Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria eriala seminar - 15 õppematerjali

Merendus >> Eriala seminar
thumbnail
18
ppt

Söödad

Liivia Lints KA Mag I Sisukord Sissejuhatus Sööda tüübid Sööda koostis Söödakoefitsient Söötmisreziim Söödanorm Söötmise meetodid Kokkuvõte Sissejuhatus Läbi aegade on kasutatud kalakasvatuses erinevaid söötasid Forellitiikides looduslik söödabaas praktiliselt puudub, mistõttu juurdekasv saadakse antava sööda arvelt Söödakulud võivad moodustada kasvatatud kala omahinnast kuni 60 %. Söödad on nii koostiselt kui ka suuruselt erinevad Söödatüübid (1) Toores kala Oht, et kalad saavad toorest söödakalast parasiite või haigusi. Toore räime söötmine võib põhjustada B1-vitamiini vaegust Eesti mageveekalades esineb inimest nakatava laiussi Diphyllobothrium latum plerotserkoide Söödatüübid (2) Pasta- ehk märgsööt Kogus Komponent % Valmistati läbi hakkliha-masina Värske püügikala 60...

Eriala seminar
9 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Vikerforellikasvanduse ülesehitus

VIKERFORELLIKASVANDUS E ÜLESEHITUS Liivia Lints KA Mag I SISUKORD Sissejuhatus Forellikasvatuseks sobivad vee omadused Forellikasvanduse veevarustus Forellikasvatusrajatised Pinnasetiigid Basseinid Sumbad Retsirkulatsioonisüsteem Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Meie loodusoludesse sobib kõige paremini vikerforelli tootmine. Vikerforell moodustab meie vesiviljelustoodangust absoluutse enamuse ja sellele kalale toetub ka kalaturism Eestis kasvatatakse vikerforelle erinevates rajatistes FORELLIKASVATUSEKS SOBIVAD VEE OMADUSED Optimaalne kasvutemperatuur 15­18 °C, taluvuse piirid 0,5­23 °C, letaalne ülempiir 26 °C Paljundamiseks vajalik ligikaudu 10 °C Optimaalne vee hapnikusisaldus on 9­10 mg/l, taluvuse alampiir 7, letaalne 2 mg/l. Sobib allika, jõe, puur kaevu ning merevesi Foto 1. Vikerforell FOREL...

Eriala seminar
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Häirete läbiviimine laevas

Häirenumber ja häirenimistu Iga meeskonnaliige omab häirenumbrit, mis baseerub tema kohustusel ohutusorganisatsioonis. - Häirenumber näitab ära iga laevapere liikme positsiooni ja kohustused erinevate ohusituatsioonide korral. - Osakonna juhataja tutvustab laevapere liikmetele tema häirenumbrit ning sellega seonduvaid kohustusi. - Laevapere liikmetele annab häirenumbri vanemtüürimees. - Häirenumbri saanud isik on kohustatud tutvuma oma kohustustega häirete korral koheselt peale laevale saabumist esimest korda. - Häirenumbri saanud isiku kohustused häire korral jõustuvad koheselt peale häirenumbri saamist. - Esimene number häirenumbris tähistab kuuluvust osakonda. 1. tekimeeskond 2. masinameeskond 3. teenindav meeskond 2. Ohutusorganisatsiooni struktuur Ohutusorganisatsioon koosneb järgnevatest ohutusrühmadest, mis võivad omakorda olla jaotatud ohutusgruppideks: 1) Juhtimiskeskus 2) M...

Eriala seminar
10 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Meresaaste vältimine eksami küsimused-vastused

Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1.Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel (1969) CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969) FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest (1971) LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972) MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990) HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992) OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest (1992) Bonni kokkulepe HNS vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol (1996) BUNKER tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral (2001) AFS laevak...

Eriala seminar
32 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Väikelaevniku eksami lipud

docstxt/1399107335859.txt...

Eriala seminar
2 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Laeva ökonoomika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laeva reisi planeerimine Kursusetöö Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1 Laevafirma tutvustus.....................................................................................................................4 2 Laeva andmed...............................................................................................................................5 3 Meeskond ja last...........................................................................................................................6 3.1 Meeskond...

Eriala seminar
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Laeva ökonoomika

Pead arvestama reisil kõige optimaalsemate sisepõlemismootori teguritega, lisada tuleb valiku põhjendus! Sinu otsustada on laeva liik ning varu hinnad, kuid ei tohi unustada, et kõik peab olema reaalne. Laev Laevaks valin 187,15 m pika konteiner laeva. Peamasina võimsusega 14 400 KW. Konteinerite mahutavusega 1860 TEU. Meeskond Palk Amet Päeva Töötasu Kapten 220 € Vanemmehaanik 200 € 2. Tüürimees 120 € 3. Tüürimees 105 € 2. mehaanik 140 € 3. mehaanik 130 € Pootsman 95 € Madrus 80 €...

Eriala seminar
3 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Laeva ökonoomika

Ülesanne: AS "Laevad Õige Lipu All", kes teeb nii regulaar- kui ka mitteregulaar- ning kaubareise ja kellel on mitmeid erinevate kogumahutavustega laevu, ldas laevapereliikmetele ja nende perekondadele „vananaistesuve“ jätkuks piduliku lõunasöögi maksumusega 1400 eurot, saatis motoristi lähetusse Kunda kolmeks päevaks, maksis talle lähetusraha 150 eurot ja vanemmehaaniku USA-sse 22 päevaks, makstes talle õigusaktides ette nähtud summas päevaraha. Lisaks ostis reeder kingituse äripartnerile maksumusega 130 eurot, reisijate kostitamiseks kohvi ja küpsiseid 1025 euro eest ning ruumide kaunistamiseks poti- ja lõikelilli maksumuses 250 eurot. Vahimadrusele kingiti 5. aastase tööjuubeli puhuks käekell maksumusega 320 eurot ja lillekimp väärtuses 25 eurot ning madrusele 10. aastase tööjuubeli puhul nutikäekell maksumusega 250 eurot ja lillepott väärtuses 25 eurot. Kuu lõpus selgus, et 200 euro eest ostetud väikevahendite ostudokumendid on puud...

