1.
Antud kooslus tekib taimedest, loomadest, lindudest, putukatest ja
kahepaiksetest. Taimedeks on puud, samblad , seened jne. Puu liigid :
tamm, kask , saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid.
Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne .
1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas,
tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran,
hirsstarn, punane aruhein , angerpist
Puisniidul
puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits , halljänes, rebane , pisiimetajatest on leethiir ja
juttselghiir.
Puisniidul
puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mados
Õppematerjali autor
ja loomadel võimatu seal elada Osakaal Eesti looduses Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammipuisniite Eesti muudes osades. Puisniidud teeb väärtuslikuks nende kõrge liigirikkus. Seitsmel LääneEesti puisniidul on kirjeldatud üle 60 liigi ruutmeetril. Puisniidul kui pärandkooslusel on väga oluline tähendus Eesti rahvuskultuuris. Haruldane/kaitset vajav või kaitse all olev kooslus ? Viimase 70 aastaga on puisniitude kogupindala vähenenud peaaegu 1000 korda. Peamised tegurid, mis põhjustavad puisniitude kadumist: maaelanikkonna kahanemine ja linnastumine põllumajanduse muutumine 2010. aastal taotleti Eestis toetusi vaid 703 ha puisniidu hooldamiseks. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing Eesti kaitsealused puisniidud: Laelatu puisniit, Nedrema puisniit,
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased eestlased saaksid nautida
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum.
tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede
heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest. Kasvukoht (laiemas kontekstis ka elupaik, biotoop, ökotoop) on keskkonnategurite kliima, pinnamoe, mulla, veereziimi jm. suhteliselt püsivate omadustega kompleks. Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid suhteliselt sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Taimekooslus on koos kasvavate taimede kogum. Kooslus säilib suht ühesugusena teatavate ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Rohumaade kasvukohatüübid 1.Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel nõmme- ja palurohumaad ning lisaks vahepealne üleminekukooslus nõmmlood . Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat
Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel – Veekogude madalad kaldad Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni – Lehtmetsad Rohke varis, esineb häile – Kuusikud ja kuuse segametsad Vähe varist, vanad päikesele avatud puud – Männikud Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv
teatud faaside kordumises igal aastal. Kooslusse kuuluvate liikide mõningate fenofaaside kokkulangemine tingib erinimeliste kooslusefaaside – aspektide – korrapärase vaheldumise aasta jooksul -eriaastased muutused e. fluktuatsioonid – tingitud eri aastate ilmastiku erinevustest, mis võivad muutuda taimede, seente, loomade paljunemisrütmide kui ka inimtegevuse tõttu. -taastumised e. demutatsioonid – kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab koosluses looduslik taastumine. Suktsessioonid, kliimaks ja selle tunnused Vahetused (suktsessioonid) on muutused taimkattes, mille käigus ühed taimekooslused asenduvad teistega. -autogeenne vahetus – tingivad kindlasuunalised nihked aineringes või suhete süsteemis, mis aja jooksul kuhjudes
1) Geomeetriline struktuur – kirjeldab taimeosade paiknemist (kõrgust jt) 2) Jaotumus – isendite paiknemine kooslusliikide kaupa 3) Vertikaalstruktuur – eluvormide ja tsönopopulatsioonide ruumijaouts ülestikku, vertikaallõikes 4) Horisontaalstruktuur – eluvormide ruumijaotus horisontaallõikes Taimekoosluse kirjeldamine Kasvukoht – vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas). Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis – Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigid–metsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid