kultuurilisest seisust. Üheks sõnavara rikastamise allikaks on näiteks laenamine teistest keeltest.1 Viimastel aastakümnetel on enamik eesti keelde laenatud sõnadest anglitsismid. Pedaja selgitab, et inglise keele laenude rohkus on peamiselt tingitud inglise keele heast mainest ning massikommunikatsiooni levikust ja infoühiskonna tekkest.2 Laenamine toimub kas otse mõnest keelest või siis vahenduskeelte kaudu. Tiina Leemets väidab, et enamik laene tuleb meile inglise keelest otse, kuid vahendajateks on olnud ka näiteks vene ja soome keel. Niisamuti on inglise keel eesti sõnavara rikastamisel ise vahenduskeele rollis olnud. Autori väitel laenatakse inglise keelest sõnu ka kaudsel teel – sõnadega tutvutakse otsese suhtluse asemel hoopis Internetis, ajakirjanduses või filmides.3 Mõlemad autorid on arvamusel, et enamik ingliskeelseid laene on eesti keelde tulnud
mugandusmeetodid ja nende protsessidega kaasaskäivad nähtused. Neljandas ehk viimases peatükis on tähelepanekud võõrsõnade tähenduste ja nende kasutamise kohta. Referaadi koostamisel on kasutatud kolme artiklit, millest kaks on avaldatud ajakirjas Oma Keel ja üks Keeles ja Kirjanduses. 2002. aastal Oma Keeles avaldatud Tiina Leemetsa artikkel kannab pealkirja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“. Ka Keele ja Kirjanduse artikli autoriks on Tiina Leemets. Kolmandaks kasutatud artikliks emakeeleõpetaja Kati Pedaja avaldatud Oma Keele artikkel „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?“. 3 1. PERIODISEERING Toetudes Tiina Leemetsa artiklile (2003) võib väita, et eestlaste igapäevasesse kõnepruuki lisandub uusi inglise päritoluga sõnu pea iga kuu. Laensõnade arvu on raske kindlaks teha, samuti saab alles mõne aja möödudes selgeks, kas tegemist oli
järjest tihedamaks ning inglise keele prestiiz ja sealt laenatud sõnade hulk on järjest kasvanud. Praegusele laenukihile on omane ebastabiilsus, uued mõisted ning tsitaatsõnade ja mugandite kõrvuti esinemine. 1 Leemets ütleb, et peamised vahendajad on küll vene ja soome keel, kuid inglise keelest tuleb laene otse ilma vahenduskeelteta. Enamasti tutvuvad inimesed uute sõnadega ajakirjanduses, erialakirjanduses, Internetis või filme vaadates. 2 On kolme liiki laene: pärislaenud võetakse teisest keelest otse üle; tõlkelaenud sõnad pannakse oma keelde ümber; tähenduslaenud lisatakse oma keeles olevale sõnale teise keele tähendus. 3 Leemets nendib, et rohkesti uusi laene on hiljuti aktuaalseks saanud valdkondades või uuenenud ning teisenenud mõistesüsteemiga valdkondades infotehnoloogia, majandus, tehnika, meelelahutus, sport jne. 4 Sõnu laenates võetakse aga võõrkeelsest sõnast ainult see osa, mida parajasti mõiste
Et võõrsõnade käitumine kajastab keele sõnavaras kehtivaid seaduspärasusi, võib oletada, et kogu eesti keele grammatika hakkab lihtsustuma (astmevahelduseta vormid ja tüvevokaal -i üldistuvad ka omasõnavaras). Uued keelde tulevad sõnad ei liitu laadivahelduslike tüüpidega, mis kinnitab, et see eesti keelele eriomane nähtus hakkab kaduma ka vanemast sõnavarast (küüs-tüüpi sõnad, levinud vormid küün : küüne : küünt). Uuemate laensõnade hulgas on rohkesti tarbetuid laene, millel on olemas korrektsed, lihtsama muutmise ja läbipaistvama tähendusega omakeelsed vasted. Sellised laenud on tihti ajutised ja kaovad keelest ajapikku. Väga palju on uute sõnade hulgas tsitaatsõnu, millest järeldub, et kohanemine on keeruline protsess ja eestipärasema kuju saavad ning eesti keele muutesüsteemi mugandatakse vaid kõige sagedamini kasutatavad, vajalikumad ja tuttavamad sõnad. Ka ühe sõna erinevate häälikkujude ja muutevariantide vohamine tegelikus
