kindlustunnet. Pooltargumendid Vaba liikumine ja võimalus töötada välismaal Turism Järsk langus laenude intressimääradele Autode odavnemine ja tehnoloogia arenemine Topeltmaksustamise tollimaksude tühistamine kaubavahetuses Venemaaga Ühtne raha Põllumajandusega tegelejad said hea kasumi Vastuargumendid Suurenes sõidukite kindlustuse maksumus Suurenes kütuste aktsiisimaks Suurenes kütuse hind Oluliselt suurenes suhkru ja sigarettide hind Odava välismaise laenuraha pakkumine koos kaupade ja teenuste suureneva nõudlusega mitmekordistas sisetarbimist ning kasvatas viimaks laenukoormuse suuremaks kui sisemajanduse kogutoodang. Poolt ja vastuargumendid + Turgude rahunemine odava laenuraha pakkumise tõttu Euroala riikide laenukulude alanemine Laenati üha rohkem, kuid ei teenitud laenuraha kasutamisest piisavat tulu ehk elati tuleviku arvel Hoogsa sisetarbimise põhine kasv ei ole pikalt võimalik
seejuures võib seda võtta nii välis kui kodumaistelt laenuandjatelt. Liialt suur riigivõlg võib põhjustada riigi valuuta usaldusväärsuse kaotust. Probleem seisneb ka selles, et riigivõlg esindab käesoleva põlvkonna laenu, kusjuures võlgade ja ka intressi tasumine jääb tulevaste põlvkondade kanda. Kui laenuraha kasutatakse jooksva tarbimise suurendamiseks, võib võla võtmisse suhtuda küllalt kriitiliselt, kui aga saadud laene kasutatakse tootlikeks investeeringuteks, siis võivad ka järgmised põlvkonnad neist laenudest kasu saada. Küsimus 15 Kaudsed makssud on: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: üksikisiku tulumaks käibemaks
seejuures võib seda võtta nii välis kui kodumaistelt laenuandjatelt. Liialt suur riigivõlg võib põhjustada riigi valuuta usaldusväärsuse kaotust. Probleem seisneb ka selles, et riigivõlg esindab käesoleva põlvkonna laenu, kusjuures võlgade ja ka intressi tasumine jääb tulevaste põlvkondade kanda. Kui laenuraha kasutatakse jooksva tarbimise suurendamiseks, võib võla võtmisse suhtuda küllalt kriitiliselt, kui aga saadud laene kasutatakse tootlikeks investeeringuteks, siis võivad ka järgmised põlvkonnad neist laenudest kasu saada. Küsimus 15 Kaudsed makssud on: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: üksikisiku tulumaks käibemaks ettevõtte tulumaks
Veel üks vanim kaksik Joosu suri ootamatult haiguse tagajärjel. Laste surmad vapustasid väga Jürkat ja Juulat. Juula jäi haigeks ja suri ka varsti ning Jürka jäi tallu noorima tütre Riiaga kahekesi. 3. 3 korda röövib Ants Jürkat, kirjelda. Esimest korda röövib Ants Jürkat siis, kui Jürka võtab maaparanduslaenu, ehitab sellega maja Antsu maale. Ants avab majas poe ja lubab Jürkale kasumist osa. Kui ametnikud avastasid, et laenuraha eest on hoopis maja ehitatud, hakati asja uurima. Jürka rääkis tõe ära. Aga Ants kaebas ta laimamise eest kohtusse ja võitis. Lõpuks pidi Jürka laenuraha riigile tagasi maksma, see käis tal üle jõu ja Ants ostis ta pankrotis talu odava raha eest enampakkumisel ära. Teine kord oli siis, kui Jürka avastas, et Antsu saadetud teenija Malle varastab tema tagant ja ta lasi teenija lahti. Teenija kaebas ta kohtusse ja nõudis aasta palka. Kohus
et kaasomanike allkirjad müügist teavitamise kohta, kogub ostja. Ostjal oleks õigem sõlmida algul notariaalne võlaõiguslik o.-m- lep. ja võtta enda ärakirja tagaküljele 2 kuu jooksul kaasomanikelt allkirjad. Kaasomanikul on 10 aastat aega terroriseerida oma kaasomandiosa müüa soovivat naabrit, kui ta suudab tõestada, et talle ei teatatud (see ei loe, et ta võis küll teada). Peale asjaõiguslikku o-m tehingut ja hüp seadmist võin mina küll laenuraha välja maksta, aga kui ilmub kaasomanik ostueesõigust kasutama, siis meie hüp ei kustutata enne kui laenuraha tagasi saame. Kaasomanike pärijatel on ostueesõigus 2 kuu jooksul teatamisest. Kohalikul omavalitsusel on ostueesõigus kaitsealadel. Riigil on ostueesõigus kui sellel maal on looduskaitse objekt või jõed, järved või piirialad. Näit. Müüja 1 müüb Ostjale 1 Kaasomanik 1, kaasomanik 2 ja kaasomanik 3 teevad avalduse (not. vormis) , et soovivad ostu-eesõigust kasutada
18.a Question 18 Kelle kohustuste hulka kuulub tasumisele kuuluva maksusumma arvutamine? Vali üks vastus. a. tasumisele kuuluva maksusumma arvutab maksukohustuslane Õige b. tasumisele kuuluva summa arvutab maksuhaldur Väär c. tasumisele kuuluva summa arvutab iga isik Väär 19. d Question 19 Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele , kui: Vali üks vastus. a. laenuraha on kulutatud jooksva tarbimise eesmärgil Väär b. laenatud raha on kasutatud vanurite ja invaliidide sotsiaalabiks Väär c. laenuraha on kulutatud relvastuskuludeks Väär d. laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks Õige e. laenuraha on kulutatud kütuse ja medikamentide ostmiseks Väär 20. b Question 20 Maril olid 2011.a. kohta kasutada järgmised andmed: Töötasu 12 143,21 Saadud dividendid 3 196 Kohustuslik kogumispensionimaks 242,86
