Eesti edasine majandusareng (1)

Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel?
Iga riik on erinev, tal on omad traditsioonid, eripärad, oma hing ja iseloom. Seda tõdedes, võib järeldada, et iga riigi majandusareng sõltub nii nendest teguritest, kui ka ajaloost. Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Loogiliselt järeldades tootlikkusel, kuna selle suurendamisel kaasneb tihti ka palgatõus. Kuid selleks, et leida kõige õigemat vastust, tuleb teha analüüse ja järeldusi.
Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik analüüsib oma artiklis erinevaid vajadusi ning lühiajalist kasu. Ta leiab, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Peale selle leiab ta ka, et tegelikuks probleemiks on tööjõu madal tootlikkus . Ta leiab ka, et on hakatud pöörama vähem tähelepanu tööjõu tootlikkusele. Värniku arvates on palga tõstmine vajalik, kuna kõrgemat palka saades on töötajatel võimalik tarbida rohkem kaupu. Kuid ta ka tõdeb, et palgatõusuga suureneb ka inflatsioon. Seetõttu võib nimetada kiiret palgatõusu lühiajaliseks kasuks. „Tööjõu tootlikkus on otseselt seotud inimtööjõu vajadusega ettevõttes, mis tähendab, et tootlikkuse kasvuga vabaneb efektiivsematest ettevõtetest tööjõud.“
Omades taustteadmisi, arvan ma, et see võis olla üks majanduskriisi põhjustest. Enne kriisi polnud elul viga. Palgad tõusid, mis tekitas inimeses kindlama tunde, et saab endale rohkem asju lubada, kui varem. Selline käitumine soodustas ka kergekäeliselt pangalt laenu võtmiseks, kuna tol hetkel ei paistnud probleemiks olevat laenu tagasimaksmine.
Kristjan - Olari Leping arutleb Ärilehe artiklis, et riik peaks palju rohkem toetama teadust, innovatsiooni , tehnilist kõrgharidust ja kutseharidust. See on oluline, et Eestis oleks rohkem kindlale alale spetsialiseerunud inimesi, kes suudavad toota oma spetsiifilisel alal kõrge kvaliteediga kaupu. Peale selle leiab Kristjan-Olari Leping, et palgatöölised peaksid olema teadlikud oma karjäärivõimalustest kindlas ettevõttes. Seda võiks lugeda ka üheks motivaatoriks. Oluline on ka see, et palgatööline teeb temale sobivat tööülesannet. Tihti on nii, et tehakse juhuslikke valikuid , antakse kogenematule töölisele liialt raske ülesanne.
ÜRO andmetel on kõige kõrgem tootlikkus Ameerika Ühendriikides. Ameerika töölised töötavad kauem ja toodavad inimese kohta rohkem rikkust kui eurooplased või teiste arenenud riikide töölised. Vaatamata sellele, et Lõuna- Koreas , Bangladeshis, Sri Lankal , Hongkongis, Hiinas, Malaisias ja Tais ületab keskmine töötundide arv kaugelt USA oma, on nende riikide tootlikkuse tase madal.
Mina leian, et inimesed peaksid rohkem spetsialiseeruma kindlale alale, peaksid võtma ka osa erinevatest täiendkoolitustest. Sedasi on ettevõttel võimalik suurendada tootlikkust ja kasutegurit. Leian, et usaldusväärsem on pikema staažiga tööline, kui uus, keda palgatakse lootuses, et ta on parem kui eelmine . Väga olulisteks koolitusteks pean ma selliseid, kus inimesed õpivad arvestama üksteisega, et saavutada kindel eesmärk. Hea meeskonnatöö on edu võtmeks. Kindlasti on oluline ka jagada ülesandeid vastavalt isiksusele. Kui on tegu õppinud rätsepaga, ei ole mõistlik teda juuksuriametile sokutada.
Pärast materjalide uurimist ja selle essee kirjutamist arvan ma, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikkusele. Tänu tootlikkuse kasvule saavad tõusta ka palgad. Kui aga palk tõuseb ilma tootlikkuse kasvuta siis on see kasv alusetu ning ei vii pikemas perspektiivis kuhugi .
Kasutatud materjal:

http://euro.postimees.ee/010307/esileht/arvamus/247466.php

http://ettk.tooandjad.ee/et/kommentaarid/2007/11/item24356

http://wwx.tarbija24.ee/030907/esileht/olulised_teemad/tarbija24/too/280692.php