Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KIIRLAEN (0)

1 Hindamata
Punktid
KIIRLAEN
Kiirlaen on uudne laenutoode, mis on maailmas eksisteerinud vaid mõned aastad. Kiirlaenud on erilised seetõttu, et taotlemiseks on vaja vaid isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite ning mõne minutiga laekub laenusumma kliendi kontole. Uudsuse tõttu on kiirlaenud ja sms laenud saanud rohkesti tähelepanu meedias, kuid vähest kajastamist seadusandluses.
Kuna enamus kiirlaenude pakkujatest ei kvalifitseeru krediidiasutusena, pole tarbijakaitse huvides kiirlaenude turgu Eestis reguleeritud. Laenulepingute sõlmimisel laenuandjatega tuleb lähtuda vaid võlaõigusseadusesse kirja pandust. Riiklik reguleerimatus muudab kiirlaenude väljastamise riskantseks äriks laenupakkujatele, ning sellest ja taotlemise mugavusest tulenevalt on kiirlaenude aastane intressimäär üldjuhul kordades kõrgem tavapärasest laenust.
Laenuvõtja jaoks on olemas mitut erinevat sorti kiirlaenusid. Nendeks on SMS laen ja kiirlaen internetis. Viimastel aegadel on laenupakkujatel kombeks SMS laenude puhul küsida laenajatelt nende isikuandmete kinnitamist elektrooniliselt enne SMSi teel laenu väljastamist.
Kiirlaenude tähtajad jäävad üldjuhul mõne kuu piiresse, ning aastaseks keskmiseks intressimääraks on 300%-400%. Paljud laenupakkujad võimaldavad enda pikemaajalistele klientidele ja püsiklientidele soodsamaid intressimakseid ja tavapärasest maksimumist (5000 krooni) suuremaid summasid.
Üldjuhul saadakse peale taotlemist enda kontole laenusumma näiteks 1000 krooni, mille peab tagasi maksma näiteks 1 kuu jooksul. Lisaks 1000 kroonile peab klient tagasi maksma ka teenustasu , mis jääb üldjuhul 300 krooni lähedale. Seega on kuu aja pärast kokku vaja laenuvõtjal tagasi maksta 1300 krooni. Sellisel juhul kujuneb aastaseks intressiks 350%, mis on kordi rohkem, kui universaalpankade poolt krediitkaartidele pakutav ca 18% intressimäär.
Tagatise olemasolu pole vajalik. Alaealistel ei ole võimalik laenu saada ja selline turvalisus tagatakse registreerumisel nõutava isikukoodi abil, mis tuleb ka kinnitada panga abil.
Nagu juba mainisin on nimetuse kiirlaen hulka liigitatud Eestis pakutavad laenutooted nagu sms laen ja kiirlaen internetis. Soodsaim kiirlaen on internetis leiduva kokkuvõtte kohaselt interneti kiirlaen BIG, kuid populaarseim on siiski SMS laen.
Kiirlaenude pakkujad leiavad üha enam moodusi, kuidas meelitada inimesi veelgi enam laene võtma, seda siis igasugu kampaaniatega, mille käigus loositakse välja reise , autosid vms.
Üldjuhul soovitan igasugustest laenudest, eriti kiirlaenudest hoiduda ning mitte mingil juhul neid võtta kergekäeliselt, kui ei ole kindel, et olete suutelised oma võlga tagasi maksma, kuna võlad kasvavad väga kergelt üle pea. Ning kui võlgnevus kandub üle Inkassosse, siis on tagajärjed juba tõsisemad.
Ettekanne on varem tehtud, seega mõni fakt võib olla aegunud , tasub kontrollida.
KIIRLAEN #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MustRoos Õppematerjali autor
Väike ettekanne kiirlaenust

Sarnased õppematerjalid

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

.............................. 57 1 1. LAENUPAKKUMINE 1.1. Analüüsi objekt „Kiirlaenuturg“ on käibeväljend, mida võib mõista väga mitmeti. Käesolevas analüüsis mõistetakse selle all lühiajalist (keskmiselt 3 kuud) tarbijakrediiti kas tarbimislaenu või järelmaksu vormis. Reeglina arvatakse, et kiirlaen on ilma tagatiseta laenukohustus, kuid tegelikkuses eksisteerib ka väikesesummalisi (alla 1000 EUR) ja lühiajalisi (kuni 1 a) laene, mida tagatakse eraisiku käenduste või hüpoteekidega ning mille väljastamine jääb sageli samuti 24h piiresse laenutaotluse esitamisest arvates. Seega võib ka teatud osa finantsjärelevalvele alluvate krediidiasutuste poolt väljastatavatest tarbimislaenudest lugeda kiirlaenudeks ning kommertspankadest on

Majandus
Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt
345
docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

Õiguskaitseasutuste süsteem
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun