Ladestamine (0)

Prügi 
Jäätmevoog
ladestamine
Mait   Kriipsalu
[email protected]
Joonis: Meelis Arulepp
Eesti prügilad
Ladestamine
• Päris ilma prügilata siiski ei saa. 
− Miks?
• Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest
kõiki neid kasutada ei saa.
− Pi rangud jäätmete taaskasutamisel: 
tehnilised, 
majanduslikud, 
keskkonnakaitselised
− Prügila on ladu, vaheladu või ‘ puhver ’ juhtudeks, kui 
‘kõik halvasti läheb’.
− Alati on jäätmeid, mida ei tohi uuesti kasutada.
− Prügilasse saab ‘korraga panna palju’. Ainus sel ele 
Eesti suurim: Tallinna prügila
samaväärne on  põletamine . 
Pääsküla prügilasse ladestati 
1999. aastal ligikaudu 540 000 t
Eesti prügilad on väikesed
Liiga palju prügilaid?
1
Liiga palju prügilaid?
Prügi ladestamine
• Jäätmete hulk üha suureneb.
• Ladestatavate jäätmete hulk üha väheneb.
− Taaskasutuses on saavutatud häid tulemusi, kuid prügila 
domineerib  ikka veel. 
Venamaa
Küpros
Malta
Prügi ladestamine
Leedu
Läti
Hi na
Tšehhi
Kreeka
Poola
Ungari
•  Jäätmekäitlus  areneb ni , et prügi ja prügilate 
Eesti
Sloveenia
keskkonnamõju oleks võimalikult väike. 
Portugal
Iirimaa
• Millised need mõjud on?
USA
Taaskasutus
Hispaania
− Globaalne mõju
Suurbritannia
Kompostimine
Soome
Kasvuhoonegaaside (green house gas – GHG) mõju kli male?
Itaalia
Põletamine
Prantsusmaa
Ki ma soojenemine ei ole prügila pi rkonnas suurem kui mujal!
Monako
Ladestamine
− Lokaalne mõju
Lõuna-Korea
Luksemburg
Jääb 1 km ulatusse, harva 4-5 km
Norra
Jaapan
• Miks mõjub prügila keskkonnale halvasti?
Belgia
Taivan
Taani
Singapur
Rootsi
Hol and
Austria
Saksamaa
Šveits
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Prügila keskkonnamõju
Prügila rajamine. Lähtekohad. 
100
10
1
0,1   km
Kasvuhoonegaasid
• Raja prügila õigesti juba esimesest päevast alates.
Osoonikihi hävimine
• Tagantjärele on prügilat korrastada hulga raskem.
Toksilised VOC’d
Õhk
− Selge arusaam prügilaprotsessidest!
Hais
− Ehitaja –  haldaja  – finantseerija.
Müra
• Pika- või lühiajaline arengustsenaarium ri gi jäätmekäitluses?
Linnud, putukad, närilised
− Kuidas Eestis lood?
Lendpraht, tolm
prügila
• Töötlemata prügi ladestamine on lõpetatud mõnel maal.
Plahvatus - ja tuleoht
• Tulevikus: kas seda või toda tüüpi prügi sobib minu prügilasse? 
Taimestiku  hävimine
Pinnase  reostumine
Pinnas
Pinnavee reostumine
Põhjeveereostus
Vesi
100
10
1
0,1   km
2
Prügila rajamise põhimõtted: 
Ladestustava
reostuse levimine
• Reostuse leviku tõkestamine:
• Prügila ei ole enam ammu ‘auk maa sees’.
− Asukohavalik
• Ladestustavad on muutunud: 
− Prügi valimine või omaduste muutmine 
− prügi kuhjatakse  vettpidava  või vettpidavaks tehtud põhjaga maa-
eeltöötlus , põletamine kui eeltöötlus, 
alale, 
sobimatute jäätmeli kide  keelamine .
− prügi tihendatakse õhukeste kihtidena, 
− Ladestamistehnoloogia täiustamine
− prügi kaetakse pinnasega:
päevane kattekiht;
vehepealne (ajutine) kattekiht; 
lõplik kattekiht.
Sardinia 03: Lechner
Asukohavalik
Ladestustava
• Prügilat täidetakse väikeste osade kaupa, et vähendada
vihmale avatud prügi pinda.
• Eri li ki prügi ladestatakse eraldi pesadena.
6 
3 
5 
1
2 
4 
Prügila
Tänapäevane prügila
3
Tänapäevaprügila
Jäätmed prügilasse ei kõlba
• orgaanilisi jäätmeid;
• Tänapäevaprügila on keerukas keskkonnarajatis: 
• pakendeid ja pakkematerjali;
− olmehoone, mil es on ri etusruum, duširuum, söögituba 
Prügilasse ei
• paberit, puitu, plasti;
ja  tualett  + õpperuumid;
• metal i, klaasi, teksti li;
− väravahoone – kõik koormad tuleb kaaluda ja
tohi vedada:
• ehitus- ja lammutusprahti;
registreerida;
(sageli veel soovituslik) • ohtlikke jäätmeid;
−  töökoda , garaaži ning autoratta- ja konteineripesula;
• autokumme;
− võib ol a ka  labor ;
• lõpnud loomi;
− prügila  territoorium  peab olema taraga ümbritsetud.
Miks ei tohi?
• vedeljäätmeid.
Miks on vaja arutleda jäätmete prügilakõlblikkuse üle?
– vaja kaitsta loodust;
– vaja kaitsta inimesi (personali ja naabreid);
– vaja kaitsta prügilaprotsesse (ups, mis see veel on?!).
Kui prügilasse ei tohi, siis kuidas prügilad ära elavad?
Tänapäevane prügila –
Prügilast jäätmekäitluskeskuseks
jäätmekäitluskeskus
• Prügilas peab olema võimalik jäätmematerjali ja
ohtlikke jäätmeid välja sortida. 
• Prügilas tuleb teha ka muid toiminguid:
−  Kompostida  orgaanilisi jäätmeid
− Ümber töötada ehitusprahti (kattematerjal, teed)
− Ajutisele ladustada jäätmeid ja jäätmekütust
− Jagada või müüa jäätmematerjali
− Müüa energiat (prügilagaasi)
Prügilareostuse 
Prügilareostuse levimine
levimine
Reostuse ohjamine
• Esmajärjekorras on prügila (jäätmekäitluskeskuse) 
ülesanne reostuse leviku tõkestamine!
4
Prügila on kole
Prügila meelitab ligi linde
Prügila meelitab ligi linde
Prügila meelitab ligi närilisi
Prügila meelitab ligi putukaid
Prügila meelitab ligi 
prügituhnijaid
Rakvere
5
Prügila  reostab  loodust
Prügilavesi reostab vett
• Prügilavesi võib reostada 
pinna- ja põhjavett
Lendpraht
Tolm ja  pori
• Lendprahi vastu aitab tara . 
Kuidas mõjub põleng prügila 
Prügipõlengud
konstruktsioonielementidele?
• Põlengu põhjused:
− Jäätmete isesüttimine orgaaniliste jäätmete bioloogilise 
lagunemise käigus tekkinud soojuse arvel. 
− Jäätmete isesüttimine keemiliste reaktsioonide tõttu. 
− Jäätmete süttimine kuuma või hõõguva tuha ladestamisel. 
− Kuritahtlik süütamine.
• Põlengu tulemus:
− Tuli levib peamiselt vaid horisontaalsuunas neis prügilates, 
kus prügi on ladestatud kihtidena
− Tuli levib igas suunas neis prügilates, kus prügi ei tihendata 
tõhusalt
6
Prügi- ja prügilapõlengud
Kuidas  kustutada ?
Ex Situ – tulekolde väljakaevamine ja vajadusel selle läbileotamine.
In Situ – tulekolde matmine hapniku juurdepääsu vältimiseks, vee või vahu
pumpamine  tulekoldesse, tulekolde lämmatamine inertsgaasi (N või CO2) 
pumpamisega selle ümbrusse, või tulekolde jahutamine inertgaasi pumpamisega
Ole valvel!
tulekoldesse (surve alt vabanenud gaas on väga külm). 
Väldi!
Enneta!
Saa kiiresti jaole!
Kombineeri! + Ole ettevaatlik!
Prügilademe põhi
Prügilademe läbilõige
• Vastutusrikkaim asi prügilas!