Eesti keele õpik. Tln: Valgus, 1989 10. Raun, A. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Trt.: Maarjamaa, 2000 11. Vetemaa, E. Hõbedaketrajad. Tallinn, 1977 12. Vääri, E. Kleis, R. Silvet, J. Võõrsõnade leksikon. Tln.: OÜ Kirjastus Valgus, 2000 13. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (www.keelevara.ee) 14. Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Eesti keele käsiraamat 1997. (http://www.eki.ee/books/ekkr/ ) 15. Keelenurk (http://www2.epa.ee/keel/valik.htm) 16. Leemets, T. Uuemaid inglise laene. (http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html) 17. Vikipeedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Perestroika) 33
Keeles hakkavad toimuma sellised protsessid nagu sõnade tähenduse laienemine või muutumine, laenamine võõrkeeltest, murdesõnade kasutamine jne. Tõnu Tender on jaganud slängisõnavara paariks alagrupiks, kus võib näha erinevaid sõnu, mida kasutatakse suhtlemises. Tema sõnul aina rohkem slängisõnavaras nähakse omasõnad, tähenduse muutimine vastupidiseks, metafoorid. Mai Loog on läbi viinud küsitluse (1989), mille põhjal selgus, et noorte släng sisaldab 15% laene. Üldiselt laenatakse peamiselt igast keelest. Populaarsemateks keelteks on pidanud arvama 1990. aastatel laenud inglise, soome ja siis vene keelest. Vene laenud eesti slängis on peamiselt pärit kuritegelikust maailmast. Ning, kõigepealt laenamine sõltub inimese või inimgrupi huvidest, haridusest, elukutsest, kultuurikontaktidest ja teistest erinevatest teguritest. 1.4 Slängi sõnade funktsioon Selles alapeatükis räägitakse slängi kasutusest keeles
3 sõpradega suheldes. Interneti mõju võib olla väga suur, kuna noored kasutavad seda igapäevaselt ja nad on väga mõjutatavad. (Tammemägi, Ehala, 15.03.2017) Eestis kõneldavas eesti keeles on palju sõnu, mis on laenatud inglise keelest. Eriti intensiivselt algas ingliskeelsete sõnade laenamine eesti keelde 1990. aastatel seoses erinevate uute nähtuste ja kaupade jõudmisega Eestisse. Eriti palju kasutatakse ingliskeelseid laene slängis ja argikeeles. (Leemets, 14.03.2017) Tänapäeval Eesti ühiskonnas kasutatakse palju ingliskeelseid tsitaatsõnu. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis, mida kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Samuti kasutatakse ka palju inglise laene. Ingliskeelseteks tsitaatsõnadeks, mida kasutatakse eesti keeles, on näiteks: halloween, hot dog, groupie, performance. Kuid on
eesti ja tundmatut päritolu tüvevara (vasteid 10751152 (431489 tüve ning hiili, ila, kesv, lubi, lõhn, sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka onomatopoeetilisdeskriptiivsed mahe, mõru, raip (raibe), tunnistatud laenuks) tüved) roni, ürp Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Ligemale 60% eesti ja tundmatut päritolu tüvevarast (644663) on onomatopoeetilised ja deskriptiivsed tüved (koos hüüdsõnadega). Neid on ka eelmistes päritolurühmades ühtekokku 10861094 tüve, seega kolmandik põlistüvedest. Deskriptiivne tähendab kirjeldavat ja deskriptiivsõna ongi sõna, milles häälikute või häälikukombinatsioonidega on seostatud mittekuuldelisi aistinguid