mis puudutab meid kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid ja riiki tervikuna. Rahamaailmas on kaks kõige olulisemat asja: usaldusväärsus ja stabiilsus. Olulisemad aspektid euro kasutusele võtmisega, on seotud just Eesti krooni ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja stabiilsusega. Eestiga seotud riskidega ning rahaturul võetavate riskitasudega, ehk teiste sõnadega raha hinnaga Eesti jaoks. Just see mõjutab siinse majanduskeskkonna atraktiivsust, investeeringute mahtu, töökohtade arvu, laenuraha hinda ja laenude kättesaadavust, laenude teenindamise võimet, tehingute hinda ning seega Eesti konkurentsivõimet. [1] Eurorahale üleminekust on räägitud aastaid ja alati seostuvad sellega mitmed hirmud, kuidas elu keeratakse pea peale. Mis muutub aga tegelikult, kui Eesti peaks järgmise aasta 1. jaanuarist eurole üle minema? Konverentsi "Mida euro toob?" esinejate sõnul on 99% kindlusega Eesti -päevaks just 01.01.2011. [2]
kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,3 protsenti, viimati oli majanduslangus Eestis nii suur 1994. Aastal. Suurima panuse majanduslangusesse andsid minu arust eratarbimise ja investeeringute vähenemine. Kuigi palga kasv oli III kvartalis jätkuvalt tugev, püsis kinnisvaraturg madalseisus ning tarbijate kindlustunne jätkas langust. See omakorda vähendas tarbimis- ja investeerimisvalmidust ning nõudlust laenuraha järele.Ma loodan, et see praegune olukord aitab Eestil kiiremini ületada kriisi. Me peame vaatama, mis majanduses toimuvast on meie käes ja sellele keskenduma. Ülejäänuga tuleb lihtsalt kohanduda.Arenevate turgude kriisid kestavad keskmiselt kolm aastat.Pööre paremusele ei tule enne 2009. aasta teist poolt. Kõige keerulisem on 2009. aasta esimene ja teine kvartal. Juba preagu on eelarvest puudu 5 miljardit. Aasta keskel arvati, et selle aasta majanduslangus
I DEOLOOGI A Eesti peab täitma kõiki ELi liikmesriigina endale võetud ülesandeid. Maksud ja eelarve peavad omandama senisest aktiivsema rolli ühiskonna harmoonilisema arengu kindlustamisel. Meie maksude tase on olnud ELi keskmisest tunduvalt madalam ning me pole pidanud õigeks kasutada oma riigi ülesehitamiseks laenuraha. Peame vajalikuks järgmiste meetmete rakendamist: RAHANDUS, M AKSUD JA EELARVE 1. Sotsiaalmaks ja maksedistsipliini 2. Tulumaksukoormus 3. Maksusoodustused ja suurendame omavalitsuste 4. Suurendame riigi kulutusi majandusarengule, haridusele, kultuurile ja sotsiaalarengule. Pensioni tase keskmise palga suhtes tõuseb. 5. Sotsiaalne infrastruktuure 6. Toetame laenuhoiuühistute tegevust SUHTUM I NE RAHVASSE 1
2 KONKREETSETE MAJANDUSHARUDE TÄITMINE On selge, et äritegevuse mahtude koosolekute ja ürituste turul, eelkõige ettevõtte üritustel, tuleb jälgida nende peamiseid tööstusharusid, mis loovad suurima nõudluse meie teenustele ja vahenditele. Käesolevas lõigus antakse lühiülevaade mõndadest kõnealustest sektoritest, mis on olulised klientidele, koosolekutele ja üldse ürituse tööstusele. 2.1 Ehitussektor Aastal 2008, laenuraha suureks kahjuks oli just nõrk eluaseme turg paljudes suurriikides. Laenuraha kahju on mõjutanud ehitajaid ja nende kliente, ning raskendanud laenu saamist 2008 aastal paljudes maailmapiirkondades. USA-s on jätkuvalt probleeme valmismajade müümisega. Uurimus näitas, et viimased 40 aastat on Ameerikas majade müük olnud väga kõrge, kuid 2008 aastal on see edu langenud. Enamikes arenenud riikides on eluasemeturul väga nõrk müügitase mis omakorda viib välja
4. Üldhalduskulud Juhtide palgad -5000 -6000 -5500 -5500 -5000 -5500 KASUM 16810 16900 17320 16500 16810 16320 Rahavoogude plaan Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni SISSETULEKUD Müügitulu 17310 17000 17320 16400 17310 16320 Omakapital - - - - - - Laenuraha - - - - - - Muud tulud - - - - - - KOKKU 62310 70000 65320 63000 62310 65320 SISSETULEKUD VÄLJAMINEKUD Tooted 14000 17000 15000 14000 14000 16000 Palgad 24000 28000 25500 25500 24000 25500 Kontorikulud 500 600 500 500 500 500 Turunduskulud 4500 5100 4800 4500 4500 4800
15 Kas üks laen on parem/odavam, kui teine? Toodud näidete puhul tasub annuiteetlaenu maksja kokku 1 000 000 krooni laenu põhiosa ja 295 000 krooni intresse. Fikseeritud põhiosaga laenu puhul on vastavad summad 1 000 000 ja 275 000 krooni. Kas siis fikseeritud põhiosaga laen on parem (odavam?) kui annuiteetlaen? 16 Kas üks laen on parem/odavam, kui teine? Mõlema laenu puhul tuleb tasuda laenuraha kasutamise eest. Annuiteetlaenu kõrgem tasutud intressisumma on põhjendatud asjaoluga, et annuiteetlaenu puhul toimub laenu põhiosa tagastamine aeglasemalt. Pikem laenu kasutamise periood sunnibki annuiteetlaenu võtjat tasuma kõrgemat intressisummat. Fikseeritud põhiosa alusel laenu tagastades tasutakse laenu põhiosa kiiremini. Sellest tuleneb ka madalam kogu intressikulu. 17
· USA elanikud on võtnud eluasemelaene üle maksejõu --> inimesed ei jaksa pankadele võlgu ja intresse maksta --> pangad võtavad eluasemed käest ära ja panevad need müüki --> pankadel ei õnnestu kinnisvara maha müüa --> USA pankade tulud vähenevad --> USA pangad satuvad makseraskustesse --> USA pangad jäävad võlgu Euroopa pankadele, sh SEB ja Swedpank --> Euroopa pankade rahavood vähenevad, osad pankrotistuvad --> pangad ei raatsi / ei suuda madala intressiga laenuraha väljastada --> Euroopa, sh Eesti inimesed ei saa soodsalt laenu võtta --> inimeste elujärg kõikjal maailmas halveneb Teine näide globaliseerumisest nafta hind · OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) otsustab langetada müüdava nafta hinda --> USA, Euroopa Liit jt riigid saavad odavalt naftat osta --> tootmiskulud langevad --> ettevõtlus areneb, majandustulud kasvavad --> inimeste elujärg paraneb kõikjal maailmas
Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik analüüsib oma artiklis erinevaid vajadusi ning lühiajalist kasu. Ta leiab, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Peale selle leiab ta ka, et tegelikuks probleemiks on tööjõu madal tootlikkus. Ta leiab ka, et on hakatud pöörama vähem tähelepanu tööjõu tootlikkusele. Värniku arvates on palga tõstmine vajalik, kuna kõrgemat palka saades on töötajatel võimalik tarbida rohkem kaupu. Kuid ta ka tõdeb, et palgatõusuga suureneb ka inflatsioon. Seetõttu võib nimetada kiiret palgatõusu lühiajaliseks kasuks
Langusperiood- SKT väheneb (valitsus üritab suurendada nõudlust). a) Vähendab makse- jääb raha rohkem tarbida b) Suurendab valitsuse kulutusi- nõudlus kasvaks Buumiperiood- majandus/SKT/hinnad tõusevad kiiresti (valitsus üritab majandust jahutada). a) Maksude suurendamine- jääb raha vähem tarbida b) Valitsuskulutuste vähendamine- väheneb nõudlus · Valitsus laenab avalikuselt- tõrjub eemale eralaenajaid · Intressimäärad tõusevad- laenuraha kallim Rahapoliitika (Keskpank mõjutab intressimäärasid ja ringluses olevat rahamassi) · Vabaturu operatsioonid (riigivõlakirjade ost/müük) · Diskontomäära muutused (keskpanga poolt komertspankadele antava laenu intressimäär) · Kohustusliku reservimäära muutused (13% s.e 14.11.11) FP & RP saab rakendada ka koos. · Demokraatlikus ühiskonnas on FP rakendamine keerukam aga mõjud kiired. · RB saabg kiiresti muuta, mõjud aga ei avaldu kiiresti.
· paadimaks · reklaamimaks · mootorisõidukimaks · lõbustusmaks Riiklikud maksud · tulumaks · käibemaks · aktsiisid · maamaks · tollimaks · hasartmängumaks 14. Proportsionaalne maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaolist kehtiva protsendiga Progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele 16. Inflatsioon raha väärtuse ehk ostujõu langus Põhjused: sularaha liigne käibele laskmine, laenuraha sissevool, kahtlus raha väärtuse suhtes Deflatsioon keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujõu tõus 18. Maastrichi kriteeriumid: hindade stabiilsus; pikaajalised intressimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriiki; puudujääk ei tohi ületada 3% SKTst.
- 20000.- 20000.- 20000.- 25000.- 24000.- 20000.- 2. Juhtide palgad KASUM 5500.- 9650.- 13400.- 6300.- 15700.- 23150.- Rahavoogude plaan Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni SISSETULEK Müügitulu 3000.- 3400.- 3500.- 3650.- 3800.- 4000.- Omakapital 60000.- 55000.- 52000.- 54000.- 62000.- 60000.- Laenuraha - - - - - - Muud tulud - - - - - - KOKKU 63000.- 58400.- 55500.- 57650.- 65800.- 64000.- SISSETULEKUD VÄLJAMINEKD Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai 4000.- Tooted 1600.- - 1500.- 2000.- - 4000.- Palgad 24800.- 24500.- 24800.- 29600.- 28800.- 24900
olukord, kus tahest tahtmata ehitas see, kes oskas kellut käes hoida või saega tööd teha ilma, et selle pärast näpust ilma peaks jääma. Milles on siis probleem? Tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Eesti tegelik probleem ongi tööjõu madal tootlikkus. Kindlasti ei saa väita, et meie inimesed teevad vähe tööd, lihtsalt teistes riikides osatakse tööd teha tõhusamalt ja ressursse kasutatakse oskuslikumalt. Ainult üksikutest headest lepingutest tingitud soodne turupositsioon võimaldab paljudel Eesti ettevõtetel käivet saada ja end majandada. Ent selline heaolu ei pruugi majanduses kaua kesta
olemas ka elektrooniline raha(pangakaar Koos kaubandusega did). Palju areneb ka rahandus. kasutatakse ka Järjest rohkem levib Raha puudub Palju kasutatakse laenuraha ning elektrooniline raha sest seda ei vahetuskaupa või siis vääripabereid ( pangakaardid). Sula Rahavormid vajata müümist-ostmist kasutatakse järjest vä Riiklikuse areng Riigid Keerulisemad suhted Riigid on Riigid teevad omavah puuduvad, inimeste vahel viisid tekkinud ning järjest rohkem koostö
välja tulla. Et teada kuidas edasi minna, peame kindlasti läbi mõtlema ja analüüsima minevikku ja tegema omad järeldused. Rando Värnik kirjutab oma artiklis, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Tööjõu madal tootlikkus ongi Eesti tegelik probleem. Kindlasti ei saa väita, et meie inimene teeb vähe tööd. Pigem teistes riikides osatakse tööd teha tõhusamalt ja oskuslikumalt ressursse kasutades. Töölise palk peab olema seotud selle töötaja toodetud lisandväärtusega ettevõttele. Praegu pööratakse ettevõtetes tööjõu tootlikkusele vähem tähelepanu kui vaja oleks, paljudel juhtudel puuduvad
õnnetunnet. Või nagu on õpetussõnades kirjas: "Ära vaata varanduse peale, sest raha leiab enesele tiivad ja lendab taeva poole!" - Meil pole kunagi küllalt, nagu Aadamal ja Eeval polnud küllalt, et nad olid loodud Jumala näo järgi; nad tahtsid veel saada targaks ja luua surma. Me pole rahul oma eluga, sest Rahu ja Elu ei ela meie sees. Me kadestame oma ligimest sest temal paistab olevat, mis meil puudub. Võibolla uhiuus luksusauto või villa uus- Ihastes, mis on ostetud laenuraha peale, valu; vere ja higipisaratega, lahutuse hinnaga - ometi oleme kadedad, et temal on aga meil ei ole. Et tema võib saada südamerabanduse ja maohaavad oma McDonaldsi aktsiate pärast, mis kord tõusevad, kord langevad, aga meie ei või tunda ennast rikkana. On see siis elu? Jaakobus ja Johannes olid tuntud hüüdnime all "Kõuepojad", et nad nii äkilise ja kompromissitu loomusega olid. Nad olid nagu Iisraeli Ken-Martti Vaher ja Indrek Raudne
