Jäätmekäitlus on alati unikaalne! Taas- või korduskasutus Biokäitlus Üldine eesmärk - vähendada jäätmeteket Teisene toore Aeroobne käitlemine Jäätmekütus ja prügilasse ladestatavate sortimata (kompostimine) Anaeroobne käitlemine jäätmete hulka Kompost Põletamine/masspõletamine Prügilagaas
• Jäätmete lõhkumine ja mahu vähendamine – Purustamine – Peenestamine – Tihendamine (pressimine) • Jäätmete sortimine (mõne iseloomuliku tunnuse järgi) – Mehaaniline sortimine –sõelumine – Käsitsisortimine • Jäätmete omaduste muutmine – Jäätmete niisutamine ja pesemine – Jäätmete kuivatamine (termiline, bioloogiline) – Jäätmete sulatamine – Jäätmete puhastamine • Jäätmete pakkimine (pallimine) ja lattu kogumine Jäätmekütus Jäätmekütus – jäätmetest toodetud (tahke) kütus. • Kütteväärtus suureneb, inertne materjal on välja sorditud • Suitsugaasid on puhtamad, sest raskmetallirikas < 50 mm peenfraktsioon on välja sõelutud • Peenprügi on lihtsam ladestada • Töödeldud jäätmeid on lihtsam vedada ja lattu koguda • Töödeldud jäätmed on ühtlase suuruse, tiheduse ja niiskusega • Selline kütus põleb paremini ning tuhka tekib vähem • Jäätmekütusesse võib lisada tavakütust (nt sütt)
raskmetallirikkama peenfraktsiooni (< 50 mm); · peenprügi ladestamine oluliselt lihtsam; · töödeldud jäätmeid on lihtsam vedada ja lattu koguda; · töödeldud jäätmed on ühtlase suuruse, tiheduse ja niiskusega. · kütus põleb paremini ning tekib vähem tuhka. · põlemisomaduste parendamiseks võib jäätmekütusesse lisada tavakütust (nt kivisüsi, kütteõlid); · jäätmekütust saab eksportida ning toota ka seal, kus põletusettevõtet ei ole. Jäätmekütus: (RDF) Jäätmekütus (RDF refuse derived fuel) põlevjäätmetest valmistatud kindla koostise, tükisuuruse ja tihedusega kütus. Jäätmekütuse tootmiseks on vaja jäätmed sortida, põlemiseks vajalikud fraktsioonid ette valmistada (purustada) või vajaliku tükisuuruseni sorteerida ning pressida. Jäätmekütust peetakse kehtivate õigusaktide kohaselt tavajäätmeks. Plussid Miinused
väljapuhumine Prügila sulgemisega lõpeb prügila elu Prügilademe kaevandamine Või ei? Mida siit võtta on? Prügilademe kaevandamine Saaremaal • Metaanilagunduskiht • Jäätmekütus ja metall Miks Saaremaal kaevandama • Ohtlikud jäätmed hakatakse? • Tagasitäide 15 Prügila kui looduspark? Kas
Oluline on mõelda tuleviku peale sellele, mis saab kui meie põlvkonda ammu enam ei ole. Peame pingutama juba täna, et jätta endast järele võimalikult puhast ja elamisväärset maailma. Kasutatud kirjandus Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001 Riigiteataja Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg www.prugivedu.ee www.bioneer.ee Euroopa Parlamendi kodulehekülg Juhendmaterjal Trükitööstusele Wikipedia leheküljed: Incineration, Jäätmekütus, Waste hierachy, Jäätmekäitlus, Recycling, Refuse-derived fuel, Waste management, Jäätmete kogumine, TTÜ Mehhanikateaduskonna Soojustehnika Instituudi õppematerjalid www.eesti.ee EES-Ringluse kodulehekül Janely Luuk, ,,Jäätmete põletamine on ohtlik nii keskkonnale kui inimestele" Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2008-2010 Keskkonnateabe Keskuse kodulehekülg Peeter Eek ,,Jäätmekäitlushierarhiast Teooria ja praktika. Eesti 2010", 2010
autotsisternidesse laadimine. Eestisse imporditakse vedelgaasi Venemaalt või Leedust. Biogaas tekib orgaanilise aine biokeemilise lagunemise tulemusena ja seda toodetakse linnade prügimägedest või loomakasvatusfarmide jäätmetest. Tekkimiskohas väljaehitatud drenaazisüsteemi abil kogutakse biogaas ja suunatakse torude kaudu kogumisjaama ja sealt edasi tarbimiskohta. Tehisgaasid kannavad tavaliselt selle tooraine nime, millest neid saadakse: puugaas, põlevkivigaas, kivisöegaas. Jäätmekütus Jäätmekütus (RDF refuse-derived fuel) on jäätmetest valmistatud kindla koostise, tüki- suuruse ja tihedusega kütus. Jäätmekütuse tootmiseks on vaja jäätmed sorteerida, põlemiseks vajalikud fraktsioonid ette valmistada (purustada) ning vajadusel vajaliku tükisuuruseni pressida või pallida. Võimalik on ka sorteerimata jäätmete kasutamine masspõletamisel. Vesinik Vesinik on kergeim ja kõige tavalisem element universumis: 90% kõikidest aatomitest, ca 75%
toimetab need edasi ohtlikke jäätmeid käitlevale ettevõttele või kutsub jäätmekäitleja ravimitele järgi. Mõlemal juhul kannab kulud apteek (Tigasson 2011). Edasi toimetab jäätmekäitleja vanad ravimid Tartusse AS-le Epler & Lorenz, kus need kas põletatakse või purustatakse. Purustamise korral segunevad ravimid muude purustatud jäätmetega. Saadud segule lisatakse järgmises käitlusprotsessis värvi- ja õlijäätmed ja ka muid erinevaid jäätmeid ning nii valmibki jäätmekütus. Seda kasutatakse omakorda Kunda tsemenditehases esmalt tsemendipöördahjudes kütusena 13 ja põletusjääkidest saab räni- ja metallioksiide, mida on tavaliselt vaja tsemenditoormele lisada (Kriipsalu jt 2016). Peaaegu kõik ravimid on pakendatud kas plast- või klaaspakenditesse. Klaas looduses ei lagune ent samas ei ole elusloodusele nii ohtlik kui plastpakendid. Plastpakendi lagunemine looduses võtab aega 700-1000 aastat
arendamise planeerimine, innovaatilised lahendused laevaehituses, uued laevatüübid muutuvate ja uute turgude jaoks. Ettevõtte seisukohalt oldi enam uuringute valdkondadest: väikesadamate arendamine, innovaatilised lahendused laevaehituses, mereturismi arendamine, multimodaalse transpordi (kaubavoogude) planeerimine. Suurimat huvi Eesti Mereakadeemia teenustest tunti majandusuuringute, laevamehaanika ja mereõiguse vastu. 2. JÄÄTMEPÕLETUSEST Jäätmekütus (RDF - refuse derived fuel) - põlevjäätmetest valmistatud kindla koostise, tükisuuruse ja tihedusega kütus. On kasutusel ka teine inglisekeelne termin refuse (REF), mis tähendab valikuliselt kogutud põlevjäätmete massi. Jäätmekütust on võimalik põletada koos tavakütusega (hakkpuidu, turbaga või anda lisakütusena tsemendipõletus pöördahju) Jäätmekütust peetakse kehtivate õigusaktide kohaselt tavajäätmeks. Seega tuleb jäätmekütuse
annaabi.ee 
