7. Millised on prügilagaasi tekkimise ja lendumise piiramise põhimõtted? 8. Millised on teisese toorme ümbertöötlusesse suunamise peamised takistused? 9. Erkki Nool soovib pandipakendite süsteemi lõpetada? Millist ohtu kujutab see endast Eesti jäätmemajandusele ja kas seda tohiks teha? 10. 2013 valmib Iru prügipõletusjaam, mis hakkab jäätmeid kokku ostma ka Järvamaalt. Selle tõttu ähvardab Väätsa prügilat jäätmepuudus ja kasumist ilma jäämine. Milline peaks olema Väätsa prügila ,,kriisikava", et ellu jääda. Nimeta 10 tegevust ja põhjendust. NB!PS! * eksami küsimused ei pruugi samad olla, eriti need viimased 2 punkti!!! 1. Säästva jäätmekäitluse prioriteedid: - Jäätmehulga vähendamine - jäätmete korduskasutus - Jäätmete taaskasutus - Jäätmete biokäitlus - Jäätmete põletamine - ladestamine prügilasse
Uurimistööst endast 10 aasta jooksul on palju seksuaalkasvatuses kui inimeseõpetuse ühes osas, palju muutunud. (Seksuaalkasvatus õppekavas inimeseõpetuse üks osa, uued materjalid,nõustamiskeskuste võrgustik) Seksuaalkasvatus keskendub noore arengule Seksuaalkasvatuse esmärgid: Isiksuse seksuaalse arengu toetamine Hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine, Seksuaalsusega seonduva riskikäitumise ennetamine. Küsitlus Küsitlus viidi läbi Väätsa Põhikoolis 8.ja 9.klassi õpilastele Küsitluses osales 28 õpilast, nende seas 13 tüdrukut ja 15 poissi Valisin just need klassid kuna nemad on seksuaalkasvatust õppinud. Küsitluse tulemused Tulemustega võib rahule jääda, enamus õpilasi on kursis teemaga Üldiselt oldakse tundidega ja õpetajaga rahul Suurem osa teemasid on meelepärased Midagi jääb ka tundidest meelde, Küsitluse tulemused Kas 8.klass on valmis arutama seksuaal teemade üle?
lõuna prantsusmaa - Lõuna-Prantsusmaa pirita sadam - Pirita sadam marguse talu - Marguse talu tapa rongijaam - Tapa rongijaam sirgala karjäär - Sirgala karjäär maardu järv - Maardu järv klooga peatus - Klooga peatus vana vigala mõis - Vana-Vigala mõis 3. paiguta kohanimed õigesse veergu ja kirjuta õigesti: kas lahku, kokku või sidekriipsuga. Tõsta maa, Kohtla Nõmme, Abruka saar, Väätsa küla, Suure Jaani, Kadrina vald, Vastse Kuuste, Kära vete, Navesti jõgi, Vana Võidu, Lohu suu, Toila linn, Tütar saared, Viru Jaagupi, Väina meri LAHKU KOKKU SIDEKRIIPSUGA Abruka saar Tõstamaa Kohtla-Nõmme Väätsa küla Käravete Suure-Jaani Kadrina vald Lohusuu Vastse-Kuuste
olmejäätmete kogus 2015 aastaks 1,3 miljardilt tonnilt aastas 2,2 miljardile tonnile. Ülemaailmne probleem: 2025 aastaks tõuseb aasta jäätmekäitlemis hind 205 miljardilt 375 miljardi USD-ni. Kõige järsemalt tõuseb jäätmekäitlus hind just vaesemates riikides. Suurimad Jäätme Artiklid Jäätmevedu Euroopas Prügilad: * Pole teada kindlat, mitu prügilat on maailmas * Kõigist Eesti prügilatest vastavad vaid 5 euronõuetele (Jõelähtme, Torma, Paikre, Väätsa, Uikala) ning 6 jäätmekäitlus määrusele (Jõelähtme, Uikala, Torma, Väätsa, Paikuse ja Tallinna ehitusjäätmete ladestus) Prügilate kahjud: *Nõrgvesi - vihmavesi mis valgub üle prügilasindite ning neelab endaga kaasa akuvedelikke,pliid ning muid kemikaale, mis satuvad nõnda pinnasesse ja veekogudesse sealt edasi inimestesse ja loomadesse * Õhusaaste - prügila tegevuse käigus paiskub õhku gaase (sh metaan), mis on saastava toimega.
B-hepatiit Anu Annus Väätsa Põhikool 8.klass Mis on B-hepatiit? Viirushaigus. Tekitab silmade ja naha kollasust, väsimust, isupuudust ning naha sügelust. Sümptomid tekivad 2-6 kuud pärast nakatumist. Haigus kahjustab maksa. Kuidas levib B-hepatiit? Sugulisel teel leviv haigus. Levib ka vere kaudu. (amor.ee) Kehavedelike kaudu: higi, sperma, sülg, rinnapiim, uriin, pisarad. (wikipedia.org) Vereülekande kaudu, sünni jooksul emalt lapsele. (wikipedia.org) Kuidas ennetada ja ravida B- hepatiiti? Haiguse tõhusat ravimit pole veel avastatud. Haigust saab ennetada viiruse vastase vaktsineerimisega ja isikliku hügieeniga. Tänan kuulamast!
abivalmid mind aitama. Need on kindlasti sellised sõbrannad, kes teavad sünnipäeva last väga hästi, teavad mis talle meeldib ja on ka head organiseerijad. Transport: transpordi asjus on mul kõigiga kokku lepitud, et kõik peavad kohele tulema oma tanspordiga ning kellegil ei olnud selle vastu midagi. Kui tõesti on keegi, kellel ei ole oma transporti, siis nendele külalistele saan ma ise ka järgi minna, selleks aga peavad nad seda mulle ise teatama. Riiete paigutamine: riiete jaoks on Väätsa kodanikumajas olemmas riidenagid, kuhu saavad kõik külalised enda riided ilusti ära paigutada. Tualettruumid: tualett on ka seal olemas, niiet kõik inimesed saavad oma loomulikud vajadused seal ilusas, korras ja puhtas tualetis ära teha. Kingitused ja lilled: kõik kingitused ja lilled mis sünnipäevalapsele tuuakse, saab paigutada ruumis asetsevale tühjale lauale, mis on mõeldud just nende asjade jaoks, mis talle kingitakse. Külalised: külalisi tuleb umbes 40.
Youtube Iti-Kärt Nursi 6.class Väätsa Basic School Who invented Youtube? YouTube was founded by Chad Hurley, Steve Chen, and Jawed Karim. They all worked for PayPal. YouTube's initial headquarters was situated in San Mateo, California. When was the first video in Youtube? The name "YouTube.com" was activated on February 14, 2005. Video upload options were integrated on April 23, 2005. The first YouTube video, titled "Me at the Zoo" was uploaded on April 23, 2005, and shows founder Jawed Karim at the San Diego Zoo. Where use Youtube now? When you want to listen to the music you can go www.youtube.com and listen it. Youtube logo Steve Chen Chad Hurley Jawed Karim Sources 1) https://en.m.wikipedia.org/wiki/History_of_YouTube Thanks for listening! :)
Väätsa Põhikool REFERAAT Georg Ots Väätsa 2015 Pere ja noorusrus Georg Ots sündis 1920a. 21 märtsil Petrogandis. Georg Otsi isa oli Karl Ots ema Lydia Ots. Peres kasvas ka Otsa õde Marget Ots. Georg Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938a. Georg Ots nooruspõlves Georg Ots Teises Maailmasõjas Ots õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ots omandas insenerihariduse 1941a. aastal. Sõjasuvel, 18. augustil 1941 mobiliseeriti Ots ja viidi evakuatsiooni Tallinnast Leningradi
Järvamaa Järvamaa on üks Eesti vanemaid maakondi. Järvamaa kujunes välja juba enne 13. sajandit ning oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid. Pindala: 2459,59 km² Rahvaarv: 35060(2009) Keskus: Paide Maavanem: Üllar Vahtramäe Jagunemine Järvamaa jaguneb 11 maakonnaks Albu, Ambla, Järva-Jaani, Paide vald, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Väätsa, Koigi, Imavere, Türi Asend Järvamaast kirdes asub Lääne-Virumaa, idas on jõgevamaa, lõunas on Viljandimaa, edelas Pärnu, läänes on Rapla ja loodes Harjumaa Järva-Jaani Vald Järva-Jaani vald on vald Järva maakonnas. Pindala: 126 km² Rahvaarv: 1643 (2008) Keskus: Järva-Jaani Vallavanem: Toomas Põldma Asustus Järva-Jaani vallas on Järva-Jaani alev ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Ramma, Seliküla Loodus Järva-Jaani Järv
Väätsa Põhikool Mairo Org The Who referaat Väätsa The Who- on Inglise rockbänd, mis alustas tegevust 1964. aastal ja on saanud üheks kuulsaimaks ning mõjukaimaks koosseisuks rockmuusika ajaloos. Läbi kogu karjääri olid bändi live-esinemised väga energilised ja algusaastail pälvisid nad tähelepanu sellega, et lõhkusid laval oma pille. The Who alustas oma karjääri võrdlemisi lihtsate pop/R&B stiilis singlitega, kuid juba peale esimest albumit liikus nende muusika keerukamate heliteoste poole.