Eriala seminar
4 allalaadimist
thumbnail
41
pdf

LAEVA ÖKONOOMIKA

00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väikseim nimiväärtus Eestis on 1 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väiksem nimiväärtus Eestis on 10 senti Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 2500 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00...

Eriala seminar
6 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Laondus logistikas

EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Laondus logistikas Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2014 Sisukord Laonduse olemus ja funktsioonid 3 1 Ladustamise võimalsed 3 Lao tüübid 3 Ladustamise funktsioonid4 Jaotussüsteemi kavandamine 4 Laonduse infosüsteemid ja andmetuvastus 5 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................... ...............7...

Eriala seminar
4 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Rotterdam sadam

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Rotterdami sadam Referaat Üliõpilane: Rühm: TALLINN 2015 Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Aastatel 1996–2002 oli maailma suurimaks sadamaks Hollandis asuv Rotterdami sadam. Rotterdami sadama ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil väikesest kalurikülakesest hakkas arenema suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti...

Eriala seminar
17 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti merekultuur ja selle tulevik

Väike kontaktpind, vähene kontaktsurve tugevus, kontaktpindade oksüdeerumine, isoleerkile, liiga kõvast/pehmest metallist kontaktid. • Kui vahelduvvoolu elektrikaar kustub, muutub pinge kaarevahemikus kaare kustumispingest võrgupinge hetkväärtuseni. Kuidas nimetatakse seda protsessi ja tekkivat pinget? Seda protsessi nimetatakse pinge taastumiseks ja tekkivat pinget taastuvpingeks. • Kas aktiivahela väljalülitamisel tekib taastuspinge ja miks? Aktiivahela väljalülitamisel taastuvpinget ei teki, sest vool ja pinge on faasis. • Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Adiabaatiline protsess on protsess, mis ei oma soojus-, massi- või ainevahetust teda ümbritseva keskkonnaga. • Mida on elektrikaare kustutamiseks vaja? Elektrikaare kustutamiseks on vaja, et deionisatsioon toimuks kiiremalt, kui ionisatsioon. • Mida väljendab juhi püsitemeratuur jagatuna aja k...

Eriala seminar
0 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus.

Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus. 1. Lühike ülevaade laevaehituse ajaloost. Esimeseks veel liikumise vahendiks, mille abil inimesed püüdsid ületada veetakistusi jahikäikudel ja rännetel oli kahtlemata rohkem või vähem primitiivne parv. See toimus juba varajasel kiviajal. Parv pandi liikuma tõuketeiba abil. Kui jõgesid ja järvi, hiljem ka meresid hakati kasutama kui mugavaid ühendusteid, ilmus aer. Aerust on arheoloogilisi andmeid juba IX aastatuhandest e.m.a. Peaaegu samast ajast on ka esimesed ühest tüvest tehtud paatide leiud. Keskmise kiviaja lõpul kasutusele tulnud ühest puutüvest välja raiutud või välja põletatud paati. tuleb lugeda suureks progressiks. Kuid erinevates maa...

Eriala seminar
8 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Mikroplastik keskkonna saastajana

12.2017 Mis on mikroplastik? • On mõõtmetega mikromeetri või nanomeetri suurused plastikosakesed (läbimõõduga vähem kui 5 mm). • Mikroplastikut on võimalik eristada : 1. tahtlikult loodud mikroplastilisteks osakesteks 2. osakesteks, mis on tekkinud peale plasttoodete lagunemist. •. Mikroplastik vees käitub kui keemiline käsn, imedes endasse erinevaid kemikaale. Mikroplastikut leitud järvedest Mikroplastik võib sisaldada järgmisi kemikaale : • Aldikarb (temik) • Benseen • Süsiniktetrakloriid • Etüleen dibromiid (EDB) • Polüklooritud bifenüülid (PCB) • Kloroform • Trikloroetüleen (TCE) • Vinüülkloriid • Dioksiin Kuidas satub mikroplastik keskkonda? • Kosmeetika tootmisharust •...

Eriala seminar
7 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused

05.2014 LL-12 Eesti Mereakadeemia Kaspar Reinson 1)Kollektiivsete päästevahendite loetelu: Päästepaat Täispuhutav päästeparv Metallist või plastikust jäik päästeparv Täispuhutav liugtee Tõsteparv Valvepaat Kiirvalvepaat 2)Individuaalstete päästevahendite loetelu: Päästevest Päästerõngas Vee-ja kaitseülikond Termokott 3)Päästerõngastele esitatavad tehnilised nõuded: Päästerõnga välimine diameeter ei tohi ola rohkem,kui 800 mm ja sisemine mitte vähem,kui 400 mm Materjal peab vastu pidama põrutustele, selleks võivad olla korgi laastud, korgi kraanulid, mingi muu ujuva materjali kraanulid või õhuga täidetud sektsioonid. Peab olema võimeline vee peal kandma mitte vähem,kui 14,5 kg raskust 24 tunni jooksul. Rõnga kaal ei tohi olla vähem,kui 2,5 kg. Rõngas ei tohi põleda ega sulada,kui on täieliku...

Eriala seminar
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun