Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutlus-Laenuvõtmise poolt ja vastu (0)

1 Hindamata
Punktid




Laenuvõtmise poolt ja vastu Arutlus Laen on finantsteenus ehk tehing, kus üks osapool annab teisele kasutamiseks raha. Seejuures on lepingus kindlaks määratud erinevad tingimused, mida mõlemad osapooled peavad täitma. Lepingu tingimustes on lisaks muudele punktidele kindlasti kirjas laenuperiood ning laenuga kaasnevad lisatasud. Enne laenu võtmist tuleb hoolikalt oma otsus läbi mõelda. Arvestada tuleb, kui suur on sissetulek ja väljaminek. Esmapilgul võiks arvata, et laenu võtmine polegi nii hull, kui seda kirjeldatakse. Kui laenatakse pangalt raha, peab selle tagasi maksma koos intressiga ja mõnikord on need intressid väga kõrged. Kuid, millised on laenu positiivsed ja negatiivsed küljed. Laenu võtmise üheks positiivseks küljeks on näiteks see, kui võtad pangalt laenu korteri ostmiseks,   saab   korterit   kohe   kasutada   ja   samal   ajal   laenu   tagastada.   Swedbank   pakub kodulaenu võtmise võimalust. 1500 eurose sissetulekuga on võimalik võtta kodulaenu 50 000 euro   väärtuses   20   aastaks.   Siis   peab   pangale   iga   kuu   maksma   umbes   260   eurot,   mis esmapilgul vaadates võib osutuda tõesti tehtavaks. Kuid koguaeg pole kulud samasugused ja peab arvestama sellega, et on olemas iga kuu laenu tagasimakse raha. Laenu võivad võtta ka pale eraisiku ka igasugused ettevõtted või isegi riigid. Kuid kõigil üks eesmärk – saada see raha nii, et tagasimakse oleks võimalikult väike. Üks laenu liikidest on kiirlaen. Kiirlaenu ehk SMS-laenu saab kiiresti kätte. Paraku tähendab see ka seda, et hoolimata kohustusest hinnata laenuvõtja võimekust laen tagasi maksta, ei pruugi kõik kiirlaenufirmad laenuvõtja maksevõimet korralikult kontrollida. Kui inimene ise samuti   ei   suuda   oma   rahalisi   võimalusi   realistlikult   hinnata,   võibki   see   kokku   olla probleemide   allikaks,  kirjutab   tarbijaveeb  Minuraha.ee. Tihti  peale   on kiirlaenude  intress hästi suur, kuid tagasimaksmise tähtaeg lühike. Sellest võib järeldada, et kiirlaen ei lahenda muresid   vaid   tekitab   neid   juurde.   Seejuures   peab   veel   ilmtingimata   tähtaegadest   kinni pidama. Kulukas on ka laenu pikendamise tasu. Kiirlaenu andjad pakuvad üldjuhul võimalust laenutähtaega   pikendada.   See   aga   võib   osutuda   eraisikule   üsna   kulukaks.   Näide   ühe kiirlaenufirma   kodulehelt:   200   eurose   laenu   tähtaja   pikendamiseks   30   päeva   võrra   tuleb maksta 56 eurot teenustasu.  Laenu võetakse ka riigi poolt. Seda ilmselt väga keeruliste asjaolude tõttu, kuna riik ilma suure vajaduseta niisama laenu võtma ei hakka. Majanduskriisidest tulevad ajapikku riigid