Kuivõrd O nüüd A-le ja B-le hüpoteekide tagatisel võetud laene tagasi ei maksa, nõuavad A ja B hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmise talumist ja kogu raha, mida neil täitemenetluse käigus on võimalik saada. Kinnisasja sundmüügist saadud rahast jääb peale täitemenetluse kulude mahaarvamist järgi 140 000 eurot. Kui palju on õigus A-l ja kui palju B-l täitemenetluse käigus hüpoteegiga tagatud nõuete eest raha saada, kui A-l on hüpoteegiga tagatud laenuraha saada 90 000 euro ulatuses ja B-l 60 000 euro ulatuses? O 16.03.2012 hüpoteek A kasuks 100 000 eurot 90 000 B kasuks kantud hüpoteek 14.12.2013 200 000 eurot 60 000 17.02.2004 30 000 eurot (katuse parandus) 140 000 eurot sundmüügist saadud raha ülejääk. Hüpotees: AÕS § 325 lg 1 § 352 ja § 353 alusel ? Eeldused: 1. Kas on seatud hüpoteek ? + 2. nõue ? + (A on nõue 90 000 ja B 60 000) 3. tagatis kokkulepe ? + 4. sundtäitmise kokkulepe
Portfelliinvesteeringud on minimaalsed, ning pangalaenude kapitalivood on muutunud laenude tagasimaksmise tõttu negatiivseks. 4. Alates 2001. aastast on valitsus hoidnud osa oma vahenditest välispankades, seetõttu on negatiivsed kapitalivood ka real "Muud investeeringud". Stabilisatsioonifondi vahendid hoitakse välispankades. 5. Sajandivahetusest on Eesti pangandus väliskapitali käes ja odavat laenuraha hakkas 2005 aastast suhteliselt palju sisse tulema. Sisetarbimine ja import kasvas, kiirenes inflatsioon 6. Aastatel 2008-2010 vähenes "masu" tõttu import ja jooksevkonto vähenes miinimumi. Laenamine kahanes oluliselt. 6 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Jooksevkonto allkontod 1. Kaupade ja teenuste eksport ja import a) kaubanduskonto on jooksva konto allkonto, nimetatakse
elarve esitamisel panka lühiajalise laenu saamine ei tohiks olla alik hakata laenu tagasi maksma. Ettepanek firmale - vaadata oma nii, et ei oleks vaja teha 6 kuu ettemakseid. Tehingud Deebet Raha Kreedit Lühiajaline laen 200,000 Laenu võtmine Deebet Kreditoorn Kreedit Raha 50,000 Deebet Materiaaln Kreedit Raha 100,000 Laenuraha kasutamine Deebet TootmisvarKreedit Raha 50,000 Bilanss peale tehinguid VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Raha 250,000 Kreditoorne võlgnevus 600,000 Debitoorne võlgnevus 560,000 Lühiajaline laen 600,000 Tootmisvarud 960,000 Kokku lühiajalised ko 1,200,000
Oluliseks peame ka klientde head tagasisidet ning luua reklaame, mis osutuvad massidele pealeminevaks ja pidevat rakenduse arengut, mis kõige olulisem, on jääda iga kuu kasumisse. Kui kasum kerkib viie kuuga 20 000 euroni ja sealt edasi, siis saab kindlalt öelda, et teenus on osutunud meie jaoks õnnestunuks, kuna väikema kasumi puhul, ei saa me töötajatele motiveerivat ja mõistlikku palka maksta, samal ajal ise head kasumit teenides. Alguses on meil laenuraha vaja (20 000€). nimelt enne äppi müüki panemist vajame viieks kuuks kolmekesi tegutsemist. Investori leiame kõige tõenäolisemalt EAS-i abil ja veebilehelt starium.ee, nimelt on meil lubadus pärast äppi müüki panemist 5 kuuga 15% kogusummast maksta ja alates kuuendast kuust teenime puhaskasumit (2€ iga allalaadimise kohta). Tooted ja teenused Meie toode on internetipõhine app, mida on võimalik alla laadida AppStore’st ja androidi Play poest
Loodud oli üks maailma ühtlasema sissetulekuga riik. Heaolu tundus igavesena, kuni lama saabudes tundsid soomlased end kõrvuni võlgades ja ebakindlana homse tööpäeva suhtes olevat. Üht-teist lamast Helsingi piirkonnas kuivas korruselamu korteri ruutmeetri hind kokku poole peale, börsiindeks pudenes kolmandikuni võrreldes eelmise kümnendi tasemega. Soomlaste lama'le andis hoogu Vene turu äralibisemine.Siis veel börsimull, kinnisvarabuum ja pangakrahh. Moodne oli elada laenuraha eest ostetu sees ja keskel.Turgude vabastamise tõttu voolas sisse ohtralt välisraha, ettevõttedki laenasid tarmukalt. Üks lama süvendanud tegur oligi see, et ka koduturule suunatud ettevõtteil oli palju valuutapõhist laenu, mida marga nõrgenedes oli hirmraske tagasi maksta. Üheks lama süüdlaseks peetakse nüüd devalveerimisotsuse lükkumist: surve devalveerimise suunas oli suur juba 1991. aasta
investeeringutele. Panustada tuleks rohkem töötute koolitusse. Lisaks võib veel välja tuua lahendusi nagu - toetada kõige haavatavamas olukorras olevate kodanikerühmade ostujõudu 7 Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring 8 Tööorganisatsiooni ILO konventsioon (C88) 9 www.ilo.org. näiteks aktsiiside ja käibemaksu alandamisel, suunata avaliku sektori investeeringud infrastruktuuridesse ja eluasemeturule, toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtlust näiteks laenuraha abil, rakendada paindlikku tööaega, toetada jõuliselt ümberõpet, pikendada töötu abiraha saamise perioodi jne. Kokkuvõtvalt peab tõdema, et töötus üldse ja selle kasv on pikaajaline probleem. Nii lühiajalisel kui ka pikaajalisel töötusel on omad mõjupunktid, põhjused ning lahendused. Paljut on juba tehtud, kuid pikemas perspektiivis on veel palju teha ja vajab pidevat tähelepanu, lahenduste otsimine ja teostamine ei lõppe iial.