saksakeelsed ajalehed. Suur roll oli seltsil ka esimese üldlaulupeo organiseerimisel. Jannseni poolt väljaantava ,,Eesti Postimehe" vahendusel sai ,,Vanemuisest" eeskuju teistele Eesti seltsidele, mida tekkis kohalikumal tasemel üle kogu tänapäevase Eesti territooriumi arvukalt. Triinu Kopelmäe Väätsa Põhikool 9.klass
rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased) Metsased madalsood maastikurajoonist 23% Kõrvemaa asustus Asustus tihedam ida- ja põhjaosas Linnad Paide (9642 el.) ja Türi Suuremad maa-asulad lõuna poole liikudes Kuusalu, Aegviidu, Habaja, Ardu, Anna, Mäo, Väätsa, Lelle, Käru, Särevere, Laupa Looduskaitsealad 20% territooriumist (Lahemaa, Kõrvemaa MKA) Türi linn Soomaa Soomaa Rahvuspark Tänan kuulamast! Maardu 2012
Väätsa Põhikool Seksuaalaabits Jürgen Ilves 8. Klass Väätsa 2015 Mõisted: Seksuaalne sättumus - püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad.
Väätsa Põhikool Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleoni langus Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse
Willie Nelson Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Heli Vutt Väätsa Põhikool 2014 Elulugu Willie Nelson( pärisnimega William Hugh Nelson on sündinud 30. Aprillil 1933 Abottis Texase osariigis) on USA outlaw kantrilaulja ja laulukirjutaja. Muusikast Willie Nelson on ameerika kantrimuusika laulja ja sõnadekirjutaja. Peale eduka karjääri muusikuna on Willie näidelnud 30 filmis ja olnud mitmetele raamatutele kaasautoriks. ´´To All The Girls´´ on tehtud koos mitmete tuntud naislauljatega. Esmasena mainiks kohe ära ´´From Here To the Moon and Back´´ Dolly Parton`ga koos, mis sobituks ideaalselt pulma keskkonda. Eriti meeldis mulle Nelson´i koostöö Norah Jones´ga, sest viimase madal sume hääl sobitub kantri stiili ja vanameistriga nüanssidega. Kaverdatud on erinevaid artiste, Bill Withers´ga soul´i maiguga eesotsas. Nüüd siis kaasates selliseid nimesid nagu: Loretta L...