tavaliselt välja, kuid tänapäeval on kõige silmapaistvamaid riike Kreeka. Nimelt oli Kreekas suur majanduskriis ning riik küsis Euroopa Liidult finantsabi, mida too ka andis. Kui 2007. aastal oli Kreeka majanduskasv veel 3,9% SKTst, siis rahvusvahelise majanduskriisi mõjul hakkas majanduskasv langema ja 2009. aastal oli majanduskasv juba -3,3%. Eurostat hindas 2009. a. lõplikuks eelarvepuudujäägiks 15.4% SKTst ning Kreeka oli sunnitud paluma EL-ilt ja   IMF-ilt   finantsabi,   et   ära   hoida   pankrot.   Kreeka   on   rahvusvaheliste   kreeditoride   käest saanud kaks abipaketti  - esimene 110 mld eurot, sellest EL 80 mld eurot ja IMF 30 mld eurot ja   teine   laenuprogramm   oli   kokku   summas   130   mld   eurot.   Aastaks   2015   loeti   kõige suuremaks ELi võlgnikuks just Kreekat, kuna neid summasid ta tagasi maksta pole suutnud lõpuni veel praegugi. Laenu võtmise võimalusi on väga palju erinevaid. Küll võetakse laenu eraisiku, ettevõte või riigi poolt. Kõigil nendel on aga üks tingimus juures. Raha peab olema võimalikult kiiresti tagasi   makstud   oma   eelarvet   pidevalt   jälgides.   Töötud   ei   saa   laenu   võtta   kohe   kindlasti pangast, kuna pank kontrollib enne laenu andmist inimese sissetulekut. Kiirlaenude puhul ei pruugi andja isegi teada, milline majanduslik olukord võtjal  on. Seetõttu võivad ilmneda paljud probleemid. Riigi mastaabis vaadates on laenude võtmine väga tõsine asi. Kui ikka ilma ei saa on laenu võtmine kõige ratsionaalsem variant.
Arutlus-Laenuvõtmise poolt ja vastu #1 Arutlus-Laenuvõtmise poolt ja vastu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dianamaslova Õppematerjali autor
Laenuvõtmise kohta arutlus

Sarnased õppematerjalid

Raha ja pangandus referaat-laenutingimuste erisused LHV-SEB Swedbank näidetel
32
docx

Raha ja pangandus referaat (laenutingimuste erisused LHV, SEB,Swedbank näidetel)

...................................................9 2.3Limiidilen/käibekapitalilaen..............................................................................................9 2.4Laen käenduse tagatisel...................................................................................................10 2.5Investeerimislaen.............................................................................................................11 2.6Renoveerimis/korteriühistu laen......................................................................................12 2.7Autoliising.......................................................................................................................12 2.8Seadme liising.................................................................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................................

Raha ja pangandus
Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

......................... 5 2. LAENUNÕUDLUS.............................................................................................................................. 8 2.1. Kiirlaenuvõtjate üldarv ............................................................................................................ 8 2.2. Makseraskustes laenuvõtjad ................................................................................................... 8 2.3. Inkassofirmade poolt sissenõutavad kiirlaenuvõlad ............................................................. 10 2.4. Kiirlaenudega seotud täitemenetlused ................................................................................. 12 2.5. Kiirlaenu-võlglastest võlanõustajate pilguga......................................................................... 14 3. ÕIGUSLIK ANALÜÜS ......................................................................................................

Majandus
Ainetöö Laen ja liising
18
docx

Ainetöö Laen ja liising

Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad.

Majandus
Laenud
14
doc

Laenud

Ülesanne 3: Mis juhtub tema laenukohustusega (uuri laenulepingut!)? Kus tegi Jürgen vea? Jürgen peab hakkama lisaks laenule ja tagasimaksmata rahale laenuandjale veel viivist maksma hakkama. Viivis suureneb iga maksmisega viivitatud päeva arvelt. Jürgen oleks pidanud kas käituma samamoodi nagu Kaja: tegema suuremaid sääste enne suurt ostuhooaega või siis eiranud see kord vaateakneid ja suuri oste, ning mitte nendele alluma. Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Hoolimata raskustest on laen tähtaegselt tagastatud. Kaja on valmis broneerima lennupileteid Chicagosse. Jürgen läheb panka uue laenu järele. Suur on tema üllatus, kui selgub, et talle uut laenu ei anta. Ülesanne 4: Miks ei saa Jürgen laenu, kui tal on kõik kohustused täidetud? (uuri lepingu punkti 18). Täpsema info saamiseks külasta aadressi www.krediidiinfo.ee Jürgen ei saa laenu, kuna tema eelmise laenu maksmisega oli probleeme ja raskusi, ning pank ei saa teda 100 protsendiliselt enam usaldada