- laenu pikkus 10 aastat 7 8 Kas üks laen on parem/odavam, kui teine? Annuiteetlaenu maksjatasub kokku 1 000 000 krooni laenu põhiosa ja 295 000 intresse. Fikseeritud põhiosaga laenu puhul on vastavad summad 1 000 000 ja 275 000 . Kas siis fikseeritud põhiosaga laen on parem (odavam) kui annuiteetlaen? 9 Kas üks laen on parem/odavam, kui teine? Mõlema laenu puhul tuleb tasuda laenuraha kasutamise eest. Annuiteetlaenu kõrgem tasutud intressisumma on põhjendatud asjaoluga, et annuiteetlaenu puhul toimub laenu põhiosa tagastamine aeglasemalt. Pikem laenu kasutamise periood sunnibki annuiteetlaenu võtjat tasuma kõrgemat intressisummat. Fikseeritud põhiosa alusel laenu tagastades tasutakse laenu põhiosa kiiremini. Sellest tuleneb ka madalam kogu intressikulu. 0 Millise variandi kasuks otsustada?
hindade arengut. IMPORIHINNAINDEKS-hinnaindeks, mis isel Eestisse sisseveetavate kaupade ja kolmandate riikida suhtes kehtestatakse õhised tollimaksumäärad.Aktsiisid. Tarbimismakse võib teenuste hindade arengut.Inflatsiooni pidurdamisvõimalused: kõrged intressid laenudele, tootmise ja tinglikult liigitada üldisteks(N käibemaks) ja erimaksudeks(aktsiisid).Aktsiisid on tarbimismaksud, tarbimise piiramine.Inflatsiooni põhjus: sularaha liigne käibele laskmine, laenuraha sissevool riiki, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule. Aktsiisidel on kaubavarude mõttetu soetamine, hindade tõstmine.Majanduspoliitika eesmärgid:võitlus tarbimiseks piirav ja turgu reguleeriv iseloom. Nende kaudu saab riik müjutada tarbijate eelistusi. tööpuudusega, võitlus inflatsiooniga, kõrge ja püsiv maj kasv, õiglane sissetulekute jaotus.Eesti Aktsiisid on kaudsed maksud
Regulatiivne fiskaalpoliitika-situatsioonikohane fiskaalpoliitika vajab Valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi. reguleeriva fiskaalpoliitika meetmed Tähendavad muudatusi riigieelarves ja Maksupoliitikas Regulatiivne fiskaalpoliitika-majanduslanguse tingimustes aitab nõudlust Tugevdada maksukoormuse alandamine ja Valitsuse kulutuste suurendamine, kas Eelarveülejääki vähendades või reservide Puudumisel laenuraha arvel majandustõusu puhul tuleb toimida vastupidi –Kiire kasvu tingimustes vähendada kogunõudlust Riigipoolsete kulutuste kärpimisega ja lükata edasi Eelarvelisi kulutusi ning eemaldada raha Tarbimisest, suurendades seeläbi eelarveülejääki. Reguleeriva fiskaalpoliitika rakendamine võib Olla problemaatiline. nende mõju on seotud pika viitajaga ning võib Seetõttu töötada oma eesmärgile vastu Reguleeriva eelarvepoliitika meetmed peavad Vastama kolmele
Eeslinnastumine Põhjused: 1. de-industrialiseerumine I etapp Tööstuse liikumine linnade tagamaale 2. muutuvad elukohaeelistused ja neid realiseerida võimaldav jõukuse kasv 3. Eeslinnade planeerimine. Probleemid: Maapiirkondades süvenevad probleemid teenuste kättesaadavuse osas. Valglinnastumise põhjused Eestis: • Inimeste eelistused, • vaba maa olemasolu, • elatustaseme tõus, • odava laenuraha olemasolu, • uute elurajoonide teke väljapoole linnade piire. Valglinnastumisega seotud probleemid: • jõukamate/uusasunike huvide eelistamine • Hinnatõus • Harjumuspärase miljöö, elukeskkonna kadumine Taandlinnastumine Põhjused: 1. väikeettevõtlus 2. Siselinnade kriis tõukejõuna 3. Maalise elulaadi eelistamine tõmbejõuna. Taaslinnastumine Põhjused: 1. Re-industrialiseerumine 2. Majanduse re-kontsentratsioon 3
võlgnevuse laekumine ja varade müük Pikaajaline laen üle 1. a (ettevõtetes üldiselt üle 10 aasta laenu ei võeta): Stardilaen - kuni 3 aastat tegutsenud ettevõttele ja omanik peab ka andma oma panuse laenu Sildlaen ehk vahelaen. Seda saab kasutada näiteks Euroopa Liidu toetuste sildfinantseerimiseks (sest need makstakse tavaliselt pärast projekti lõppu). Hüpoteeklaen. See on laen kinnisvara tagatisel ja reeglina laenuraha kasutamiseks piiranguid ei ole 15. Liisingu võrdlus laenuga 1. kuni liisingu lõpuni on see finantsinvesteeringu tegija asja omanik. 2. Erinevalt laenust võib liisingu olla näiteks vara jääkväärtus, millega ostetakse ese liisingu lõpul välja. 3. Omapanus on pangalaenul suur, liisingul väike 4. Kasutusala on pangalaenu puhul ükskõik mis, aga liisingu puhul ainult see, milleks see võeti 5
laenamine (toob kaasa riigivõla kasvu). Riigivõlg võib olla kas sisemine (laenatud kodumaiselt rahaturult) või väline (laenud välismaistelt rahaturgudelt). Väljatõrjumine tähendab erainvesteeringute vähenemist seetõttu, et valitsus eelarve puudujäägi finantseerimiseks laenab. Põhjused: laenuks vajamineva raha pakkumine on piiratud ja/või intressimäära tõus, mille toovad kaasa avaliku sektori laenud. Kuna laenuraha kallineb, siis tema nõudlus väheneb ja seetõttu erainvesteeringud vähenevad samuti. Laenamine Tema puhasefekt sõltub sellest, kes laenuraha pakub ja mis tingimusel seda tehakse. Kui avalik sektor laenab erasektorilt, kel jõude seisvat raha või pankadelt, kellel lisareservid, võivad kogukulutused suureneda. Kui laenamine viib sama suurele säästude vähenemisele, siis kogukulutused ei suurene. Laenamise tagajärjed võivad
