Laelatu puisniit (0)

Laelatu puisniit
T Õ N I S   K L A A S M Ä G I
R A N N O   VAA R I K M Ä E
S A N D E R   K A R R O
G E R T  K A L D M Ä E
 Asub Virtsu lähedal Laelatul.
 Kasutusel on olnud juba sajandeid.
 Kõrgemad kohad vabanesid vee alt umbes 2000 aastat tagasi.
 Puisniidul asub nii Eesti kui ka Põhja-Euroopa kõige liigirikkam 
taimekooslus .
 Kaitse alla võeti see ala osaliselt 1939. aastal.
Liigid
 Loomadest elavad  niidul  metskits,  metssiga , metsnugis,  mink , rebane,  kährik  
ja põder. Nähtud on ka ilvest ja talvel hunti.
 546 liiki soontaimi
 107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda
 35 liiki maismaatigusid
 60 liiki pesitsevaid linde
 2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest
 Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja 
jooksiklaste liike.
 Niidul puuduvad dominantliigid.
 76 liiki ruutmeetri kohta
Kasvutingimused
 Lubjarikkad  mullad
 Asub õhukese pinnakattega paekõvikul.
 Rohttaimede juured ulatuvad aluskivimisse.
 Tänu puudele on niiskusrežiim stabiilsem, temperatuur kõigub vähem ja tuul 
on nõrgem.
 Sellistes oludes ulatuvad aluskivimini nii rohttaimede kui ka sügavama 
juurestikuga puittaimede juured, millega seotud risosfäär lahustab kivimeid, 
muutes toitained  taimedele kättesaadavaks.
Koosluse püsimajäämine
 Et kooslus püsiks ka tulevikus tervena , on selle taimedel mullast vaja saada 
piisavalt vajalikke toitaineid.
 Inimene peab selle eest hoolt kandma, et see ala üle käte ei kasvaks. 
 Niidul tuleb säilitada liikide mitmekesisus.
Koosluse probleemid
 Kui iga aastane niitmine ja rohu kokku  korjamine  lõpeb, siis langeb ka 
liigikus, sest  muld  muutub toitainerikkamaks.
 Kui ei  niideta  või karjatata regulaarselt, siis võib puisniit metsastuda.
Looduskaitseala  
Asukoht kaardil
Toiduahel
Arukask ; Harilik 
Harilik 
Vaher; Naat
kiirgtigu;Täpptigu;Lehetäi
Metsvint ; Sookurg;