• Peamised  ehitusmaterjalid :
− Mineraalpinnas
savi, li vsavi
−  Tehismaterjalid
geomembraanid, PE; PP; PVC;  kumm
− Komposiitmaterjalid
bentoni tsavikangad
− Harvem asfalt ja betoon
Topeltbarjäär
Prügila lõige
torkeauk
Mikropoorid 
saviekraanis 
Looduslik savi ja  tehismaterjal  
Tootmispraak 
täiendavad teineteist ☺
7
Prügila põhi
Prügila põhja rajamine
Tallinna prügila põhi on sinisavist
Geomembraani paigaldamine
Prügi  tihendamine
Prügi tihendatakse peamiselt tihendusrulliga
Prügila  nõlv
Prügila nõlv
8
Prügilademe  varing
Prügilademes toimuvad protsessid
Prügilademes 
toimuvad 
protsessid on 
hästi tuntud 
Metanogenees algab 1-2 kuu pärast, 
hea on see 5-6 kuu pärast, 
maksimum 20-24 kuu pärast
Prügilaprotsesside juhtimine
Prügilagaas
• Kas  mäletad , kompostitav materjal peab olema:
• Prügilagaas ( biogaas ) – üks  anaeroobse  lagunemise
− bioloogiliselt hästilagundatav 
saadusi
− parajalt ni ske
− sisaldab peamiselt metaani (55 – 65 %) 
− pi savalt õhustatud
− süsihappegaasi (35 – 45 %)
− soodsa temperatuuriga
− soodsa C/N suhtega 
− soodsa pH-ga
− vaba inhibi toritest ja mürkidest
Prügilagaas
Prügilagaas
• Gaasi tekib pikka aega – seni, kuni prügilade on lõplikult
• Prügilagaas on kahjulik, sest ta:
stabiliseerunud
• on nn kasvuhoonegaas ( laseb  läbi lühilainelist
− Kuni kolme meetri  paksuses  lademes kulub sel eks 15 – 20, 
päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt lähtuvat
tüsedamas 50 – 100 aastat. Väikestes prügilates gaas lendub, 
pikalainelist kiirgust, põhjustades atmosfääri
suurtes ta kogutakse ning kas kasutatakse ära ( kütteväärtus  5 – 6 
soojenemist); 
kWh/m3) või põletatakse kohapeal
• on tule- ja plahvatusohtlik; 
• takistab prügila haljastamist; 
• on ohtlik tervisele.
9
Prügilagaas on kasvuhoonegaas 
Prügilagaas on tule- ja 
plahvatusohtlik
• Metaan: annab 6-13% globaalsest gaasitoodangust
• Tavaliselt ei ole  plahvatusoht  probleemiks. 
• Prügilat annab  rajada ni , et gaasi tekiks vähem või et 
• Ebasoodne on madalrõhk, sest si s suureneb gaasi  lendumine  
see oksüdeeritaks 
oluliselt. 
• Kas CO2 on oluline? On, kuid CH4 on olulisem
• Kui nüüd peaks  tulema  kõvasti vihma, võib see pinnasepoorid täis 
• Prügila CO
panna ja gaas ei pääse välja. 
2 kutsutakse neutraalseks – see on 
taastuvatest al ikatest
• Sel e peale hakkab gaas  otsima  teisi väljapääse ja võib rännata 
kaugele
Taimestik  hävib
Prügilagaasi tekkimine
•  Õhupuudus
juuretsoonis
-450 m3 CH4 / ton VS (volatile solids)
− gaas tõrjub hapniku välja
-400 m3 CH4 / ton dw organics 
-120 m3 CH
− hapnik tarbitakse ära
4 / ton dw  waste  (30% organics)
-60 m3 CH
•  Toksilisus
4 / ton wet waste (50% moisture)
− CO
• Teoreetiliselt tekib 120 m3 gaasi ühe tonni prügi kohta
2 mikroühendid
• Veepuudus
• Kui tegelikult tekib 60, on juba väga hästi
− Madal  juurestik
• Sel est püütakse 5-20%
• Kui hakkad gaasi imema, võid saada õhu sissejooksu
Prügilagaas
Prügilagaasi püüdmine
Prügilagaasi tekkimine:
a
• Horisontaalne gaasikogumissüsteem on parim
a) ladestatakse tavaprügi
• Nõlvade gaasitook on suurim, sest ladestamise ajal on 
b) orgaanilised jäätmed on välja 
palju avatud nõlvasid
sorditud
• 1 mg/m2 gaasi sekundis
b
c) ladestuseelne biokäitlus
• Prügilademesse  puurimine :
− Horisontaalna ja vertikaalne puurimine on ühekal id, 80 €/m
• Metaangaasi oksüdeerimine CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O
c
10
Prügilagaasi kogumine
Prügilagaasi kogumine
Prügilagaasi kasutamine
Energiakasutus
• Kombienergia ( elekter  ja  soojus ) 50%
• Ainult elekter: 30%
• Energiakaod on suured
• Vilets, et soojuse jaoks ei ole turgu ja keegi seda ei taha
• Prügilad asuvad tarbijast eemal
• Gaasitehase jaoks on vaja teada gaasitoodangut m3/h
• Põletamine ei ole mõttekas, kui gaasi tuleb vähem kui 50 m3/h
• Gaasi tungalpõletus ei ole mõttekas, kui seda on al a 35 m3/h
Prügilagaasi kasutamine
Prügilagaasi kasutamine
Gaasi tuleb  puhastada !