tunnetab köögiviljade odavnemist nii kartul, kapsas kui ka näiteks õunad maksavad nüüd vähem. «Vähemalt tundub, et hinnad on normaalsemad kui vahepeal. Mina olen küll rahul,» märkis Kuptsova rõõmsameelselt. Rahandusministeeriumi sõnul on Eestis inflatsioon aeglustumas kahel põhjusel. Esimeseks põhjuseks nafta ja toiduainehindade langus maailmas ja teiseks kodumaised põhjused ehk majanduslangus, tööpuuduse suurenemine, palgakasvu aeglustumine, ka laenuraha kättesaadavuse halvenemine. Inimesed piiravad kulutusi, ostavad odavamat kaupa ja lükkavad suuremaid oste paremate aegade ootuses edasi. See sunnib ettevõtjaid ja kauplusi hindu langetama. Samas avaldas Trasanov põhjuse, miks hindadest on raske sotti saada: «Praegu on hästi palju soodusmüüke, kord on üks asi odav, siis teine, mistõttu pole tarbijal õiget arusaama, millised need hinnad siis tegelikult on.» Statistika näitab aga enam kui kaheprotsendist hinnalangust.
18. Jooksevkonto olulise defitsiidiga kaasneb reeglina: a. kapitalikonto defitsiit b. välisinvestorite ettevaatlik suhtumine ja välisinvesteeringute juurdetuleku vähenemine c. ekspordi suurenemine d. välisinvesteeringute kasv ning uute välisinvestorite sisenemine turule 19. Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele siis, a. kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks b. kui laenuraha on kulutatud jooksava tarbimise peale c. kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks d. kui raha on odavalt laenatud välismaistelt rahaturgudelt 20. Kas kõrge inflatsioonitempo ja Eesti krooni nõrgenemine mõjutab importi Eestisse: a. ei mõjuta üldse b. soodsalt c. ebasoodsalt 21. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; b
päevaks 90 000 88 200=1800 Krediidi intressimäär: 2 360 × = 36,73% 100 - 2 30 - 10 Aastas: 1800*18=32 400 Tehtud analüüsi põhjal otsustab klient, millist strateegiat kasutada. Kliendi seisukohalt: kui kliendi kasutatava kapitali hind on väiksem, kui loobumiskulu määr, siis tasub tal pakkumine vastu võtta. Sest ta saab kasutada varem maksmiseks odavamat laenuraha. Ehk võetava laenu hind on väiksem, kui hinnaalandusest saadav võit. Ettevõtte (müüja) seisukohast: Kui tema kapitali hind on väiksem, kui loobumiskulu määr, siis ei tasu hinnaalandust teha. Debitoorse võla pikkus päevades: DSO = Ci Di Kus DSO debitoorse võla pikkus päevades C ostja osakaal koguostjatest protsentides D ostja tasumise aeg päevades Debitoorse võlgnevuse ülalpidamiskulu (= raha laekumise välde*müük
valismajanduslikust aktiivsusest (N.: Jaapan, kes on enamasti orienteeritud ekspordile, moodustab Ep palju suurema osa kogunoudlusest kui suure sisetarbimisega USA-s). • Kogunõudlust mõjutavad TEGURID: 1. INFLATSIOON – hinnad ja palgad kasvavad. Kuna aga palgatous katab hinnatousu, jaab kogus samaks ja noudmise vahenemist ei toimu. KN kover nihkub ules (nihe A-A’). 2. REAALSED INTRESSIMAARAD – intressimaarade tous muudab laenuraha kallimaks ja see vahendab ettevotete investeeringukulutusi ning majapidamisdte kulutusi (kovera nihe vasakule). 3. RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA -* raha pakkumise kasvades (raha massi suurendamisel ringluses) suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevotetel). Kover nihkub paremale (nihe A-A“). * Maksude alandamine suurendab jallegi ettevotete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. 4. OOTUSED – kui inimesed arvavad, et tulevikus nende sissetulekud
a. friktsionaalselt töötu e. hõõrdetöötu b. * struktuurselt töötu c. heidutatud töötaja d. loomulikult töötu 40. Eeldame, et vorsti hind langes 100 kroonilt 80ni. Selle tulemusena kasvasvorsti läbimüük kuus 10 tonnilt 12 tonnini. Kui suur oleks sel juhul nõudluse hinna elastsus? a. 0,1 b. *?*vist 0,8 c. 1 d. 1,25 41. Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele siis, a. kui laenuraha on kulutatud jooksava tarbimise peale b. * kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks c. kui raha on odavalt laenatud välismaistelt rahaturgudelt d. kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks 42. Maksudel põhinev tulupoliitika seisneb: a. maksuameti õiguste laiendamises ja maksupolitsei loomises b. * otseste maksude osatähtsuse vähendamises ja kaudsete maksude osatähtsuse suurendamises c. palkade sotsiaalses kontrollis ning rikkujatele nn
saamata. Mõisnikud lahendasid kahjude hüvitamise probleemi osaliselt n.ö. omaabi korras pangaühistute, pantkirjalaenude ja vastastikuse kindlustuse seltside kõrgete liikmemaksudega ja liikmed vastutasid võetud laenukohustuste eest ühiselt. Panditi mõisaid ja saadi nii pantkirjalaenusid. Laenu anti laenuvõtja vara tagatisel. Laenu võis anda aga vaid majandustegevuseks. Tingitud see kahest asjaolust: Panditud mõisad olid saadud 18. sajandil keisrilt kingituseks Laenuraha kõigile soovijatele niikuinii ei jätkunud 9 Märkimisväärne osa mõisatest jäi ka varemetesse. Karistussalkade terror 24. dets. kogu Eestimaal välja sõjaseisukord. Rahunemist ei järgne. Balti kubermangud kuulutati avaliku ülestõusu piirkonnaks, on vaja rakendada erakorralisi abinõusid. Asutati Balti kindralkubermang. Kehtestati piiramatu sõjalis-poliitiline diktatuur ja terror.
Varud Inventories Multiplikaator, võimendi Multiplier Indutseeritud Induced investment investeeringud Keinsi rist Keynesian –cross diagram Inflatsiooniline(langus) Inflationary (recessionary) gap lõhe Säästmise paradoks Paradox of thrift Raha ja pangandus, rahapoliitika. Money, monetary policy and Banking. Kaup-raha Commodity money laenuraha Credit money veksel bill rahatäht Bank note tchekk check dekreetraha Fiat money likviidsus liquidity Väärtuse mõõt Unit of account vahetusvahend Medium of exchange Väärtuse säilitamise Store of value vahend maksevahend Standard of differed payment Keskpankk Central Bank
kohaliku turuga. Kui turg on odav, siis saab siit osta ja mujal kallimalt maha müüa. 4) Reaalmajanduslikud tegurid – mõju reeglina pikemamõjuline. 5) Valitsuse fiskaalpoliitika – kui valitsus määrab ära ühiskondliku sektori laenuvajaduse, siis võib see avaldada mõju laenude kogunõudlusele. Kui on tegemist olulise eelarve defitsiidiga, siis võib valitsus kasutada selle katmiseks laenuraha. Sellega kaasneb raha väljavoolamine majandussektorist, millega tekib surve intressimääradele. 6) Ebakindlus finantskeskonnas – see tähendab riskide suurenemist ehk riskitaseme tõus, sellega kaasneb reaalintressimäära kasv, sest laenuandja nõuab suurema riski eest suuremat tasu Intressimäärade kujunemine pangatasemel Pangaintressimäära kujundamisel on tavaliselt aluseks mingi rahaturu intressimäärad, millest üritatakse leida kõige riskivabamad turud
Rahapoliitika e monetaarpoliitika - korraldab keskpank. Rahapoliitika peamised eesmärgid on tagada stabiilsed hinnad ja raha ostujõud. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada raha pakkumise, intressimäärade reguleerimise ja kursi muutmise kaudu: Raha pakkumist võib muuta, näiteks raha täiendava emiteerimise või välisvaluuta ja väärtpaberite kokkuostmisega keskpanga tagavarade suurendamiseks. Raha pakkumist suurendab ka välismaise laenuraha sissevool. Intress on raha hind, mis tasutakse protsendina laenusummalt selle kasutamise eest. Seega on võimalik intessimäära suuruse reguleerimisega piirata või soodustada tootmist ja tarbimist. Pilet 6 1) Riik ja selle tunnused. Riigi sisemine ülesehitus. Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi tunnused:
20. Majandustsüklid kujundavad suurel määral eelarvedefitsiidi suurust, kusjuures reeglina on eelarve: a) defitsiidiga majandustõusude ajal; b) tasakaalus majandustõusude ajal; c) ülejäägiga ülejäägiga majandustõusude majandustõusude ajal; ajal; d) ülejäägiga majanduslanguste ajal; e) tasakaalus majanduslanguste ajal. 21. Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele: a)) kui laenuraha on kulutatud jjooksava tarbimise p peale; b) kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks; b) c) kui laenatud raha kulutati vanurite ja invaliidide sotsiaalabiks; d) kui raha on laenatud välismaistelt rahaturgudelt; e) kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks. 22. Riigivõlga võivad suurendada: a) sõjajärgne majanduse ülesehitamine; b) kauakestev majanduslangus; c)
Mis alljärgnevatest on kõige volatiilsem SKP komponent majandustsükli jooksul? a. valitsussektori kulutused (G) b. eratarbimine (C) c. investeeringud (I) d. puhaseksport (NX) Kogunõudluse kõver nihkub paremale a. intressimäärade alanemisel b. hindade alanemisel c. maksude tõstmise mõjul d. tootmisvõimaluste piir nihkub paremale Keinsistliku tarbimisteooria kohaselt on peamine tarbimist mõjutav komponent a. indiviidi võime saada lisavahendeid laenuraha arvel b. indiviidi jooksev tulu c. intressimäär d. indiviidi varade suurus Investeeringud kogukulutuste mudelis: a. vähenevad, kui tarbimine suureneb b. suurenevad koos SKP kasvuga c. investeeringud ei ole osa kogukulutustest d. ei sõltu kasutatava tulu suurusest SKP arvestuses võetakse arvesse ainult erasektoris toodetud kaubad ja teenused. - Vale Reaalne SKP on võrdne a. virtuaalne SKP miinus inflatsioon b. nominaalne SKP pluss inflatsioon c. nominaalne SKP pluss inflatsioon d
omakapitali (aktsiakapital). Optimaalne kapitali struktuur tähendab sellist kapitali struktuuri, mille juures lihtaktsia väärtus on maksimaalne. Võla, eelisaktsiate ja lihtaktsiakapitali koosseis, mis minimeerib firma kapitali üldistavat hinda ning maksimeerib lihtaktsiate sisehinda (firma väärtust). Kapitali struktuur ei saa olla liiga riskantne. Liiga madal omakapitali osakaal = suurem riskisus panga jaoks = kõrgem laenuraha intress. Omakapitali hind (omanike tuluootus) on üldjuhul kõrgem kui võõrkapitali hind (tavamõistes võõrkapitali all mõeldud kommertspanga laenuhinda, mitte riskikapitali hinda) Sama kasumi juures tagab madalam omakapitali osakaal kõrgema ROE (NB! Üks põhjus miks kommertspankadele ei meeldi näiteks kapitaliadekvaatsuse määra tõstmine keskpankade poolt). Ettevõtte eesmärk on maksimeerida omanike kasum Eesmärk minimeerida WACC optimaalse kapitalistruktuuri juures 37
