankidesse vajaduse korral ka teatud vahemaade järel raamistikke. Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid. Lihtrilaevad e. Praamerid
Suured konteinerilaevad lossitakse mõne tunniga. Oluliselt paraneb kauba säilivus vedudel. Konteinerite efektiivseks transportimiseks on eriline laevatüüp konteinerilaev Sellistel laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega suured ja avarad lastiruumid, mis oleksid võimalikult kandilised ning varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad peaksid olema suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust. Lastiruumide mõlemale küljele moodustatakse tihti terasplaatidest ruumid külgmiste tankide, läbikäigukoridoride jms. jaoks. Põiki- ja pikisuunaline tugevus säilitatakse, paigaldades külgmistesse tankidesse vajaduse korral ka teatud vahemaade järel raamistikke. Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid. Lihtrilaevad e. Praamerid
lainete pealejooksu perioodi. Suurimad ohud on seotud ahtri "kaasahaaramisega" laine poolt, millele järgneb juhitavuse kaotus, laeva pööramine põiki lainet selle esiküljel ja laineharja langemine laevale, mis viimase ümber lükkab (inglise keeles broaching-to). See nähtus tekkib siis kui laine pikkus on suurem laeva pikkusest ja tema jooksukiirus peaaegu sama laeva enda kiirusega. Laeva kannab mõnda aega laineharjal lainega kaasa. Veest peaaegu välja ulatuv rool koos sõukruviga ei saa hakkama laeva liikumise suuna kontrolli all hoidmisega. Kui laev vajub laine esiküljele, ahter tõuseb veest välja ja lainehari samal ajal murdub, langedes ahtrile, haaratakse kogu laev murduva lainega kaasa (laev hakkab surfama). Vöör tungib lainepõhjas sügavale vette ning pidurdub, juhitamatu ahter aga haaratakse murduva laineharjaga kaasa. Laev pööratakse pardaga laine poole ja saab tugeva kreeni. Kui nüüd lainehari lõplikult
Sel moel vähendatakse kauba vedamiskulusid ning kiirendatakse kohaletoimetamist, Vähendatakse kauba lugemisega, sorteerimisega, säiluvusega tekkivaid probleeme. Isegi suured konteinerilaevad lossitakse mõne tunniga. Veetakse ka külmutuskonteinereid. Väheneb vajadus külmutuslaevade järele. Lastiruumid sobivate mõõtmetega, varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust Lastiruumide mõlemale küljele moodustatakse ruumid külgmiste tankide, läbikäigukoridoride jms. jaoks. Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid. Konteinerite tüübid : Standartne, klassikaline High Cube (HC) -- kõrgem Külmutuskonteiner Soojustatud Ventileeritav Open Top -- ülevalt avatud Flatrack -- (nagu voodi) Tank-konteiner Lihter on ujuv, kinnine konteiner; LASH-lihtriveolaev
- vahi jooksul ette tulla võivaid tingimusi ja ohtusid - rooli ja trimmi (diferendi) mõju ning süvise suurenemist madalas vees. - Veenduma selles, et lootsitrapp on sisse võetud ja parda taga ei ripu midagi, mis ulatuks vette (vendreid jne.). - Tutvuma sillavahi kooseisuga ( nimeliselt ) ja paigutusega. - Kontrollima radari nõuetekohast tööd, veenduma logi töökorrasolekus ja märkima üles logi näidu. - Viima ennast kurssi tekil käimasolevate laevatöödega ( näiteks radari läheduses ). Et aga kindel olla, et kõik nüansid üksikasjalikult ülevaadatud saaks, selleks peab sillas olema kontroll leht: SMS CHECK LIST NO. 7/40 ( i. k. Change of watch ). Kui vahi üleandmise ajal on käsil manööver teisest laevast lahknemiseks või ohu vältimiseke, antakse vaht üle alles pärast manöövri lõpetamist. Vahiohvitseri kohustused käiguvahis Järelevaatused enne väljasõitu Ettevalmistused tekil
.....................................49 3.2. Diiselgeneraatoreid teenindavad süsteemid.............................50 3.3. Avariidiisel..............................................................................58 4. Laeva abimehhanismid ..............................................................59 4.1. Laeva üldpumbad ....................................................................59 4.2. Roolimasin ..............................................................................64 4.3. Ankrupeli ................................................................................66 4.4. Lastiseade ................................................................................67 4.5. Katlaseade ...............................................................................68 4.6. Laeva veemagestusseadmed ....................................................70 4.7. Laeva külmutusseadmed ..........................................................72 4.8. Võlliliin ja sõukruvi .................
