...................................................9 2.3Limiidilen/käibekapitalilaen..............................................................................................9 2.4Laen käenduse tagatisel...................................................................................................10 2.5Investeerimislaen.............................................................................................................11 2.6Renoveerimis/korteriühistu laen......................................................................................12 2.7Autoliising.......................................................................................................................12 2.8Seadme liising.................................................................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................................
......................... 5 2. LAENUNÕUDLUS.............................................................................................................................. 8 2.1. Kiirlaenuvõtjate üldarv ............................................................................................................ 8 2.2. Makseraskustes laenuvõtjad ................................................................................................... 8 2.3. Inkassofirmade poolt sissenõutavad kiirlaenuvõlad ............................................................. 10 2.4. Kiirlaenudega seotud täitemenetlused ................................................................................. 12 2.5. Kiirlaenu-võlglastest võlanõustajate pilguga......................................................................... 14 3. ÕIGUSLIK ANALÜÜS ......................................................................................................
Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad.
Ülesanne 3: Mis juhtub tema laenukohustusega (uuri laenulepingut!)? Kus tegi Jürgen vea? Jürgen peab hakkama lisaks laenule ja tagasimaksmata rahale laenuandjale veel viivist maksma hakkama. Viivis suureneb iga maksmisega viivitatud päeva arvelt. Jürgen oleks pidanud kas käituma samamoodi nagu Kaja: tegema suuremaid sääste enne suurt ostuhooaega või siis eiranud see kord vaateakneid ja suuri oste, ning mitte nendele alluma. Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Hoolimata raskustest on laen tähtaegselt tagastatud. Kaja on valmis broneerima lennupileteid Chicagosse. Jürgen läheb panka uue laenu järele. Suur on tema üllatus, kui selgub, et talle uut laenu ei anta. Ülesanne 4: Miks ei saa Jürgen laenu, kui tal on kõik kohustused täidetud? (uuri lepingu punkti 18). Täpsema info saamiseks külasta aadressi www.krediidiinfo.ee Jürgen ei saa laenu, kuna tema eelmise laenu maksmisega oli probleeme ja raskusi, ning pank ei saa teda 100 protsendiliselt enam usaldada
väärtus erinevatel ajamomentidel on erinev. Näide 2.1.1. Kaupo andis Jürgenile üheks aastaks laenu 1000 EURi intressimääraga 10% aasta kohta. Kui suure summa pidi Jürgen Kaupole ühe aasta pärast tagasi maksma? Lahendus. Kuna 10% 1000-st on 0,1 1000 100, siis intress laenatud summalt on 100 EURi. Seega aasta pärast peab Jürgen Kaupole tagasi maksma laenu põhisumma 1000 EURi koos intressiga 100 EURi ehk kokku 1100 EURi. Siin laenu andja ehk Kaupo poolt antud laen 1000 EURi on finantsiliselt ekvivalentne Jürgeni poolt aasta hiljem Kaupole tagasi makstud 1100 EURiga. Järelikult antud tehingus on tehingu osaliste Kaupo (laenuandja) ja Jürgeni (laenusaaja) kohustused rahaliselt ekvivalentsed. # Märkus 2.1.1. Finantsilise ekvivalentsuse printsiip on mõnes mõttes siiski ka suhteline või hinnanguline. Nimelt, finantsilise ekvivalentsuse määrab turul kehtiv või lepinguosaliste vahel
kasutata rahana. Täisväärtusliku kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei kanna kahju, kui tema käes olevat kaupa enam rahana ei tunnustata, sest ta saab seda kasutada ka muul otstarbel (nt valada kuldmündid ümber eheteks). Kaupa esindav raha- toimib siis, kui teda ei saa kasutada rahana, väikese väärtusega või väärtusetu. Kindlustunde annab tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha näiteks kuldmüntide vastu. Krediitraha- vahetamise kohustust riik enesele ei võta. Krediitraha eelis kaupraha ja kaupa esindava rahaga võrreldes on tema ökonoomsus. Krediitraha on odavam, kui võrrelda jahmerdamisega nt küldmüntidega. Krediitraha eest võib inimene omandada kaupu ja teenuseid, kuid seda ainult juhul, kui ka teised inimesed krediitraha tunnustavad. Krediitraha nõuab usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu, milleks on üldjuhul riik. 3. Rahasid Eestis viimase 100 aasta jooksul
remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirju oma käes või müüa need järelturul teistele 4)elamispinna ostu-müügi vahe katmiseks. Silla krediit hindamiste reserv; muud reservid. Panga omavahendid subjektidele. Standartsete tingimustega võla-kirjadest (Bridge Loan)- eluaseme vahetus ühest elupaigast teise. Omanike poolt panka invest. raha. Omakapital kajastab mood. fonde, mille tagatisel emiteeritakse ja müüakse Kinnisvara lenu tähtaeg 10..20..30 aastat, tagatakse pangaomanike vastutust hoiustajate ees. 1)Esmased pikaajlisi fondi aktsiaid. Vallaspant- selle objektid: hüpoteegiga, eesõigusega kinnisvarale. Int. võib olla omavah
arvelduskrediiti. Samas peab arvestama, et oma ostjatele tuleb tavaliselt pakkuda hiljem maksmise võimalust vastasel juhul lähevad kliendid sellise ettevõtte juurde, kes seda pakub. Iga ettevõte peaks välja töötama oma krediidimüügi tingimused. Krediidimüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab kauba (teenuse) eest b päeva jooksul, saab ta allahindlust a%, ning kui klient ei võta pakutud allahindlust vastu, saab ta täiendava võimalusena viivitada kauba (teenuse) eest maksmisega veel kuni päevani c. Loobumiskulu määr on kulumäär, mis tekib, kui kaupa müüv või teenust osutav ettevõte loobub hinnaalanduse pakkumisest ning tal tuleb debitoorse võlgnevuse laekumist kauem oodata. Seda saab leida järgmise valemiga (lihtintressimäära metoodika): a 360 (7.9) AIC = , 1- a c - b kus a hinnaalanduse %,
Kõik kommentaarid