hea on see 5-6 kuu pärast, maksimum 20-24 kuu pärast Prügilaprotsesside juhtimine Prügilagaas • Kas mäletad, kompostitav materjal peab olema: • Prügilagaas (biogaas) – üks anaeroobse lagunemise − bioloogiliselt hästilagundatav saadusi − parajalt niiske − sisaldab peamiselt metaani (55 – 65 %) − piisavalt õhustatud − süsihappegaasi (35 – 45 %) − soodsa temperatuuriga − soodsa C/N suhtega − soodsa pH-ga − vaba inhibiitoritest ja mürkidest
Prügila väljanägemine: 1. olmehoone (riietusruum, wc jne) 2. töökoda, garaaz 3. labor (võib-olla?) 4. tarastatud territoorium 5. prügikoormate kaalumine ja registreerimine Prügilasse ei tohi viia: · orgaanilisi jäätmeid · pakendid · paber, pakkematerjal · paber, puit, plast · metall, klaas, tekstiil · ehitus- ja lammutuspraht · ohtlikud jäätmed · autokumme · loomakorjused · vedeljäätmed Reostuse levik prügilas- prügilagaas, lendpraht, nõrgvesi (lihtsamad: kajakam, hais, müra, tolm) Lindudega võitlemine prügilas- panna prügilale võrk peale, häirivad kujutised (hääl+väljanägemine) Närilistega võitlemine prügilas- mürgitamine Prügipõleng- prügi põleb ka seest (mitmeid kuid võib olla, ilma et keegi märkaks), raske elimineerida PRÜGILA LÄBILÕIGE GEOMEMBRAAN- veetihe kilekiht prügilas (savipõhjas) GEOTEKSTIIL- kile katta vildiga
ilma, et selle kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. · Taastumine eeldab, et ressursse ei kasutata rohkemal määral kui neid juurde tekib ehk kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, saab see olla sama intensiivsusega püsiv tuhandete aastate jooksul. Kehtiva elektrituruseaduse alusel on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Energiahein · Energiaheina saab kasutada energiatoormena. · Energiaheina saadakse harilikult pilliroost ja laialehelisest hundinuiast, päideroost, kiukanepist jne. · Selle raiering on üks aasta. Vajaminev tehnika, kasvatamise plussid. · Energiaheina külvi-, hooldus- ja koristustöödeks sobib tavapärane söödatootmiseks kasutatav tehnika (niidukid,
Tuulest toodetava elektri mahtude suurendamiseks tuleb teha mahukaid investeeringuid elektrisüsteemi paindlikkusse nii elektrivõrgu kui tootmisvõimsuste osas ning rajada gaasiturbiine. Eesti tehniliselt rakendatavaks hüdroenergia potentsiaaliks on kuni 40 MW paigaldatud võimsusi, arvestamata seejuures Narva hüdroelektrijaama potentsiaalset võimsust. Taastuvate energiaressursside alla liigituvad ka must leelis ja prügilagaas, millest Eestis samuti elektrit toodetakse. Mitmetes põllumajandusettevõtetes on käimas uuringud biogaasi tootmise alustamiseks energeetilisel otstarbel, perspektiivikas on ka prügipõletamise energia potentsiaal. Praegu toodetakse üle 90% elektrienergiast põlevkivist, seetõttu kütuse tarnekindlusega Eestis probleeme ei ole. Kui Eesti otsustab hakata kasutama rohkem importkütust, tuleb varustuskindluse juures arvestada kindlasti kütuse varustamisel esile tõusnud riske.
tehnoloogiat. Tarbib ressursse säästlikult. Elering nõuab oma hankedokumentides tarnijatelt keskkonnateadlikku tegevust ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamist. Ettevõtte keskkonnapoliitika ja keskkonnaaspektid on avalikud – neid võib iga töötaja vabalt levitada väljaspool ettevõtet. Taastuvenergia Kehtiva Elektrituruseaduse mõttes on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Nendest allikatest toodetud elektrienergia on taastuvenergia. Eesti taastuvenergia potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias. Samuti arendatakse väikesemahulist hüdroenergeetikat. Taastuvenergia moodustas 2014. aastal 14,8 protsenti elektri kogutarbimisest. Linnamäe hüdroelektrijaam Uudised Eleringist
Enne elektrivõrku andmist tõstetakse pinge transformaatorites kuni 330360 kV, et vähendada elektrikadusid. Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu. Kuid põlevkivi ei ole taastuv, see tähendab seda, et mingi hetk see võib lihtsalt Eesti pinna pealt otsa saada. Taastuvenergia Taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eesti elektrituru seaduse järgi on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Hüdroenergia Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Vesi on kohalik energiaallikas ning veevarude
Vara hommikul ja hilja õhtul, kui päike on madalal, peavad kiired läbima atmosfääris tunduvalt pikema teekonna, sellisel juhul on ka langemisnurk atmosfääri suhtes teravam ja suurem osa peegeldub tagasi. Päikesepaistelistel päevadel on päikeseenergia maksimum keskpäeva paiku. Skeemid Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Peamisteks taastuvenergia allikateks on vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastumisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Taastuvenergia on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse
3. Taastuv energia: Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks. Tuntuimad ja levinuimad Allikad on: Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas, Heitvee puhastamisel eralduv gaas, Biogaas , Biomass 4. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks
kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vaja. Jäätmekäitluskohta/ prügila asukohta määratakse planeerimisseaduse sätestatud korras. Deponeerimine- taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine. Prügi kuhjamine prügimäele, prügi ladestamine spets. ettevalmistatud paika, võimalikult väikesele alale. Tihendatakse õhukeste kihtide kaupa, kaetakse pinnasega iga tööpäeva lõpus. Lademesse infiltreerunud vihmavesi ja lademes tekkinud prügilagaas kogutakse ning käideldakse. Suletud prügila kaetakse tiheda pinnasekihiga ja rekultiveeritakse. Ragn-Sells. Keskkonnateenused. Epler&Lorenz 8. Plekkpurgid- 60 püevase protsessi. 65-70% purkidest taaskasutatakse. 1) taara automaat 2)kokku pressimine 3) magnet lint- terase eraldamine 4) press kuubikuteks-27 tuhat purki 1 kuubik 5) UK- sulatusse( Al) 6) vormitakse kangid- 10m pikad ja 27t 7) lehtedest uued purgid 9. Reovesi- olmevesi, sadevesi 10
Uued aktsendid majandussektoris Fossiilkütuste hinnatõus Kütuste ebakindlad hanged Energeetika säästev areng BIOMASSI ENERGIA Biomassi all mõistetakse orgaanilist taimse või loomse päritoluga materjali Biosünteesi produkt Esmane biomass – puit Teisene biomass – erinevad jäägid: põhk, saepuru, sõnnik jt BIOKÜTUSED Biodiisel Bioetanool Biometanool Biobutanool Biogaas Prügilagaas Roheline energia on taastuvatest energiaallikatest keskkonnasäästlikult toodetud energia Missioon – loodusehoid Energiasääst Energiasäästu võimalused: Energia tootmisel Energia ülekandel Energia tarbimisel KOKKUVÕTE Kaasaegne energiamajandus baseerub odaval fossiilsete kütuste energial Energiatarbimine kasvab kiiremini, kui rahvaarv Seoses traditsiooniliste fossiilsete kütuste (nafta,
Mis on taastuvenergia? Taastuvenergia on energia, mis tootetakse taastuvatest energia allikatest, milleks peamiselt on vesi, tuul, päike, lained, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastumisel eralduv gaas. Aga ka biogaas ja biomass. Biogaas, teisiti öelduna käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad. See koosneb peamiselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Vähesemal määral sisaldab ka lämmastikku, divesiniksulfiidi. Energiahein- kultuurid, mida kasvatakse energia tootmise eesmärgil Biomass- Biotsünoosi isendite elusaine hulk
Sloveenias. Taastuv,jäätmete ,biogaasi elektrijaamad on veel haruldased . Elektri osakaal taastuvatest energiaallikatest Sloveenias 2010 oli 30 % . Aktsiate energiaallikad: 95 %-lt hüdroelektrijaamad , veidi rohkem kui 2% puit ja puidujäätmed , 1 % biogaasist ja ülejäänud 2 % muudest allikatest ( prügilagaas , päikese , reoveesetete gaas ja tööstusjäätmed ) . Sloveenia jagab Horvaatiaga 696 MWe Westinghouse tuumaelektrijaama. NEK tekitab üle viis miljardit kWh elektrienergiat aastas , mis moodustab umbes 40 % kogu toodetud elektrienergiaat Sloveenias. Turism Sloveenia majanduse üks olulisem kandetala on turism
Taastuvate energiaallikate teoreetiline potentsiaal on tunduvalt suurem kui kogu maailma energiakasutus 2008, 10. Biomassi põhised taastuvad energiaallikad Eestis. - Mets (puitbiomass) - Looduslikud ja poollooduslikud kooslused (rohtne biomass) looduslike rohumaade hein ja pilliroog – reaalne lähiajal 150 GWh/a - Põllukultuurid - Põllumajandusjäätmed (loomsed, rohtsed) - Põhk – reaalne 110 GWh/a - Vetikad (veetaimed) - Olme- ja tööstusjäätmete biolagunev osa - Biogaas (prügilagaas, reoveegaas) 11. Biomassi kui biokütuste lähtematerjali peamised kategooriad 1. Puitmaterjal metsast (Forest products): •− Kogupuu (Wood) •− Raiejäätmed (Logging residues) •− Puud, põõsad ja puitjäätmed (Trees, shrubs and wood residues) •− Saepuru, koor jm (Sawdust, bark, etc.) 2. Biolagunevad jäätmed (Biorenewable wastes): •− Põllumajandusjäätmed (Agricultural wastes) •− Põllukultuuride jäätmed (Crop residues)
Kõik, mida tegema peab, on jälgida elektri optimaalset tarbimist. Loodan, et see uurimustöö avab inimeste silmad, et säästa meie maailma tuleviku ja ka pikendada enda eluiga ainult elektri säästmisega ja selle aruka kasutamisega. 3 2. TAASTUVENERGIA JA TAASTUMATU ENERGIA Taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eestis on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Praegu toodetakse elektrit tuulest, veest ja biomassist. Tuuleenergia Õhku ei paisku heitmeid. Hoiab loodust puhtana. Mürareostaja. Visuaalne reostaja. Halb lindudele.1 Hüdroenergia Ei reosta keskkonda. Ei piira jõe vooluhulka. Mõjutab vee elustikku.2 Biomass Saadakse organismide pärineva orgaanilise aine kasutamisest.. Põletamiselt paiskuvad õhku heited.
loomset päritolu. Need on näiteks orgaanilised olmejäätmed, orgaanilised põllumajandus- ja tööstusjäätmed ja heitvete muda, mis on kas kohe põletatavad (tahked olme- ja põllumajandusjäätmed), gaasistatavad või gaasistuvad nagu prügilatesse paigutatavad jäätmed. Vähem saadakse Eestis energiat sõnnikust (biogaasina), heitvete mudast (samuti biogaas), prügila olme- ja tööstusprahist (prügilagaas) ja põhust põletamise teel. Energiat prügimäelt ja reoveest Biogaas tekib orgaanilise aine käärimisel. Ta koosneb põhiliselt metaanist 67% ja süsinikdioksiidist. Metaani põlemisel tekib süsinikdioksiid ja vesi. Isegi aastakümneid vanu jäätmeid võidakse kasutada loodussõbralikult, kogudes jäätmete lagunemisel tekkivat biogaasi. Vanu prügimägesid võidakse kasutada energiaallikana. Prügi sisse paigaldatakse magistraaltorud, mis koguvad gaasi
ja prügilasse ladestatavate sortimata (kompostimine) Anaeroobne käitlemine jäätmete hulka Kompost Põletamine/masspõletamine Prügilagaas Prügila - viimane, jäätmetekitajale kõige Jäätmete, biogaasi Biogaas kallim jäätmekäitluse viis Energia ja jäätmekütuse