märtsil 1932 Lehtse jaoskonnas Pruuna algkoolis. Ringkonnavanemaks sai Tapa kooliõpetaja Marie Reitkam. 1937. aastal oli ringkonnas 52 rühma 1140 kodutütrega. Kodutütarde Järva ringkond taasloodi 11.novembril 1999, kui Kaitseliidu aastapäeva pidulikul tähistamisel andsid maleva staabis pühaliku tõotuse esimesed kaks kodutütart – Anu Veitmaa ja Ele Juhanson Türilt. Nad hakkasid oma sõpruskonnas agaralt selgitustööd tegema ning 29.aprillil 2000 võeti Väätsa kultuurimajas vastu 33 uut liiget (loodi Väätsa ja Türi rühm) ja 14.mail Lehtse kultuurimajas 23 liiget (Jäneda, Lehtse ja Ambla rühm). 1. juunil 2000 (lastekaitsepäeval) andis tõotuse 14 tüdrukut Paidest (Paide Gümnaasiumi rühm) ning 2002. aasta lõpuks oli Järvamaal juba 200 kodutütart. 2008.aasta algul oli ringkonnas 259 kodutütart ja 10 rühma – Türi Gümnaasiumi, Türi Majandusgümnaasiumi, Paide
16 June 201322 August 2013 Cook Tõru Hotel, Paide (Estonia) accommodation cooking customer service trade reception harvesting Chatting with people on the phone. EDUCATION AND TRAINING 01 September 200222 June 2011 Väätsa Basic school, Paide (Estonia) General subjects- Estonian mathematics geography biology chemistry physics physical training history art
Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97
Väätsa Põhikool Referaat Friedrich 2 Margus Lille 8. Klass Friedrich II XII sajandi lõpul õnnestus tulevasel Püha Rooma keisril Heinrich VT-1 sõlmida abielu Sitsiilia printsessiga. Nende poeg ja järgmine keiser Friedrich II päris oma vanematelt seetõttu suurema riigi, kui oli ta eelkäijatel. Tema valdused ulatusid Saksamaalt kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani. Paavstiriik Itaalia keskosas oli nüüd igast küljest piiratud keisri valdustega. Kuna Friedrich II oli üles kasvanud Sitsiilias, siis Saksamaa asjad teda ei huvitanud. Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Mõlemad pooled kuulutasid teineteist korduvalt troonilt tagandatuks. Paavst nimetas Friedrichit isegi antikristuseks ja mürki pritsivaks skorpioniks. Otsu...
- Biolagunevad jäätmed tualettpaber, paberkäterätt, salvrätikud, toidujäätmed, banaanikoored, teepakk, hamburgeritasku - Pakendid - piimapakk, salatikarp, kilekotid - Taara Sprite plastpudel Antud päeva jooksul ei tekkinud mitte ühtegi ohtlikku jäädet, kõige rohkem tekkis biolagunevaid jäätmeid. Prügikonteinerit meil kodus ei ole, sorteerime prügi ise erinevate liikide järgi ning viime kõige lähemal asuvasse jäätmejaama, milleks on Väätsa prügila. Järeldused : Vee kasutus kuna elan maal oma majas ja vee eest ei maksa siis olen harjunud vett suhteliselt vabalt kasutama, arvan, et peaksin sellegipoolest olema säästlikum. Kokku saaksin hoida näiteks tee jaoks vett keetes. Lasen tavaliselt veekeedukannu täis, kuigi ära kulub alla poole ning järgmine kord kallan sinna seisma jäänud vee kraanikausist alla. Nõusid pestes ning dussi all käies ei tohi lasta veel koguaeg joosta.
Nutiseadmete mõju Tere kallid klassikaaslased ja õpetaja, täna räägin teile, kuidas mõjutavad nutiseadmed meie elu nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Elame infoajastul, mil uudised ning informatsioon voolavad sisse uksest ja aknast. Interneti kaudu leiame kiirelt vastused oma küsimustele, telerist saame ilma pingutuseta teada päeva tähtsaimad uudised ning netilehtedest leiame päevakohast infot veelgi kiiremini. See kõik oleks sajand tagasi võtnud päevi, nädalaid või isegi kuid. Tänu internetile saame hoida pidevat kontakti sõprade ja tuttavatega teiselpool piiri ning tutvuda uute inimestega. Erinevate väliselanikega suheldes aitame maailma muuta mõistvamaks, näidates ja tutvustades eri riikide kultuuri. Välisriigi elukeskkonna ning harjumustega võib tutvuda arvutiekraani tagant ka inimene, kellel ei ole võimalik kaugele reisida. Kuid vaatamata kiirele infolevikule, on meie ...
Väätsa Põhikool Stalingradi lahing, Põhja- Aafrika Kõrbe lahing Referaat Autor: Heili Solman 9. klass Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2015 Stalingradi lahing 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi – Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks.