ajaloo probleemidest. Sõnade arvu määramise probleemid Probleem ei seisne ainult selles, et sõnu on palju ning nende loendamine võtab palju aega, vaid enamasti selles, et sõnadel eesti keel ja sõna on erinev sisu. Keeleteadlased üritavad mõista, kas eesti keele all on mõeldud eesti kirjakeelt ehk raamatutes, meedias, koolis kasutatavat või eesti rahva keelt koos murrete ja murrakutega. Lisaks võib uurida ka ühe inimese keelt. Sõna piiride määramise muudab raskeks ortograafia ning kokku- ja lahkukirjutamise reeglid. Näiteks paljastele jalgadele, paljaste jalgadega, paljasse jalga on kahe sõna paljas ja jalg erinevad sõnavormid. Aga paljajalu on iseseisev sõna, mis varem kirjutati lahku. Seega tekibki küsimus, kas kokkukirjutatud sõnad on liitsõnad ja kas kõik liitsõnad omaette sõnad, sest osad verbivormid kirjutatakse kokku, osad aga lahku: ärasaadetud kiri, ärasõitev rong, allakukkunud kivi, ära saata, ära sõitma, alla kukkudes
Soome, isuri ja karjala keeles on abielunaise tähistamiseks kasutusele võetud vaimo. Arvatakse, et naine on indoeuroopa laen uurali algkeelde, kuid see mõte on problemaatiline, kuna indoeuroopa laenud ei ulatunud uurali keelde. Hiljuti on aga leitud kümmekond indoeuroopa laenu. Mees on noorem sõna kui naine. Vasted on ainult läänemeresoome keeltes. On peetud nii germaani kui indoeuroopa laenuks, kumbki seletus pole kinnitust leidnud. Tütar on balti laen ning esineb nii läänemeresoome keeltes kui lõunalapi keeles. Algne vorm *tüktäri laenati balti algkeelest läänemeresoome algkeelde. Väga vana indoeuroopa sõna. Poeg on soome-ugri sõna, vana päritolu. Inglise boy on hoopis normannidelt saadud. Läänemeresoome keeltest on laenatud skandinaavia keeltesse. Laps päritolu on uurali algkeeles, kuid sugulussõnaks sai alles läänemeresoome keeltes. Uurali algkeeles tähendas ta hälli või kandekorvi. Sõsar on laenatud balti keeltest
Segadust nende sõnade puhul tekitavad inglise keelsed effect ja effective. Kahekordse f-ga laensõnad on aga enamuses kohandunud eesti keelega. Saksa keelest on sõna trüffel, mis eesti keeles on muutunud trühvliks. Nii on ka sõnadega kahvel, vahvel, kohv jpt. 1.4 Lõppsilbi kirjutamine Lõppsilbi kirjutamisel tekitab probleeme kolmesilbiliste sõnade lõppsilbis oleva täishääliku kirjutamine. Nende sõnade puhul ei ole kindlat reeglit, mille poolest neid eristada, seega tuleb nende kirjapilt lihtsalt selgeks õppida. Kahekorde täishäälikuga sõnad marmelaad, sünagoog, dermatiin, mandariin jt. Ühekordse täishäälikuga sõnad terminal, mahagon, formular jt. Muret tekitab ka lõppsulghääliku kirjapilt.Kahekordse sulghäälikuga on näiteks kastanjett, saslõkk ja tualett. Ühekordse sulghäälikuga kotlet, sigaret ja pankrot. Ka nende sõnade kirjapilt tuleb lihtsalt pähe õppida. Kahesilbiliste sõnade lõppsilbi kaashääliku kirjapilt oleneb rõhust. Enamasti
20. ja 21. sajandi eesti keel ja sõnavara muutumine Eesti keel on aastate jooksul väga palju muutunud. Samuti ei suuda keele tulevasi käänakuid mitte keegi ette ennustada. Keelte, seejuures nende sõnavara muutumine on arengu loomulik avaldumine. Mis muutub ja kuidas seda saame öelda ainult tagasi vaadates, võrdluses keele varasema olemisega. Tulevikku võime vaid oletada. 1990-ndate lõpuaastatel olid eesti keeles toimivad muutumistendentsid sedavõrd kindlad, et kutsusid esile avaliku mõttevahetuse ajakirjas Keel ja Kirjandus (1998-2000, ühisnimetuse all ,,Muutuv keel"). Sõnavaraga seaoses väljendasid paljud sõnavõtjad muret keeles valitseva anarhia ja võõrkeelendite pidurdamatu sissetungi pärast, kuid ohu olemusest ja ulatusest polnud veel ülevaadet. Rõhutati vajadust kaitsta eesti keelt teda risustavate, tema omapära ja väljendusvõimet vaestavate võõrmõjude, eriti inglise keelest võetud tsitaatsõnade laviini eest. Ent kuidas otsustada,
Eesti ala esimesed elanikud ilmselt ei kõnelnud soome-ugri keelt ega indoeuroopa keelt, vaid nende keel või keeled kuulusid mingisse tundmatusse keelkonda. Hiljem hakkas Paul Ariste nimetama seda keelt tinglikult protoeuroopa keeleks. Ariste väidab, et sellest tundmatust protoeuroopa keelest on laenatud meie keelde sõnu nagu näiteks: allikas, mets, mägi jpt. Neist ilmselt tuleb kõrvale jätta sõna mets, mis kuulub vanemasse soome-ugri sõnavarasse või on balti laen. Huno Rätsep lisab omalt poolt antud loetellu meie jahiloomade nimed, mis võiksid olla algasukatelt laenatud, näiteks jänes, põder, ilves jt. Nedne sõnade puhul räägime loomulikult sõnatüvede ja algupära laenamisest. Veel saime ilmselt oma keelde onomatopoeetilised verbid ehk loodushääli jäljendavad verbid just protoeuroopa keelest, sest indoeuroopa keeltes on neid vähe. Siiski pole protoeuroopa laenude probleem lõplikult lahendatud ning kogu arutlus on veel oletuste tasemel
Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing), saksa keele pf (Pferd), tz (Zeit) alamsaksa laen eesti keeles – Alamsaksa keel oli Hansa liidu kaubanduskeel. Eesti keeles on 1000-2000 alamsaksa laenu, nende hulgas töökohaga seotud sõnad (meister, sell, gild, amet, teenistus), tööriistad (haamer, höövel, kruvi, viil), kristlik kiriku sõnavara (Saatan, altar, paradiis, koor), administratiivsõnavara (ordu, keiser, krahv), rahvuste nimed (kreeklane), päevade-kuude nimed (mai, juuni, reede), linnaelusõnavara (naaber, raad, summa, tosin,
küsimus on esitatud üldisel kujul ,,kui palju on eesti keeles sõnu?", kuna jääb selgusetuks, mida mõista eesti keele all. Kas eesti kirjakeelt või kogu eesti rahva keelt kirjakeelt koos kõigi murrete ja murrakutega. Samuti võib eesti keelena vaadelda ka ühe isiku keelt. (Ariste 2002: 41) Samuti on ka sõna piiride määramine raskendatud. Üldist, kõigi keelte puhul kehtivat sõna määraltust pole suudetud leida. Eesti keeles on palju sõna eristamise probleeme, mida keerustab ortograafia, eriti kokku- ja lahkukirjutamise traditsioonide kasvav koorem. Näiteks: Noomeni erinevad käändevormid ühenduvad üheks sõnaks. Eesti kirjakeele grammatika tunnistab 14 erinvat käänet, seega paljastele jalgadele, paljaste jalgadega, paljast jalga on kahe sõna paljas ja jalg erinevad sõnavormid, kuid paljajalu kirjutatakse praegu kokku ja loetakse iseseisvaks sõnaks, adverbiks. Varem kirjutati see lahku ja loeti sõnade paljas ja jalg instruktiivivormideks
Soome-ugri tüved: üks (<< *ükte << *üke), kolm, neli, kuus Otsitud seoseid kehaosadega: kümme ← kämmal (???), kaks ← käsi (???) • seitse: vasted lms, lapi, volga, permi keeltes • kaheksa, üheksa: *kakte + *-teksan, *ükte + *-teksan (< vanairaani *detsa ’10’, vrd lad decem); täpsed etümoloogilised vasted lms, lapi, mordva, mari keeles, analoogid ka mujal • kümme: läänemeresoome-mordva uuendus, täpne päritolu selgusetu • sada: laen indoiraani algkeelest soome-ugri algkeelde, vrd lad centum • tuhat: laen algbalti keelest lms algkeelde (ja volga keeltesse), vrd leedu túkstantis, läti tūkstotis • miljon, miljard: hilised laenud saksa keelest Uurali algkeeles numeraalide süsteem arvatavasti alles kujunema hakkamas Soome-ugri algkeeles tõenäoliselt juba kümnendsüsteem • üksteist(kümmend), kaksteist(kümmend)
Arv: tuhat Määrsõna: veel Germaani laenud, umbes 300 sõna: põld, muld, raud, kuld, tina, kuningas, raha, kaup, ader Loodus: kalju, kari, muld, raba, rand, väin Loomad: kana, madu, lammas Põllundus: ader, agar, kaer, põld, rukis Toit: juust, leib, taigen Riietus: sukk, vaip Ehitus: ahi, kirik, tuba Esemed: katel, sõel, kell, küünal, mõõk, nõel, padi, rõngas Metallid: kuld, raud, tina Päevad: laupäev Ühiskondl: raha, kaup, laen, vara, sõnavara, varas, rikas, jõulud Adj: arg, armas, kaunis, viisakas, kehv Verb: kiusama, sallima Slaavi laenud: aken, ike, lusikas, nädal, raamat, sirp, turg, vaba, värav, rist 5. Tehissõnad eesti keeles Tehistüvi on tüvi, mis on vaadeldavas keeles uus, olemata korrakohane laen. Nt raal : raali tüvisõna raal, tuletistes raalima, raalistama, liitsõnades raaljuhtimine,
• possessiivsufiksi rudimendid, genitiivi -n • mõni varasem laia tähendusega sõna nüüdseks kitsenenud jne. • Sõnades kajastub kogu meid ümbritsev reaalne maailm, sõnad on mõtlemise vahendid. • Sõna koosneb tähenduspoolest (väljendab mõistet) ja häälikulisest poolest (tähistus/vorm). • Sõnavaras vastab ühele tähistatavale sageli mitu tähistajat. Sõnaga seotud tasandeid (1) • kõlaline, häälduslik külg = sõna hääldus ja selle variandid • kirjapilt = sõna õigekiri e. ortograafia • morfoloogia = sõna muutmisvõimalused • süntaksitasand = sõna süntaktilised omadused • kollokatiivsus = sõna kalduvus esineda tekstis koos teatud sõnadega Sõnaga seotud tasandeid (2) • põhitähendus = tähendus, mis aktualiseerub, kui sõna kasutatakse tavalisel, neutraalsel viisil • kõrvaltähendused = võimalikud konnotatsioonid, muuhulgas stiilivärving
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õpetus sõnade grammatili
helilisteks frikatiivideks'. 'Indoeuroopa algkeele helitud klusiilid muutusid germaani algkeele helituteks frikatiivideks; helilises ümbruses need helitud frikatiivid, lisaks juba olemasolev helitu frikatiiv s, muutusid heliliseks, kui neile vahetult ei eelnenud rõhk'. s > z > r - seda nähtust kutsutakse rotatsismiks laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles Pärinevad peamiselt Pronksiajast. Aer, raha, paat, kuningas, rõngas, leib, jõulud, laen, rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat, preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai,
Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13.sajandil sõnu ja kohanimesid · Taani hindamisraamat, Läti Henriku kroonika · Läti Henriku kroonikas ka kolm lausekatket (Laula! Laula! Pappi!; Taara a(b)ita!) Esimesi tekste: · 16.saj algupoolel Kullamaa käsikiri: kolm palvet (meieisapalve, Ave Maria, Usutunnistus) · 16.saj eestikeelse tekstiga raamatuid: Wanradti-Koelli katekismus (1535), üksikud lehed. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17
Foneetika allüksused on artikulatoorne, akustiline ja pertseptiivne foneetika. Artikulatoorne foneetika tegeleb kõneorganite tegevuse uurimisega kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja akustilisi omadusi (pikkus, kõrgus jt). Pertseptiivne ehk tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ehk tajumist. Milline on foneetika põhiüksus ja mis teda iseloomustab? Foneetika põhiüksuseks on häälik. Häälikute hulk on lõpmatu. Hääliku kvaliteeti mõjutavad tema naaberhäälikud, positsioon ja kõneleja emotsionaalne seisund ning kõneorganite anatoomia. Mis on fonoloogia põhiüksus ja mis teda iseloomustab? Fonoloogia põhiüksus on foneem ehk häälikuvariandi abstraktsioon, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Foneemil endal puudub tähendus. Millega tegeleb fonoloogia? Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid
Põhjaeesti, hea keele tundmine, diplomaatiliselt ei esitanud ortograafia reformi, vaid kasutas. 5 käänet. 1710-1720 Salomo Heinrich Vestring ,,Lexicon Esthonico Germanicum" Käsikiri, eesti-saksa sõnastik, esimene eesti - muu keele sõnastik. 8000-9000 sõna. Järgmiste sõnastike aluseks. Kasutusnäiteid, selgitusi, paralleelvorme, liitsõnu. 1715 Uus Testament Forseliuse - Hornungi ortograafias. Uuendusmeelsed (Bengt Forselius, Johann Hornung) nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele. 1732 Anton Thor Helle ,,Kurtzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. Piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739) 1780 August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" Grammatika koos eesti-
Viimase variandina pakkus ta välja sõnade laenamise mõnest teisest keelest kui soome keelest. Sealt oli lubatud laenata. Tänu beiträgele toimus areng ka eesti keele teadusliku kirjeldamise vallas. Peterson oli esimene, kes kirjutas käänetest. Kuna Beiträges puudutati ka eesti ortograafiasüsteemi, siis tõi Masing esimest korda kasutusel Õ. 4. Eduard Ahrens. keeleteadlane, eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja. Ta on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor Pani ette üle minna vanalt, saksa keele eskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus)- kasutas selles uut kirjaviisi- ainestik oli rahvakeeln, keelekirjeldusmall oli laenatud soome keele grammatikatest, eesti keelt hakati kirjeldama eesti malli järgi ja otsiti keele omadusi ja grammatikareegleid keelest endast
slängisõnu. Slängiuurija Tõnu Tenderi sõnul on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon (Tender, T.). Eesti keelest pärit slängisõnu saadakse tavaliselt sõnade lühendamisest. Üks slängisõnaraamatu autoritest Kätlin Vainola arvab, et praeguses slängis on inglise keele laenude osakaal väga suureks muutnud (Vainola, K.). Mai Loog kirjutab samuti, et Eesti slängis on enim laene inglise keelest, Tallinnas ka soome ja vene keelest. ,,Üldjuhul laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta (inglise, soome) ja laenatakse sealt, kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu." (Loog, 1991: 7) Seega saadakse uusi slängisõnu teistest keeltest või omakeelseid sõnu muutes ja mugandades. 1.4 Slängi muutumine
Hinweisen auf das Suomi": doktoriväitekiri 1884 ,,Eesti keele Grammatik: Koolide ja iseõppimise tarvis kõikidele, kes Eesti keelt õigesti ja puhasti kõnelema ja kirjutama ning sügavamalt tundma ja uurima tahavad õppida. Kirja pannud Dr. K. A. Hermann": esimene eestikeelne eesti keele grammatika. Grammatikaterminoloogia loomine (suur osa kasutusel praegugi): käänete nimetused, ainus ja mitmus, häälik, kääne ja käänamine, pööre ja pööramine, käändkond ja pöördkond, asesõna, täisminevik ja enneminevik jpt. 1896 ,,Eesti keele Lause-õpetus. Eesti keele grammatika teine jagu" 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. 1912 ,,Eesti kirjakeele reeglid": keelekonverentside kokkuvõtted Keel kui muutuv ja arenev elusorganism; keelekorraldaja kui aednik. Informatsiooni, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. Arenguks vajaminev aines keeles endas olemas.
