Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus (0)

1 Hindamata
Punktid
Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise 
majanduslik olemus?

Eesti Euroopa Liidus
Aktiivne ja  konstruktiivne   partner .
Hindamatu  tegur Eesti poliitilise ja majandusliku profiili tõstmisel.
Meie huvi: tugev ja toimiv Euroopa Liit, mis on poliitiliselt 
kaalukas ja rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline.
Eesti räägib kaasa selles, mida Euroopa Liit peab tegema.
Eesti liitumine Euroopa Liiduga kiirendas 
majanduskasvu,  pakkudes  ettevõtetele 
avaramaid turuväljavaateid, 
riigile võimalusi eurotoetusi kasutada ja välisinvestoritele 
kindlustunnet .
Pooltargumendid
Vaba liikumine ja võimalus töötada välismaal
Turism
Järsk langus laenude intressimääradele
Autode odavnemine ja  tehnoloogia  arenemine
Topeltmaksustamise tollimaksude tühistamine kaubavahetuses 
Venemaaga
Ühtne raha
Põllumajandusega tegelejad said hea kasumi
Vastuargumendid
Suurenes sõidukite  kindlustuse  maksumus
Suurenes kütuste  aktsiisimaks  
Suurenes kütuse hind
Oluliselt suurenes suhkru ja sigarettide hind
Odava välismaise laenuraha 
pakkumine koos kaupade ja teenuste suureneva 
nõudlusega mitmekordistas 
sisetarbimist ning kasvatas viimaks laenukoormuse 
suuremaks  kui sisemajanduse kogutoodang.
Poolt­ ja vastuargumendid
Turgude rahunemine odava laenuraha pakkumise tõttu
Euroala  riikide laenukulude alanemine
Laenati üha rohkem, kuid ei teenitud  laenuraha kasutamisest 
piisavat tulu ehk elati tuleviku arvel
Hoogsa sisetarbimise põhine kasv ei ole pikalt võimalik
Kiirest  majanduskasvust, eeskätt aga ülitempokast ja riigieelarve 
tulusid tähelepanuväärselt suurendanud 
sisenõudluse kasvust sai innustust 
valitsussektor, mille kulude kasv võimendas 

sisetarbimist veelgi.
Poolt­ ja vastuargumendid
Jaemüügi kasv peegeldab majanduse  paranemise  märke
Eesti peamiste kaubanduspartnerite parem kasvuväljavaade ja 
tarbimise suurenemine
Sisenõudluse kasv soosis töökohtade loomist 
Sisemajandus on endiselt üsna nõrk ning olukord ei parane enne, 
kui väheneb eestlaste tööpuudus
Euro odavnemine
Maailmamajanduses ja Eesti ekspordi põhiturgudel Euroopas on 
olnud head ajad. Suurenenud 
eksporditulud võimaldasid 
koduturul kulutusi 
suurendada nii töötajatel kui ka ettevõtetel.
Poolt­ ja vastuargumendid
Eksporditulude suurenemine on tõstnud kasumeid ja on üle 
kandunud ka palkadesse
Töötajate arvu suurenemine
Palgatulu jätkuv kasv toetab teenuste hinnatõusu kiirenemist
Eesti tööhõive on kontsentreerunud 
majandusharudesse, milles pole 
võimalik tootlikkust ja seeläbi ka 
lisandväärtust erilisel määral tõsta.
Poolt­ ja vastuargumendid
Neis majandusharudes, kus tootlikkuse suurendamise võimalus on 
suurem, tegutsevad Eesti ettevõtted väikses  mahus  või väärtusahela 
vähetulusates osades
Majandus on kaldu nö odava tootmise suunas. Eestis töötab 
suhteliselt palju inimesi valdkondades, mis on madalama 
lisandväärtusega,  vastupidine  olukord on aga kõrgema 
lisandväärtusega harudes.
Üleskerkinud probleem ja Lahendus
Kui samal ajal on pingelisest tööjõuturust   tingituna  kulude kasv 
üsna kiire, võib see kaasa tuua siseturule orienteeritud harudes 
hinnatõusu, ekspordist sõltuvates harudes aga probleeme 
konkurentsis püsimisega.
LAHENDUSEKS: 
Tööjõuturgu peaks püüdma vähempingelisemaks muuta, et vältida 
hinnatõusu ja probleeme konkurentsis püsimisega
Üleskerkinud probleem ja Lahendus
Suurema probleemi ees on ettevõtted, kelle tooted on suunatud 
peamiselt siseturule, samas ka lähiturgudel on nõudlus langenud.
LAHENDUSEKS: 
Need ettevõtted peaksid välja mõtlema oma  toodetele  uuenduse või 
mingi muu  nipiga  püüdma oma edu säilitada.
Üleskerkinud probleem ja Lahendus
Täna on Eesti tööturg avatud Euroopa Liidu  liikmetele  ning 
peamiseks takistuseks ELi spetsialistide  kasutamisel  on nende poolt 
küsitav hind (mõnel juhul võib olla probleemiks ka vajalike 
oskustega töötajate leidmine).
LAHENDUSEKS: 
Peaksime  rakendama  eelisjärjekorras siiski oma riigi kodanikke, 
seda juba sellepärast, et  siinne  haridustase on kõrgem ehk inimestel 
on vastavad oskused ning võrreldes teiste liikmesriikide 
spetsialistidega ollakse ehk nõus ka madalama palgaga.
Kuidas mõjutab teema meie edasist tegevust?
Oleme teadlikumad Eesti majandusolukorrast ja  oskame  rohkem 
tähele panna EL­iga liitumise tagajärgi.
Oskame paremini lahti mõtestada probleemide sisu ja anda 
endapoolne lahenduse variant.
Kuidas mõjutab teema ühiskonda?
Teema mõjutab kõiki inimesi Eesti ühiskonnas
hindade tõusu ja langusega,
palgatasemega (mis on madal!)

Document Outline

  • Slide 1
  • Eesti Euroopa Liidus
  • Slide 3
  • Pooltargumendid
  • Vastuargumendid
  • Slide 6
  • Poolt- ja vastuargumendid
  • Slide 8
  • Poolt- ja vastuargumendid
  • Slide 10
  • Poolt- ja vastuargumendid
  • Slide 12
  • Poolt- ja vastuargumendid
  • Üleskerkinud probleem ja Lahendus
  • Üleskerkinud probleem ja Lahendus
  • Üleskerkinud probleem ja Lahendus
  • Kuidas mõjutab teema meie edasist tegevust?
  • Kuidas mõjutab teema ühiskonda?
Vasakule Paremale
Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #1 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #2 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #3 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #4 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #5 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #6 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #7 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #8 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #9 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #10 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #11 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #12 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #13 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #14 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #15 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #16 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #17 Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LizAnnn Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Majanduse artikleid
31
doc

Majanduse artikleid

töötajatest vabaneda ja koondamiskulud töötukassa kanda delegeerida. Juba praegu on töövaidluskomisjonid üle koormatud, ootel olevate pöördumiste järjekorrad ulatuvad järgmise aasta märtsikuu lõppu. Haritud, kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist on majandusarengu mootor, mitte takistus, kellest tuleb lahti saada. TALO on jätkuvalt seisukohal, et odava, vähekvalifitseeritud tööjõuga ei loo rikast riiki ja soovib läbirääkimispartneritel siiski investeerida Eesti haritlaskonda ning riigi konkurentsivõimelisuse kasvu. Majandusraskused mõjutavad enamust maid ja sektoreid, kui paljud riigid on panustamas kriisist väljatulekusse. Sellega kaasneb ka kvalifitseeritud tööjõu ülemeelitamine. Just viimane oht varitseb meid, kuna eelkõige noored ja haritud ettevõtlikud töötajad lahkuvad Eestist. TALO delegatsiooni juht esines kriitilise seisukohaga regionaalministri Siim Valmar Kiisleri aadressil, kes ei ole

Majandus
Majanduse alused
72
docx

Majanduse alused

·firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest ·firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei oste turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast ·kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon Monopolistlik konkurents ·Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul ·Diferentseeritud toodang­tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) ·Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav monopoolne võim ta suudab hinda mõjutada teatud piires ·Ebaefektiivsus -Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile

Majanduse alused
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

kõrgtehnoloogiat ja roboteid. See läheks odava inimtööga võrreldes liiga kalliks. Kui aga olemasolev tööjõud on haritud ja seega ka kallis, samal ajal kui suhteliselt odav tehnika on käepärast, on mõtet valida teine variant. See on ka paljude arengumaade probleem. Odav tööjõud ei stimuleeri ettevõtjaid kasutama eesrindlikku tehnikat. 1.2.4 Kellele toota? Küsimus kellele toota? haakub esimese küsimusega ­ mida toota?. See küsimus alles hakkab Eesti tingimustes tähendust omandama. Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija; see tähendab, et peab alati teadma, kellele toode on mõeldud. Kui toodetakse kaupa või pakutakse mingit teenust umbisikuliselt, s.t. mõtlemata, kellele kaup või teenus suunatud on, võib juhtuda, et meil jääb kaup või teenus müümata. Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun