Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Infoühiskond,korilus,agraarühiskond (10)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist


KORILUS
Argaarüh.
Ind.ühisk.
Infoüh.
Iseloomustus
Ühioskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusegKoriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduksa või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Jagunes varaagraarseks tootmisviisiks ja Hilisagraarseks tootmisviisiks.
Tuntakse ka tööstusühiskonna nime all. Ühiskond, mille aineline ja kultuuriline heaolu on saavutatud peamiselt tööstuse ja selle toimel kõigi teisterahvamajandusharude arendamise tulemusel. Jaguneb varaindustriaalseks ja hilisindustriaalseks ning postindustriaalseks.
Infoühiskond informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ( hankiv , tootev, talletav, levitav) ühiskond
Levik tänapäeval
Tänapäeval on veel umbes 10 mln. korilast, kes elutsevad peamiselt Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas ja Okeaanias.
Nüüdisajal esineb varaagraarset tootmisviisi eelkõige mäestikualadel, kõrbetes ja tundrates. Kokku elatab ennast sellega 300 mln inimest.Samuti on tänapäeval levinud ka hilisagraarne tootmisviis.
Tänapäeval levib üle maailma postindustriaalne tootmisviis, mis on veel geograafiliselt lõpuni kujunemata ja arenemata
Tänapäeval laialdaselt üle maailma leviv ja pidevalt täienev ning arenev
Tootmise eesmärk
toodetakse ainult isiklikuks tarbimiseks .
Isiklikuks tarbeks, koos varude loomisega, hiljem ka müügiotstarbeks.
Toodeti kogu maailma jaoks, mitte ainult oma riigi või rahva tarbeks
Eesmärk on tootmist lihtsustada tehnikasaavutuste abil.
Tööstuse korraldus
Tööstus puudub.
Varaagraarses ühiskonnas arenes käsitööstus, kuna alustati tööriistade valmistamist.
Varaindustriaalses keskkonnas toodeti asju käsitsi ja tekkisid esimesed tehaste laadsed ettevõtted.Hilisindustriaalses keskkonnas kasutati masinaid, tootmine koondus kokku ja muutus kiiremaks. Postindustriaalses ühiskonnas asendub füüsiline töö rohkem vaimsega.
Järjest vähem kasutatakse töö tegemiseks inimesi. Töö tehakse ära masinatega, mida juhivad selleks spetsiaalselt programmeeritud arvutid
Tehnoloogia
Puudub
Hilisagraarses ühiskonnas võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine.
Tehnoloogia areneb pidevalt. Järjest võetakse kasutusele uusi masinaid mis lihtsustavad töö tegemist. Postindustriaalsel ajastul areneb kõrgtehnoloogia, järjest enam tehakse tööd arvutite abiga.
Tehnoloogia on kõrgelt arenenud. Kasutusele on võetud digitaaltehnika ja multimeedia , leiutatakse ka uusi sidevahendeid
Rahavormid
Raha puudub sest seda ei vajata
Koos kaubandusega areneb ka rahandus . Palju kasutatakse vahetuskaupa või siis müümist-ostmist
Lisaks sularahale on olemas ka elektrooniline raha( pangakaardid ). Palju kasutatakse ka laenuraha ning vääripabereid
Järjest rohkem levib elektrooniline raha ( pangakaardid). Sularaha kasutatakse järjest vähem.
Riiklikuse areng
Riigid puuduvad, rännatakse paigast teise
Keerulisemad suhted inimeste vahel viisid riikide tekkimiseni
Riigid on tekkinud ning neil on omavahelised majanduslikud-, sõjalised kui ka poliitilised suhted.
Moodustatakse ka riikide ühendusi.
Riigid teevad omavahel järjest rohkem koostööd, mis hõlmab nii poliitikat, majandust, haridust, teadust ja ka sotsiaalsfääri
Põllutootmis areng
Puudub
Põlluharimine ühendatakse loomakasvatusega. Tekkis põlispõllundus, sordiaretus
Metsandus
Metsast hangitakse endale vajaminev toit.
Energia kasutamine -
Kasutatakse:
Energialiigid
Vesi., tuul-, kivisüsi,
Mettalurgia areng
Metalli hakati laialdaselt kasutama kõigis eluvaldkondades
ja kasutamine
Transp.+ side areng
Puudub
Rajatakse linnu ühendavad teed. Kujuneb rahvusvaheline kaubandus.
Rajatakse maanteid, raudteid, kasutatakse laevandust ja hiljem ka lennundust
peamised kaupade edastajad on elektri-, raudtee- ja telefonivõrk. Järjest rohkem suheldakse omavahel läbi arvutivõrkude.
Rahvastiku areng
Moodustatakse mõnesaja liikmelisi kogukondi, kes on teineteisest majanduslikult isoleeritud.
Inimesed muutuvad paikseks. kujunevad seisused ning areneb religioosne, poliitiline ja sõjaline eliit kelle käes oli kogukonnas võim. Nii hakkasid tekkima riigi alged (Mesopotaamias, Pärsias)
Rajatakse kolooniaid ( piirkondadeks kuhu viidi sisse industrialiseerumine.) Rahvas ümberasustub ja paljudes kohtades tõrjutakse põlisrahvastik välja.
Inimesed väärtustavad järjest rohkem haridust ja püüdlevad selle poole.Samuti püütakse rohkem mõista eri kultuuride omapära ning rahvaste ühtust.
Areng Euroopas
Euroopas liiguti soodsate oludega piirkondades, milledest üks on tänapäevane Lõuna-Prantsusmaa ja teine Lõuna-Venemaa
Euroopas arenes peamiselt Vahemeremaades , kuna seal olid tingimused kõige paremad elamiseks
Industrialiseerimine sai alguse Euroopast ja levis sealt sõltuvindustrialiseerimisele ka mujale maailmasse.Euroopa saavutab domineeriva positsiooni maailmas 17, sajandiks .
Infoühiskond on Euroopas pidevalt arenemas. Arenevad riikide infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrgud.
Areng Eestis
Korilus ja küttimine moodustasid Eestis ainsa majandamisviisi vähemalt 4. kuni 3. aastatuhandeni e. Kr., ilmselt oli ta valitsev osaliselt ka 2. aastatuhandel e. Kr. Hiljem vahetas selle välja põlluharimine
Eestis arenes agraarne ühiskond sobivate põllu ja karjamaade lähedusse. Nendeks olid Põhja-Eesti. Lääne-Eesti ja osaliselt ka Lõuna-Eesti
Eestis algas Industriaalne ajajärk 19. saj. Kreenholmi manufaktuuri tekkimisega
Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, siis areneb ta jõudsalt koos teiste Euroopa riikidega, kuigi areng võib olla seoses Nõukogude Liidus oldud aegadega veidi mahajäänum suurematest Euroopa riikidest.
Infoühiskond korilus agraarühiskond #1 Infoühiskond korilus agraarühiskond #2 Infoühiskond korilus agraarühiskond #3 Infoühiskond korilus agraarühiskond #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 203 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alari Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Geograafia arvestus 10ndale klassile

arveldustes, riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvahelistes laenusuhetes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses. · TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Vastavalt tootmisviisidele võime eristada kolme tüüpi ühiskondi: - Agraarühiskond ­ enamik selle liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. - Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond ­ ühiskond, mille aineline ja kultuuriline heaolu on saavutanud peaasjalikult tööstuse ja selle toimel kõigi teiste rahvamajandusharude arendamise tulemusel. - Infoühiskond ­ ühiskond, milles domineerib postindustriaalne tootmisviis ja

Geograafia
thumbnail
12
doc

Geograafia eksami abi

1. Agraarajastu ­ jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu ­ jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuu

Geograafia
thumbnail
29
doc

Geograafia

MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST? 1. Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 6 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 45. Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).

Geograafia
thumbnail
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST? 1. Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 6 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 45. Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).

Geograafia
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

sfääri piires ühest sfäärist teise veeringe ­ vee ringkäik maakeral; väikeses veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja atmosfäär, suurest veeringest võtavad peale nende osa ka maismaa ja organismid jätkusuutlik ja säästev areng - 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA 6. Ühiskonna areng ja globaliseerumine 35. 1.Traditsiooniline tootmisviis ehk agraarühiskond · levinud väikestes inimgruppides · toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse eneste poolt · elatusmajanduslik · ei osale maailmamajanduses 1). Korilus 2). Varaagraarne ­ pllumajanduslik (rändkarjakasvatus, alepõllundus) 3). Hilisagraarne ­ tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel 15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi: Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad, Euroopa 2

Geograafia
thumbnail
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta. Äriteenustes u 20000 töötajat ha kohta. Globaliseerumine omakorda soodustab finantskeskuste kasvu. Ameerika autoturg on kokku kukkumas. Post-moderne infoühiskond www  ameerika militaar infosüsteem. (vaata netist silicon valley) Võrgustumine ja panidlikkuse kasv. Info kui toore ja kaup.. infoplahvatus. Sotsiaalse ja tunderuumi tähtsuse suurenemine. See informatsioon, mis täna on uus on homme vana. Infomüra palju informatsiooni, mis on õige mis on vale? See tekitab paradokse, näiteks usas lapsi enam ei vaktsineerita. Võrgumajanduse eripära: Info kui toore ja kaup. Eksponentsiaalne kasv ja sarnasus bioloogilistele süsteemidele.

Maailma majandus
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Kommentaarid (10)

katrepohlak profiilipilt
katrepohlak: Sain oma kodutöö selle abil kenasti tehtud.
18:43 03-10-2011
Reks profiilipilt
Reks: enam vähem, võiks parem olla
12:53 05-05-2009
Reks profiilipilt
Reks: enam vähem, võiks parem olla
12:53 05-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun