Majandusressursside turg 2 (0)

Peatükk 7 Rent ja intressid
Rent on tasu maa kasutamise eest.
Intress on tasu kapitali kasutamise eest.
1 Millised laenud on levinud? Swedbank Sampopank SEB Kodulaen Kodulaen Ehituslaen Kodukapitalilaen Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Väikelaen Hüpoteeklaen Limiidilaen Arvelduskrediit Riiklikõppelaen Soovilaen Järelmaks Freestyle Arvelduslaen Riiklikõppelaen Autoliising Autolaen Autoliising Krediitkaart Järelmaks Mootorrattaliising Riiklikõppelaen Väikelaevaliising Krediitkaart Krediitkaart
2 3 4 5 6 Kuidas kujuneb intressimäär?
Kui laen on väljastatud eurodes, siis tavaliselt koosneb intressimäär pangapoolsest marginaalist ning Euriborist. Eesti kroonides väljastatud laenudel koosneb intress valdavalt pangapoolsest marginaalist ning Eesti krooni laenude baasintressist.
7 Pangapoolne marginaal Pangapoolne marginaal on reeglina täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. Marginaali arvutab pank igale kliendile personaalselt. Selle suurus võib sõltuda kliendi sissetulekust, laenusummast, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning panga ja kliendi suhtest . Näiteks sellest kui korrektselt on täidetud eelnevad kohustused panga ees.
8 Euribor (European Interbank Offered Rate )
Euribor (European Interbank Offered Rate) on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Kuidas Euribor muutub, kas see kasvab või kahaneb, on raske ennustada. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks .
9 Annuiteetlaen ja fikseeritud põhiosaga laen
... on 2 peamist ja levinumat võimalust pangalaenu tagasi maksta.
10 Annuiteetlaen ... omapäraks on igal perioodil võrdse summana tasutav summa Annuiteet tähendab küll sõnasõnalt igaaastast makset, kuid praktikas võime makseperioodi pikkust vabalt muuta. Nii tasutakse eluasemelaene sarnase põhimõtte alusel, kuid hoopis igakuiselt.
11 Annuiteetlaen
Laenu põhiosa tagasi makstes laenujääk pidevalt väheneb. Seetõttu väheneb ka tasutav intressisumma. Sama suure laenumakse puhul peab seega pidevalt suurenema tasutav laenu põhiosa summa.
12 Fikseeritud põhiosaga laen Fikseeritud põhiosa tasumise puhul tuleb igaaastaselt tasuda võrdne osa laenu põhiosast. Samas kahaneb makstav intressisumma. Intressisumma vähenemise põhjuseks on iga põhiosa makse tagajärjel vähenev laenujääk. Selle tulemusena on fikseeritud põhiosa puhul igas perioodil tehtav kogumakse samuti kahanev.
13 Näide!
Näitena toodud graafikutes on mõlemas kasutatud sarnaseid laenu parameetreid:
laenusumma 1 000 000 krooni; intressimäär 5% aasta baasil (ehk perioodi kohta); laenu pikkus 10 aastat (ehk 10 perioodi).
14 15 Kas üks laen on parem/odavam, kui teine?
Toodud näidete puhul tasub annuiteetlaenu maksja kokku 1 000 000 krooni laenu põhiosa ja 295 000 krooni intresse. Fikseeritud põhiosaga laenu puhul on vastavad summad 1 000 000 ja 275 000 krooni. Kas siis fikseeritud põhiosaga laen on parem (odavam?) kui annuiteetlaen?
16 Kas üks laen on parem/odavam, kui teine? Mõlema laenu puhul tuleb tasuda laenuraha kasutamise eest. Annuiteetlaenu kõrgem tasutud intressisumma on põhjendatud asjaoluga, et annuiteetlaenu puhul toimub laenu põhiosa tagastamine aeglasemalt. Pikem laenu kasutamise periood sunnibki annuiteetlaenu võtjat tasuma kõrgemat intressisummat.
Fikseeritud põhiosa alusel laenu tagastades tasutakse laenu põhiosa kiiremini. Sellest tuleneb ka madalam kogu intressikulu.
17 Millise variandi kasuks otsustada?
Kui on võimalik algul suuremaid summasid välja käia ning seeläbi laenu põhiosa kiiremini kustutada või rahale alternatiivset tulusat kasutust ei ole, siis on mõttekas seda intresside summa vähendamise nimel ka teha. Kui aga selliseid võimalusi ei ole või on raha kasutamise jaoks head võimalused, siis tuleb otsustada annuiteetlaenu kasuks
18