11
Prügilagaas tuleb välja lasta!
Prügilagaas tuleb välja lasta!
Prügilagaas tuleb välja lasta!
Prügilagaasi käitlemine
• Prügilagaasi põletamine: teeme head, kui põletame 
prügilagaasi
• Paraku võib madaltemperatuurse gaasipõletamisega 
kaasneda dioksiinid
• Seega, lahendades ühte probleemi 
tekitame teise. 
• Jääkgaasipõleti olgu kõrgtemperatuurne:
1300- 1400  C, pi sava vi beaja jooksul
Prügilagaasi põletamine
Prügilavesi
• Prügilavesi - prügilademest läbi ja/või välja nõrgunud
nõrgvesi  ning prügila  territooriumilt  voolav  reostunud
vesi. 
− Reostunud?
− Puhas?
12
Prügilavesi
Prügilavesi
• Prügilavesi - prügilademest läbi ja/või välja nõrgunud
nõrgvesi ning prügila territooriumilt voolav reostunud
vesi. 
− Osa prügilaveest on puhas (räästavesi, puhtale  pinnasele
sadanud vesi)
− Prügilas on ka teisi jäätmekäitluspaiku, nt sorditud jäätmete
hoiuplats, sortimisplats jne, mil est saadud vesi on reostunud
nõrgvesi
sademevesi
Nõrgvesi
Veebilanss
• Nõrgvesi - prügilademest läbi nõrgunud reostunud
vesi. 
L = P - R - ∆U - ET -
s
∆Uw
• Nõrgvee al ikad?
L    = Nõrgvee hulk
− Sademevesi ( vihmavesi , lumesulamisvesi)
P    = Sademed (sh retsirkulatsioon)
− Transi tvesi prügila ümbrusest (kui voolab läbi lademe)
R    = Pindmine  äravool
− Põhjavesi (kui on kogu aeg v aeg-ajalt kontaktis prügiga)
∆U = Kattekihi veesesisaldus
s
ET = Evapotranspiratsioon
− Koos prügiga prügilasse sattunud vesi (märg prügi)
∆U = Prügilademe  veesisaldus
− Prügilasse valatud vedeljäätmed (ei ole lubatud)
w
− Laguprotsessides tekkinud vesi (reaktsioonisaadused!)
Nõrgvee hulk
Nõrgvee kogumine
• Kui sademeid on 750 mm/a (Eestis tavaline), siis:
− halvasti tihendatud prügilas läheb nõrgveeks 25-50% 
sademetest (5-10 m3/ha päevas)
− hästi tihendatud prügilas läheb nõrgveeks 15-25% sademetest 
(4-5 m3/ha päevas)
Geomembraaniga kaetud 
nõrgveetiik Hollandis. 
Nõrgveetiik  Väätsa  prügilas
Vihmavesi ei segune 
reostunud veega!
EMHI
13
Prügilavee käitlemine
Nõrgvee puhatamise vajadus
KÄITLEMINE ≠ PUHASTAMINE
• KUI PUHTAKS tuleb nõrgvesi puhastada?
• ALATI puhastatakse nõrgvesi väga puhtaks?
• ..., ka siis kui seda vaja ei ole?
− Suubla looduslik isepuhastusvõime?
A. Juhtimine tagasi lademesse
B. Juhtimine kohtpuhastisse
C. Juhtimine olmereoveepuhastisse
D. Juhtimine otse suublasse
Prügilavee puhastamine
Väätsa
•
Juhtimine olmereoveepuhastisse
−
Omaette  seadmeid ei ole prügilasse vaja 
(vaid kogumis- ja ühtlustusmahuti)
−
Oht  reoveepuhasti  bioloogilistele protsessidele (mürgid)
−
Olmereoveesette kvaliteet halveneb
•
Nõrgvee puhastamine kohapeal
(Sageli on prügila olmereoveepuhastist liiga kaugel)
1. Akti vmudapuhastus
2. Looduslähedased meetodid
3. Füüsikalis-keemilised nn ’high-tech’ meetodid
Pöördosmoos
Pöördosmoosiseade
• Osmoos on vee  difusioon  läbi pool äbilaskva membraani,  kusjuures  
vesi li gub lahusesse, kus on rohkem lahustunud ainet (kangemasse).