• Lasevad läbi vett, aga peavad kinni pinnaseosakesi. • Kasutatakse peamiselt pinnasekihtide lahutamiseks, filtrites, drenaažis ja nõlvade kindlustamiseks. • Kangas ei mädane, ei meeldi närilistele ning juured ei pääse sellest läbi. Geokomposiidid koosnevad mitmest materjalist, n kokkuõmmeldud, -sulatatud või -keevitatud geomembraanist, mahulisest võrgust, lainestatud drenaažmattidest või geotekstiilist. Prügilagaas on kahjulik, sest ta: • on nn kasvuhoonegaas (laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt lähtuvat pikalainelist kiirgust, põhjustades atmosfääri soojenemist); – prügilad annavad 6-13% globaalsest gaasitoodangust • on tule- ja plahvatusohtlik; – gaas võib levida mööda pinnast ja piki torustikke prügilast eemale • on ohtlik tervisele – prügilagaasist on leitud 557 keemilist ühendit (ENDS report, jan 2003) • takistab prügila haljastamist;
loomset päritolu. Need on näiteks orgaanilised olmejäätmed, orgaanilised põllumajandus- ja tööstusjäätmed ja heitvete muda, mis on kas kohe põletatavad (tahked olme- ja põllumajandusjäätmed), gaasistatavad või gaasistuvad nagu prügilatesse paigutatavad jäätmed. Vähem saadakse Eestis energiat sõnnikust (biogaasina), heitvete mudast (samuti biogaas), prügila olme- ja tööstusprahist (prügilagaas) ja põhust põletamise teel. Biogaas tekib orgaanilise aine käärimisel ning koosneb põhiliselt metaanist 67% ja süsinikdioksiidist. Metaani põlemisel tekib süsinikdioksiid ja vesi. Isegi aastakümneid vanu jäätmeid võidakse kasutada loodussõbralikult, kogudes jäätmete lagunemisel tekkivat biogaasi. Vanu prügimägesid võidakse kasutada energiaallikana. Prügi sisse paigaldatakse magistraaltorud, mis koguvad gaasi. Biogaas pumbatakse kokku ja teda
· biokütuse tootmiseks vajalik tooraine on vähemalt 50% ulatuses toodetud Eestis, lähtudes keskkonnasäästlikest põhimõtetest. [4] 20 Järeldused biokütuste piisavuse kohta Rohtne biokütus: energiakultuurid, looduslike rohumaade hein ja pilliroog teoreetiline saadavus 3,9-7,8 TWh, reaalne lähiajal 1,0-1,5 TWh. [3] Põllumajandusjäätmed: põhk teoreetiline saadavus 2,5 TWh, reaalne 0,8 TWh . Biogaas: prügilagaas 6 suuremat prügilat 210 -250 GWh/a; biogaas -sõnnikust, heitvee mudast ja biolagunevatest jäätmetest 96 mln m3e 576 GWhbiogaasi aastas. Kokku:teoreetiline keskmiselt 8,9 TWh, lähiajal reaalne 2,0 TWh. [3] Puitkütusete puhul tuleks tulevikus rohkem tähelepanu pöörata raiejäätmetele ja ka alternatiivsetele võimalustele puitkütuste tootmisel kändude juurimisele, raiejäätmete kogumisele kraavikallastelt ja elektriliini trassidelt, energiametsade kasvatamisele jne. [3]
Koostootmisjaamu on Eesti mitemeid. Üks asub Narvas, kus kasutatakse biomassi koos 12 põlevkiviga, et vähendada süsihappegaasi paiskumist atmosfääri ja vähendada tuhamägede suurenemist. Eestis kasutatakse ka biogaasi, mis eraldub prügimägedest. Üks selline elektrijaam asub Jõelähtme prügilas. OÜ Tallinna Prügilagaas opereerib koostöös Tallinna Prügila AS-ga Jõelähtme prügilas tekkival prügilagaasil põhinevat soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama. Jaama arendus toimus 2009.-2010. aastal ning jaam valmis 2010. aasta veebruaris. Selle elektrilline võimsus on 1,9 megavatt. Investeeringu kogumaksumuseks oli ligikaudu 2 miljonit eurot. (Baltic Biogas OÜ kodulehekülg B 22.03.2013) Bioenergia keskmine osakaal primaarenergia kogutarbimises on Balti mere äärsetes riikides
gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellest seisukohast lähtuvalt võibki prügilat vaadelda ka ühe bioloogilise käitlusmeetodina - prügila on kui suur bioreaktor. Prügilat on harjutud pidama lihtsaks, vähe vaevanõudvaks ja ovadaks jäätmekäitlusviisiks. Sellise "odava" käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud ja hooldatud prügila erineb oluliselt vanadest hooldamata jäätmete mahakallamiskohtadest. Prügilast põhjustatud keskkonnakahjustusi võib vähendada prügilale õige ja põhjendatud asukoha valikuga, kaitseabinõude rakendamisega ja korrektse hooldusega.
Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi ,,odav prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila sulgemise järel peaks sellele alale olema võimalik rajada parki, spordiväljakut või sarnaseid rajatisi
Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi „odav‖ prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila sulgemise järel peaks sellele alale olema võimalik rajada parki, spordiväljakut või sarnaseid rajatisi
Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellise käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud ja hooldatud prügila erineb oluliselt vanadest hooldamata jäätmete mahakallamiskohtadest. Prügilast põhjustatud keskkonnakahjustusi võib vähendada prügilale õige ja põhjendatud asukoha valikuga, kaitseabinõude rakendamisega ja korrektse hooldusega.
Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi ,,odav" prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila sulgemise järel peaks sellele alale olema võimalik rajada parki, spordiväljakut või sarnaseid rajatisi. Prügila peaks rajatama võimalikult
Prügilate seiret on teostatud 30-40 a. On tõestatud, et 30 aasta pärast on prügila stabiilne ega vaja enam INTENSIIVSET monitooringut Prügila nõrgvesi: a) Väga varieeruv koostis b) Suure keskkonnarisikiga c) Väga oluline komponent mikrobioloogiliste protsesside läbiviimisel Nõrgvee käitlus: 1. Kohtpuhasti- puhastustehnoloogia valik 2. Puhastamine koos asulareoveega- riskid 3. Tagasijuhtimine prügilademesse (vahepuhastus) Prügilates tekib ka prügilagaas: · Anaeroobse lagunemise saadus · Gaasi tekib pikka aega, kuni prügilade on lõplikult stabiliseerunud · Väikestes prügilates gaas lendub, suurtes kogutakse ja kasutatakse ära või põletatakse kohapeal Prügilagaasi kahjulikkus: tuleohlik, kasvuhooonegaas, ohtlik tervisele ja looduskeskkonnale Prügila sulgemine: · Projekt (vastavalt nõuetele) · Prügikeha korrastamine, katmine · Kraavid, nõrgvee puhastussüsteemid
Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügilat on harjutud pidama lihtsaks, vähe vaevanõudvaks ja odavaks jäätmekäitlusviisiks. Sellise "odava" käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud ja hooldatud prügila erineb oluliselt vanadest hooldamata jäätmete mahakallamiskohtadest. Prügilast põhjustatud keskkonnakahjustusi võib vähendada prügilale õige ja põhjendatud asukoha valikuga, kaitseabinõude rakendamisega ja korrektse hooldusega.
Primaarenergiaga varustatus -- võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel; saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lõpu varu lahutamise teel. Statistiline vahe -- erinevus kasutada oleva ja tegelikult tarbitud lõppenergia vahel. Taastuv energia -- mittefossiilsetest allikatest saadav energia. Selleks on tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojus, laineenergia, hoovuste energia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhastigaas ja biogaasid. 110(113) Villu Vares Energia ja keskkond 12.3 Eriheidete tabelid Tabel 12.21 Tahkete osakeste eriheited Kütuseliik, Tahkete osakeste eriheide q, g/GJ püüdeseade Põletusseadme soojusvõimsus P ja kütuse põletusviis
annaabi.ee 