’Indoeuroopa algkeele helitud klusiilid muutusid germaani algkeele helituteks frikatiivideks; helilises ümbruses need helitud frikatiivid, lisaks juba olemasolev helitu frikatiiv s, muutusid heliliseks, kui neile vahetult ei eelnenud rõhk’. s > z > r − seda nähtust kutsutakse rotatsismiks Laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles – Pärinevad peamiselt Pronksiajast. Aer, raha, paat, kuningas, rõngas, leib, jõulud, laen, rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles – meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat,
6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeugri keelkonda kuulub umbes
· Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine · Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides) 5. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 6. Ferdinand Johann Wiedemann. Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" - Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W. enda kogutud materjal. Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni.
artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Häälikute ja häälduse metakeel: [u:] Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Foneetika põhiüksus häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund. Häälikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem. Foneem on fonoloogia põhiüksus. Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on
konsonantide arv maailma keeltes on 23, kõige vähem on täheldatud 6 ja kõige rohkem 96 konsontanti. Keskmine vokaalide arv on 9, üldse jääb vokaalide arv maailma keeltes 3 ja 46 vahele. Paljud universaalid sisaldavad alati ka mingit tingimust, näiteks ,,Kui keeles on olemas X, siis on selles keeles olemas ka Y". Selliseid universaale nimetatakse implikatiivseteks. 26. Koartikulatsiooninähtused: assimilatsioon ja dissimilatsioon- Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane) 27. Tajufoneetika - Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri
meid alt. AGA: Kui täiend algab relatiivlausele viitavate asesõnadega selle, sellise: Relatiivlause paikneb vahetult selle sõna järel, mille juurde ta kuulub. H 22. Sõnavõistlus. 2002. aastal korraldasid emakeele selts, Euroopa Liidu infosekretariaat, haridusministeerium, eesti õigustõlke keskus ja Postimees välja sõnavõistluse, et täita lünki eestikeelses ELi sõnavaras. 1. ad hoc-komisjon (ld: selleks puhuks) > sihtkomisjon Samuti: sihtotstarbeline laen > sihtlaen, sihtotstarbeline fond > sihtfond 2. Globaliseerumine > üleilmastumine 3. Integratsioon > lõimimine, lõiming 4. Kriisireguleerimine > kriisiohjamine 5. Nulltolerants > täisleppimatus 6. Struktuurifond > tõukefond 7. Task force > rakkerühm (ühe kindla ülesande täitmiseks loodud töörühm, erioperatsiooniks moodustatud väeüksus) 8. Twinning > mestimine (ELi liikmesriigi ametnik lähetatakse kandidaatriiki nõustama kindlat projekti) 9
sõnaga kokkukirjutamisel tähtsust täiendsõna käändel. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt. sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani-vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. Erand. Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses olev omadussõna, nt. hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