Tankeri madal peatekk on aga enamasti kogu aja lainete uhtuda ja reelingud soodustavad vee maha jooksmist tekilt. Reelingu postid (ka reelingu titsid või püsttoed) on kõrgusega mitte alla 1,2 m, mis on omavahel ühendatud 3-4 horisontaalse varvaga, millest ülemine on teistest jämedam või tehtud puidust (reelingulatt). Sellist reelingut nimetatakse ka varbreelinguks. Võib kohata ka reelinguid, kus kõik varvad peale ülemise (vahel ka ülemine) on asendatud pingule tõmmatud trossi või ketiga. Siis nimetatakse seda leierääristuseks. Reelingutele võib tuule kaitseks olla seotud purjeriidest tent. Teatud kohtades Kiipide ja pollarite kohal tehakse reelingutesse vahe, et saaks töötada haalamisotstega. Reelingutrepi või lootsitrepi välja paneku kohalt peab reeling olema avatav. Mõningates kohtades, kus reeling mingil ajal segab (näiteks paaditekil paatide vette laskmise ajal) tehakse reelingupostid eemaldatavate või maha kallutatavatena. Joon. 9.34
19. Ohutusnõuded masinaruumis töötamisel Mainaruumis töötamisel tuleb kanda nõutud kaitseriietust, mitte kasutada lahtist tuld, suitsetada jms. jätte töötavaid mehhanisme järelvalveta, samuti käivitada mehhanisme, seadmeid ilma vastava kutsetunnistusta. Vea märkamisel tuleb enne parandama asumist kõrvaldada seadmed elektrivõrgust, kanda prille, kindaid jms. 20. Ohutusnõuded laeva tekitöödel. Tormi ajal tohib lahtisel tekil tööd teha ainult kapteni loal ja vanemtüürimehe juhtimisel, kusjuures tuleb kanda päästeveste, kaitsekiivreid ja julgestusnööriga kaitsevöid. Tekitöödel võivad seal piirkonnas viibida ainult tööga seotud isikud. Samuti tuleb jälgida seda, et ei komistaks otsade ja muude tekil olevate asjade otsa. 21. Ohutusnõuded trümmiluukide avamisel, sulgemisel, töötamine trümmis Trümmiluugid tuleb korralikult sulgeda ning sõidu ajal võib neid avada vaid hädaolukordades
Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3
- suureneb sadamate läbilaskevõime - vähenevad kulutused kaupade taara valmistamiseks - lihtsustub kaupade vastuvõtmine ja üleandmine sadamates. Konteinervedudel on ka puudusi: - täielik konteinerveole üleminek nõuab suuri investeeringuid konteinerite, tõstemehhanismide ja terminalide ehitamiseks - osaliselt täidetud konteinerites on kauba nõutav kinnitamine keeruline - tekil veetavad konteinerid võivad kergesti viga saada. Tegusalt toimiva konteinervedude eelduseks on iga üksiku täidetud või tühja konteineri liikumise kontroll. Ringluses olevate konteinerite suurt arvu silmas pidades annab sellise võimaluse koodide kasutamine. Koodid kantakse konteineri külgedele ja uksele. Kood sisaldab järgmisi andmeid: omaniku tunnus neljatäheline kood, mille viimaseks täheks on alati U
1.6.1. Tankide pesu peab toimuma vähemalt kahekesti, kusjuures üks inimene peab asuma väljaspool puhastatavat tanki ja julgestab tankis viibijat. julgestaja ja puhastaja peavad olema ühendatud julgestusköiega. Töötamisel köiega peab kasutama allpool toodud signaale. -1 nööri tõmme= kuidas ennast tunned? -3 nööri tõmmet= välju Vastus: -1 nööri tõmme= tunneb hästi -2 tõmmet= õhku vähe -3 tõmmet= tulen välja, keri julgestus köis kokku -4 tõmmet= iseseisvalt väljuda ei suuda 1.6.2.tankides võib kasutada 12 voldist akut või kandelampe (sädeme kindlad). Tankides ja tsisternides võib töötada järjest 45 min, millele järgneb 15 min puhkust värskes õhus. Kui tankis töötamise ajal halveneb enesetunne (pea pööritus, iiveldus) tuleb väljuda tankist ja töö lõpetada, kuni põhjuste väljaselgitamiseni ja nende kõrvaldamiseni. Ohutusnõuded masinaruumis töötamisel 1
(Joon. 3.26. ja 3.27.) 21 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.26. Joon. 3.27. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuete-kohaselt paigutatud ja kinnitatud tekilast laevakere osaks, mis annab täiendava ujuvusvaru, seetõttu lubatakse sellistel laevadel lastida end kõrgema veeliinini (suurema süviseni) jättes väiksema vabaparda kõrguse. Vastav metsalastimärk kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole (Joon. 3.27.). Kokkuleppeliselt võivad vahetekiga (või mitme vahetekiga) laevad kasutada kahe
....................................................... 7 1.2.2 Pea- ja abijõuseadme võimsus................................................................................... 7 1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp........................................................................................ 8 1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul ........................................................................... 8 1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil ......................................................... 8 1.2.6 Ballastisüsteem ........................................................................................................ 10 1.2.7 Kuivendus- ja tuletõrjesüsteem ............................................................................... 11 1.2.8 Masinaruumi pilsiveesüsteem ................................................................................. 12 1.2.9 Sanitaarsüsteemid ..............
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W).
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maa
ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.). suunda, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat J uh t seadised on rool ja pidurid. Rooli abil muude - piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud takse mootorratta liikumissuunda, piduritega vähendatakse seisuks -- lühendatult ü. s. s. -- ja lähimat piirseisu liikumiskiirust kuni peatumiseni. Roolikangil paiknevad alumiseks- surnud seisuks -- lühendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5).
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A
raskendas merelahingus vastaste pardale tungimist. Kõik tekiehitised olid tunduvalt madalamad ega ulatunud enam laevakere kontuurist välja. Kui karaki ahter oli veel ümmargune, siis galeoonidel kasutati lamedat peegelahtrit, mis omakorda tuli kasuks meresõiduomadustele. Oluliseks täienduseks oli ka see, et galeoon oli algusest peale määratud kahurite kandmiseks. Esimestel seda tüüpi alustel paiknesid suurtükid ühel tekil, millele peagi lisandus veel teine. Galeooni sünd Esimest korda mainitakse galeooni (hisp k galeón) ühes 1517. aastast pärinevas ürikus kui sõjalaeva, mis oli määratud võitluseks Vahemerel tegutsevate berberi piraatide vastu. Esimene galeooni kujutis on pärit aastast 1530 ja seal on selgesti näha, et esialgu liikusid niisugused veesõidukid nii purjede kui aerude abil. Mõte aerudest loobuda oli tolle aja laevaehitajatele
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
annaabi.ee 