Majandus
FINANTSMATEMAATIKA
226
pdf

FINANTSMATEMAATIKA

väärtus erinevatel ajamomentidel on erinev. Näide 2.1.1. Kaupo andis Jürgenile üheks aastaks laenu 1000 EURi intressimääraga 10% aasta kohta. Kui suure summa pidi Jürgen Kaupole ühe aasta pärast tagasi maksma? Lahendus. Kuna 10% 1000-st on 0,1  1000  100, siis intress laenatud summalt on 100 EURi. Seega aasta pärast peab Jürgen Kaupole tagasi maksma laenu põhisumma 1000 EURi koos intressiga 100 EURi ehk kokku 1100 EURi. Siin laenu andja ehk Kaupo poolt antud laen 1000 EURi on finantsiliselt ekvivalentne Jürgeni poolt aasta hiljem Kaupole tagasi makstud 1100 EURiga. Järelikult antud tehingus on tehingu osaliste Kaupo (laenuandja) ja Jürgeni (laenusaaja) kohustused rahaliselt ekvivalentsed. # Märkus 2.1.1. Finantsilise ekvivalentsuse printsiip on mõnes mõttes siiski ka suhteline või hinnanguline. Nimelt, finantsilise ekvivalentsuse määrab turul kehtiv või lepinguosaliste vahel

Majandus
Pangandus
10
docx

Pangandus

kasutata rahana. Täisväärtusliku kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei kanna kahju, kui tema käes olevat kaupa enam rahana ei tunnustata, sest ta saab seda kasutada ka muul otstarbel (nt valada kuldmündid ümber eheteks). Kaupa esindav raha- toimib siis, kui teda ei saa kasutada rahana, väikese väärtusega või väärtusetu. Kindlustunde annab tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha näiteks kuldmüntide vastu. Krediitraha- vahetamise kohustust riik enesele ei võta. Krediitraha eelis kaupraha ja kaupa esindava rahaga võrreldes on tema ökonoomsus. Krediitraha on odavam, kui võrrelda jahmerdamisega nt küldmüntidega. Krediitraha eest võib inimene omandada kaupu ja teenuseid, kuid seda ainult juhul, kui ka teised inimesed krediitraha tunnustavad. Krediitraha nõuab usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu, milleks on üldjuhul riik. 3. Rahasid Eestis viimase 100 aasta jooksul

Pangandus
Eksam
4
doc

Eksam

remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirju oma käes või müüa need järelturul teistele 4)elamispinna ostu-müügi vahe katmiseks. Silla krediit hindamiste reserv; muud reservid. Panga omavahendid subjektidele. Standartsete tingimustega võla-kirjadest (Bridge Loan)- eluaseme vahetus ühest elupaigast teise. Omanike poolt panka invest. raha. Omakapital kajastab mood. fonde, mille tagatisel emiteeritakse ja müüakse Kinnisvara lenu tähtaeg 10..20..30 aastat, tagatakse pangaomanike vastutust hoiustajate ees. 1)Esmased pikaajlisi fondi aktsiaid. Vallaspant- selle objektid: hüpoteegiga, eesõigusega kinnisvarale. Int. võib olla omavah

Raha ja pangandus
Finantsjuhtimine-Pangandus
33
pdf

Finantsjuhtimine: Pangandus

arvelduskrediiti. Samas peab arvestama, et oma ostjatele tuleb tavaliselt pakkuda hiljem maksmise võimalust ­ vastasel juhul lähevad kliendid sellise ettevõtte juurde, kes seda pakub. Iga ettevõte peaks välja töötama oma krediidimüügi tingimused. Krediidimüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab kauba (teenuse) eest b päeva jooksul, saab ta allahindlust a%, ning kui klient ei võta pakutud allahindlust vastu, saab ta täiendava võimalusena viivitada kauba (teenuse) eest maksmisega veel kuni päevani c. Loobumiskulu määr on kulumäär, mis tekib, kui kaupa müüv või teenust osutav ettevõte loobub hinnaalanduse pakkumisest ning tal tuleb debitoorse võlgnevuse laekumist kauem oodata. Seda saab leida järgmise valemiga (lihtintressimäära metoodika): a 360 (7.9) AIC = , 1- a c - b kus a­ hinnaalanduse %,

Finantsjuhtimine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun