Majanduslik stabiilsus (0)

Majanduslik stabiilsus

• Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis.
  
• Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele.
  
• Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest.
  
• Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika .
  

Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta:

• Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel .
  
• Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest.
  

RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital).

• Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades.
  
• Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga.
  

SKT- mis mõjutab selle suurust

• Hõlmab ainult lõpptarbimist.
  
• Ainult riigi territooriumil toodetud kaupu.
  
• SKT kasv võib mõjutada inflatsiooni.
  
• Rahvastiku muutused.
  
• Kvaliteedimuutused.
  
• Ei hõlma kasutatud kaupu.
  
• Kahjulikud kaubad ja teenused.
  
• Turuväline tootmine.
  
• Looduskatastroofide järgi SKT kasvab.
  

SKT- arvutamine
Tootmise meetid (kogu toodangu arvutamine)
Tarbimismeetod

• Eratarbimine
  
• Investeeringud
  
• Valitsuskulutused
  
• Netoeksport
  

Sissetulekumeetod

• Palgad
  
• Kasumid
  
• Maksud
  
• Amortisatsioon
  

Majandustsükli faasid :

• Buum- Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht.
  
• Majanduslangus - Majanduslanguseks peetakse rohkem kui kahe kvartali pikkust sisemajanduse kogutoodangu langust. Tootmine väheneb, töökohti koondatakse, tarbimine väheneb.
  
• Majanduskriis - Tehased toodavad alla võimsuse ja tööpuuduse tase on väga kõrge, siis majanduskasv pidurdub ja SKT võib väheneda. Paljud ettevõtted pankrotistuvad. Kuna tööd ei ole, siis on ka tarbimine piiratud, elatustase on madal.
  
• Majandustõus- Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja.
  

Majandussüklite põhjused
Välised põhjused

• Rahvastiku muutused
  
• Leiutised , uuendused
  
• Sõjad, poliitikasündmused
  

Sisemised põhjused

• Tarbimine(sisenõudlus)
  
• Äriinvesteerimine
  
• Valitsustegevus
  

Fiskaalpoliitika (maksu ja eelarvepoliitika)
Valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel läbi maksude ja eelarvekulutuste.
Fiskaalpoliitika peamised puudused:

• Eelarvepuudujäägi tekkimine
  
• Väljatõrjeefekt
  
• Inflatsioonioht
  
• Poliitiline surve eelarvele
  

Langusperiood- SKT väheneb (valitsus üritab suurendada nõudlust).

Vähendab makse- jääb raha rohkem tarbida

Suurendab valitsuse kulutusi- nõudlus kasvaks
Buumiperiood- majandus/SKT/hinnad tõusevad kiiresti (valitsus üritab majandust jahutada).

Maksude suurendamine - jääb raha vähem tarbida

Valitsuskulutuste vähendamine- väheneb nõudlus

• Valitsus laenab avalikuselt- tõrjub eemale eralaenajaid
  
• Intressimäärad tõusevad- laenuraha kallim
  

Rahapoliitika ( Keskpank mõjutab intressimäärasid ja ringluses olevat rahamassi)

• Vabaturu operatsioonid (riigivõlakirjade ost/müük)
  
• Diskontomäära muutused (keskpanga poolt komertspankadele antava laenu intressimäär)
  
• Kohustusliku reservimäära muutused (13% s.e 14.11.11)
  

FP & RP saab rakendada ka koos.

• Demokraatlikus ühiskonnas on FP rakendamine keerukam aga mõjud kiired.
  
• RB saabg kiiresti muuta, mõjud aga ei avaldu kiiresti.
  

Oluline on FP & RP tasakaal ja õigeaegne rakendamine.
Automaatstabilisaatorid
Toimivad majanduses ilma poliitilise sekkumise ja pika otsustusprotsessita.
Üksikisiku tulumaks
Majanduslanguse ajal teenivad inimesed vähem ja makse laekub ka vähem- otseseks signaaliks valitsusele.
Töötu abiraha ja sotsiaalabi
Langusperioodil suurenevad valitsuse kulutused automaatselt, sest abivajajate hulk kasvab.
Makromajanduse ja poliitika 3 traditsioonilist põhieesmärki

Täistööhõive (majanduskasv ja majandustsükkel)

Stabiilsed hinnad ( inflatsioon ja rahapoliitika)

Tasakaalustatud makse bilanss (vahetuskursi poliitika)
Kaasajal on lisandunud
4.Valitsuse ohjeldamine (eelarvedistsipliin, võlakoormused)
5.Arengustrateegiate valik (kolmanda maailma mahajäämine)
6. Globaalprobleemid (keskkond ressursid )
Töötuse liigid

• Siirdetöötus- Ajutist, möödapääsmatut ilma tööta olekut. Näiteks töökoha vahetajad.
  
• Struktuurne töötus- Tuleneb tehnoloogilistest ja teistest muudatustest kohalikus majanduses. Näiteks mõnede majandusharude tootmismahust tulenevalt ümber asumine uude valdkonda – tootvatest majandusharudest teenindavatesse harudesse.
  
• Tsükliline töötus- Majandustsüklite vaheldumine - buumi ajal kõik töötavad, majanduskriisi ajal on töötus suur.