majanduse kasvuhoog aastal 2012 raugemas. Eesti majandus kasvas alates 2011. aasta algusest kuni sügiseni varasemaid ootusi ületades. Seda toetas eelkõige soodsa turukonjunktuuri ärakasutamine, kuid ka sisenõudlus kosus järjest enam. Eesti ekspordimaht on pärast majanduslangust kasvanud muljetavaldavalt. Nii Eesti majapidamised kui ka ettevõtted ostsid rohkem kestvuskaupu, hoogustus investeerimistegevus ning julgemalt kaasati ka laenuraha. Jõulisemat majanduskasvu on saatnud prognoositust kiirem inflatsioonitempo, mille põhjustas energia ja toidutoorme eeldatust kiirem kallinemine maailmaturul. Eesti Pank 2012. aastaks prognoosib Eesti majanduskasvu järsku aeglustumist ning kui väliskeskkonna olukord pingestub veelgi, ei saa välistada ka majanduslangust. Tarbijahinnad tõusevad 2012 aastal 2,8 % ning 2013 aastal 3,0%. Väliskeskkonnast tulenevate hinnasurvete tõttu on inflatsioon kiirenemas
Kokku 275 000 1 000 000 1 275 000 Kas üks laen on parem (odavam?) kui teine? Toodud näidete puhul tasub annuiteetlaenu maksja kokku 1 000 000 laenu põhiosa ja 295 000 intresse. Fikseeritud põhiosaga laenu puhul on vastavad summad 1 000 000 ja 275 000. Kas siis fikseeritud põhiosaga laen on parem (odavam?) kui annuiteetlaen? Tegelikult nõnda küsida ei saa. Mõlema laenu puhul tuleb tasuda laenuraha kasutamise eest. Annuiteetlaenu kõrgem tasutud intressisumma on põhjendatud asjaoluga, et annuiteetlaenu puhul toimub laenu põhiosa tagastamine aeglasemalt. Pikem laenu kasutamise periood sunnibki annuiteetlaenu võtjat tasuma kõrgemat intressisummat. Fikseeritud põhiosa alusel laenu tagastades tasutakse laenu põhiosa kiiremini. Sellest tuleneb ka madalam kogu intressikulu. Kumma kasuks otsustada? Finantsmatemaatiliselt on mõlema laenu intressid siiski võrdsed
Mida madalam on üldine hinnatase, seda suurem on kogunõudlus ja vastupidi! Üldine hinnatõus A` A A`` KN` KN`` KN RKP,SKP INFLATSIOON hinnad ja palgad kasvavad. Kuna aga palgatõus katab hinnatõusu, jääb kogus samaks ja nõudmise vähenemist ei toimu. KN kõver nihkub üles (nihe A-A'). REAALSED INTRESSIMÄÄRAD- laenuraha kallineb, vähenevad ettevõtete investeeringudja maj. kulutused RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA * raha pakkumise kasvades (raha massi suurendamisel) suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevõtetel). Kõver nihkub paremale (nihe A-A"). * Maksude alandamine suurendab jällegi ettevõtete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. OOTUSED enne, kui valitsus hakkab vähendama raha pakkumist, väheneb majapidamiste tarbimine ja ettevõtete investeeringud
Kinnisvara peetakse küll turvaliseks ja jätkusuutlikuks investeeringuks (Ruff 2007: 30, Idzorek et al. 2007: 39, Hastings ja Nordby 2007: 54), kuid globaliseerumise ja kapitaliturgude integratsiooni tõttu on loodud järjest keerulisemaid finantsinstrumente, mistõttu on muutunud aktuaalseks kinnisvaraturu pidev jälgimine ning protsesside mõistmine. Suured finantsettevõtted saavad endale kõrgemat riskitaset lubada ja suudavad kanda sellest tingitud kahjumeid, probleem panga laenuraha kasutanud kliendi jaoks on mõnevõrra tõsisem. Näiteks võib tuua Eestis aset leidnud kinnisvarabuumi, mil inimesed, kes ennast liigselt pangalaenudega sidusid, kandsid kahjusid tulenevalt kinnisvarahindade ulatuslikust langusest ning mõnel juhtul kaotasid oma kodu. Tegemist oli olukorraga, kus kõrge kasumi lootuses võeti mõtlematuid riske ning turu edasise arengu suhtes oldi liiga optimistlikud. 3
on nimetatud rahavoog, seda väiksem on risk. Negatiivseks rahavooks laenu tagasimaksmisel võib pidada sellist rahavoogu, mis saadakse varade müügist. Probleemile võib viidata ka täiendav aktsiaemissioon. Kindlasti tuleb tõsiselt suhtuda laenuvõtja uutesse laenudesse, mida kasutatakse vanade refinantseerimiseks. Kõik viimati nimetatud rahavood tekitavad rahavoo ebastabiilsuse ning ei saa olla arvestatavad laenuraha pikaajalisel tagasimaksmisel. 3. Kapital ehk capital. Kapitali all mõeldakse laenuvõtja finantsreserve ehk laenuvõtja puhasväärtuseks. Puhasväärtus on varade ja kohustuste turuväärtuse vahe, risk on suurem kui puhasväärtus on väiksem ja vastupidi. Puhasväärtuse hindamisel võib kasutada nii absoluutväärtust, kui suhtarvu. Oluline on anda hinnang ka puhasväärtuse struktuurile, mis
annaabi.ee 