• Pöördosmoos on nähtus, kus kangem lahus li gub läbi membraani
lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas (lahjemasse), 
vastupidiselt osmoosile. 
− Et see juhtuda saaks, tuleb rakendada lisarõhku (tuleb vett pumbata).
• Rakendades nõrgveele suuremat rõhku kui  osmootne  rõhk, saab 
sundida vee molekule sel est läbi minema puhtasse vette. 
− Vee molekulist suuremad ained jäävad membraani taha ja kontsentreerivad.
14
Nõrgvee süvapuhastus
Süvapuhastusmeetodid
• Mõnikord ei ole vesi pärast bioloogilist puhastust suublasse laskmiseks
•  Kloorimine  ja osoonimine ( desinfitseerimine )
veel pi savalt puhas ning sel est on vaja eemaldada näiteks: 
• Väetusaineärastus
− keemilise hapnikutarbe biokeemiliselt mittelagundatavat osa, 
•  Sadestamine  ja koaguleerimine
− mürkaineid, 
• Filtrimine (li v- ja antratsiitfiltrid)
− värvust või
• Mikrofiltrimine, ultrafiltrimine
− detergente. 
• Adsorptsioon (akti vsöega)
• Vett võib ol a vaja lihtsalt  desinfitseerida . 
• Ioonivahetus 
• Süvapuhastusmeetodid nõrgvee puhastamisel…: kas kohtpuhastis
• Pöördosmoos (lahustunud tahkised)
enne reovee laskmist ühiskanalisatsiooni või tehasesisesi vee
taaskasutamiseks ja toormejääkide kinnipüüdmiseks.
• Sonozone-protsess (ultraheli ja  osoon )
• Raskmetal iärastus (lubisadestus)
• Läbipuhumine (air stripping), lenduvaks muutmine ja gaasi 
väljapuhumine
Prügila sulgemisega lõpeb prügila elu
Prügilademe kaevandamine
Või ei?
Mida siit võtta on?
Prügilademe kaevandamine Saaremaal
• Metaanilagunduskiht
•  Jäätmekütus  ja metal
Miks Saaremaal kaevandama 
• Ohtlikud jäätmed
hakatakse?
• Tagasitäide 
15
Prügila kui  looduspark ?
Kas 
võimalik?
Jah!
131
132
Kokkuvõte
Kokkuvõte
•
Kas ümberkorraldused jäätmekäitluses mõjuvad?
Kaljukindel väide: MINUL prügi ei teki! 
−
Kas mäng tasub vaeva?
− Tekib, sest jäätmete tekkimist täielikult vältida ei saa 
(ega tohigi)!
Võib-ol a mõistad oma jäätmetega midagi ise ette võtta?
•
Kasvuhoonegaaside emissioon jäätmekäitlusest 
☺
vähenes EL-s 1990 – 2006. a. 39 %.
Tore kui säästlikult ja loodussõbralikult toimid!
Sa võib-ol a ei  viska  midagi ära? 
−
CH vähenes 45 %
4
Ei raatsi ‘asjadest’ loobuda?
Oled ihnuskoi ja ei taha maksta? 
•
Kasvuhoonegaaside emissioon jäätmekäitlusest 
Kas akumuleerid prügi oma kodus?
väheneb aastaks 2010 rohkem kui teistes 
majandusvaldkondades: – 44 %
Inimesel peab olema õigus asju ära  visata ! 
− Me ei tohi välja jõuda jäätmete peitmiseni!
− OK, diferentseerime hinna.
− Koostöö jäätmetekitaja, KOV, veo ja käitlusfirma vahel!
Kokkuvõte: miks me seda teeme?
Prügi ladestamine
• Muudatused jäätmekäitluses tekitavad võõristust, ometi 
peame sel ega leppima ja  kohanema . 
− jäätmekäitlus ei ole välja mõeldud elanike kiusamiseks. 
Tänan
− reeglid ei ole välja mõeldud ettevõtete kiusamiseks.
• Jäätmekäitlus peab olema ratsionaalne ja motiveeritud 
tegevus, mida ei tohi teha keskkonna arvel.
− jäätmefirma saab oma kasumi.
− jäätmetekitaja väldib tarbetut raiskamist.
• Unistus I – jäätmekäitleja teeb alati KÕIK õigesti!
• Unistus II – iga inimene teeb alati KÕIK õigesti!
• Meie  autasu  – puhas elukeskkond – väärib mängu!
16