Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus? (2)

Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus?
Iga päevaga räägitakse aina rohkem kuidas inimesi koondatakse ja et meie majanduskriis on tingitud suurettevõtete puudusest ning pankadest kes pole suutnud laenu andmisele järele anda. Tegelikkuses on majanduslanguse põhjustanud veel väga paljud muud tegurid, mida me niivõrd kohe tähele ei panegi. Niisiis , kas me oleme võimelised majanduskasvu jaoks midagi tegema ja millisena näen oma osa selles?
Jälgides eri majandussektorites tööjõu vajadust ning võrreldes seda pakutava tööjõu kvalifikatsiooniga selgub , et tööliste oskused ja sellega seotud lõpptoodangu kvaliteet ei vasta enam tänapäeva konkurentsitingimustele. Tulemuseks ongi tarbija heaolu vähenemine, teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi langus, teenuse osutamise tähtaegade pikenemine jne. Näiteks ehitusbuumi tõttu oli järsult kasvanud vajadus ehitajate järele ning oli kujunenud olukord, kus tahest tahtmata ehitas see, kes oskas kellut käes hoida või saega tööd teha ilma, et selle pärast näpust ilma peaks jääma.
Milles on siis probleem? Tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada.
Eesti tegelik probleem ongi tööjõu madal tootlikkus. Kindlasti ei saa väita, et meie inimesed teevad vähe tööd, lihtsalt teistes riikides osatakse tööd teha tõhusamalt ja ressursse kasutatakse oskuslikumalt.
Ainult üksikutest headest lepingutest tingitud soodne turupositsioon võimaldab paljudel Eesti ettevõtetel käivet saada ja end majandada. Ent selline heaolu ei pruugi majanduses kaua kesta kuna soodne turupositsioon võib muutuda ning ebasoodsa turukonjunktuuri korral võib ettevõte oma tegevuse lõpetada pankrotiga.
Häid lahendusi polegi lihtne välja pakkuda. Tööjõu tootlikkus on otseselt seotud inimtööjõu vajadusega ettevõttes, mis tähendab, et tootlikkuse kasvuga vabaneb tööjõud efektiivsematest ettevõtetest.
Arvangi et tuleks rõhku panna haridusele ning kutse- ja kõrgharidus tuleks siduda majanduse vajadustega ja õpetada välja just neid inimesi, keda meie riik tulevikus vajab. Meie trumbiks on veel ettevõtte maksuvabadus, mis on ainulaadne ja teeb Eestist kõige ettevõtlussõbralikuma maksukeskkonna Euroopas. Just see on magnet, mis toob Eestisse juurde sadu ettevõtteid, kümneid tuhandeid töökohti ning riigikassasse sotsiaal- ja käibemaksuna sadu miljoneid kroone. Kui see kõik oleks minu teha, siis vähendaksin ka tulumaksu kuna see on ettevõtlikkuse tapmise maks. Mida kõrgem see on, seda vähem on inimesed motiveeritud tööd tegema. Inimeste motiveerimiseks peaks vähendama kõigi üksikisikute tulumaksu vähemalt 20-25% aastas. Veel ei tohi ennast unustada EL-i abistavatesse kätesse, sest et EL ressurss pole ju lõputu ja samuti nõuavad EL poolt rahastatavad projektid kohalikku kaasfinantseerimist. Kaasfinantseerimine aga toimub Eesti enda (piiratud) eelarvest. Nii tohime kaasfinantseerida vaid Eesti jätkusuutlikku arengut tagavaid investeeringuid – näiteks kiirteede asfalteerimisele tuleks eelistada haridust ning innovaatilisust arendavaid projekte. Meil on veel vaja õiget valitsust, kes suudaks ratsionaalseid ja kasulikke otsusi langetada olenemata majandusolukorrast, kuna selle asemel, et iga päev seadusi muuta, tuleb inimesed panna olemasolevaid seadusi mõistma ja täitma. Lihtsustada tuleks ka toetuste jagamist, sest praegu läheb suur osa toetuste rahast bürokraatliku süsteemi ülalpidamiseks ning tihti ei jõua abi abivajajateni.
Kokkuvõttes võin öelda nii palju, et omalt poolt saan mitut moodi kaasa aidata, kuid see oleneb kõik sellest kaua läheb ühe või teise asjaga aega. Esialgu võin ju mõelda et kavatsen varsti omada ettevõtet, kus loon palju töökohti ning mis oleks meie riigile kasu toov, kuid algselt see jääb vaid mõtteks ning praegu saan vaid rõhku panna sellele, et Eesti majanduskasvuga hakkaks tegelema parem valitsus kui seda seni olnud on.
EV-1-P-E-tal
Kadi Henno