Väätsa Põhikool Rühivead Referaat Koostaja: Eneli Nilbe 9.klass 2015 Mis on rüht? Rüht on harjumuslik kehahoid istumisel, liikumisel ja seismisel. Mis on peamised rühivead? • Lordoos ehk nõgusselgsus • Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas • Küfoos ehk kumerselgsus Rühivigade tekkepõhjused? 1. Kaasasündinud (5-10%) 2. Ülekaal 3. Nõrk või assümmeetriline lihastoonus 4. Halvas asendis istumine, sundasendid 5. Lõdvad lihased, hooletu seismine 6. Luustumishäired 7. Stress ja emotsionaalsed probleemid 8. Liigutakse vähe 9. Magatakse kõrge peaalusega 10.Raskuste kandmine ühel õlal 11.Mitte püsivad kehahoiud 12.Seljavalu Head rühti iseloomustab: • Hoiab ära väsimuse teket • Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid • Hoiab ära seljavalu, lihasvalud ja -pinged • Aitab kaasa heale väljanägem...
alates 3. aastast ka kogu Eestit läbi mahekaupluste . Praegu on Eestis munade nõudlus suurem kui tootmine. Turundus strateegiliseks eesmärgiks on jõuda lähemale lõpptarbijale. Ettevõtte suurimaks kuluartikliks on kanade söödakulu. Kokkuvõtvalt kõigist alljärgnevatest alapunktidest. Kokkuvõte peaks olema vähemalt 1 lk. 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi FFIE Jaanus Saarelaht Aadress Väätsa vald ,Röa Küla , Järvamaa Telefonid 55528234 E-mail [email protected] Ettevõtte tegevusala Kodulinnu kasvatus 01471 Ettevõtte tegevuspiirkond järvamaa 3. Äriidee kirjeldus FIE Jaanus Saarelahe kanafarm on põllumajanduslik ettevõte, mis spetsialiseerub kodulindude kasvatamisele vabapidamisel.
sademetest (5-10 m3/ha päevas) − hästi tihendatud prügilas läheb nõrgveeks 15-25% sademetest (4-5 m3/ha päevas) Geomembraaniga kaetud nõrgveetiik Hollandis. Nõrgveetiik Väätsa prügilas Vihmavesi ei segune EMHI reostunud veega! 13
Lisaks sellele on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liik, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri). Kaitseala kuulub Natura 2000 kaitsealade võrku, kuna Piiumetsa on elupaigaks metsisele, soo- ja must toonekurele ning tedrele ja kaljukotkale (Sokk, 2003). Kaitseala asukoht Piiumetsa sookaitseala asub Kõrvemaa maastikurajoonis, Raplamaal Kaiu ja Käru ning Järvamaal Väätsa vallas. Soost idas kulgeb Paide - Kuimetsa maantee ja Pärnu jõgikonda kuuluv Piiumetsa ehk Lintsi jõgi. Soost lääne pool voolab Käru jõgi (Reier ja Kukk, 2000). Tegemist on ovaalse, kirde-edelasuunal väljavenitatud sooga. Suurema osa moodustab rohkete laugastega lageraba. Raba suhteline kõrgus on üle 2m ja absoluutne kõrgus 67m. 4 Turbalasundi keskmine sügavus on 2,8 meetrit, suurim 5 meetrit (Reier ja Kukk, 2000).
Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" 2018 Reede 28.09.2018 Tartu,Tuglase 7 ühiselamu üks inimene.Julia Vassina OSTMINE 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isiklikud hügieenivahendid, transport, meelelahutus, jne) Te uuringupäeval (terve päev!) tarbisite? Toit 1. Maasika Jogurtimaius(Eesti) 2. Must tee (Venemaa) 3. Võileib Täestera riisivahvlid soolata(Poolas) Sulatatud juust krevettidiga(Eesti) 4. Kapsasupp Kapsas(Eesti) Porgand(Eesti) Kartul(Eesti) Kana(Eesti) Sibul(Eesti) Paprika(Poola) 5. Barbarissimaitseline karameell(Eesti) 6. Pirnid(Prantsusmaa) 7. Pelmeenid+hapukoor(Eesti) 8. Mahl(Leedu) 9. Piimasokolaad rosinate ja hakitud sarapuupähklitega(Saksamaa) Kodukeemia 1. Nõudupesu...
mis Alustes ühineb RakverePärnu maanteega. Järvakandi vallale omastati 2006.a "Vastutustundliku Ettevõtluse Toetaja 2005" tiitel. Järvakandi vald kuulub LEADER programmi raames MTÜ Roheline Jõemaa Koostöökogusse. 01. juuni 2009 seisuga elab Järvakandis 1435 elanikku. Nendest mehi on 639 ja naisi 796. Kaiu vald asub Tallinnast 60 km ja Raplast 25 km kaugusel Rapla maakonna kirdenurgas. Piirnedes Harjumaa Kõue valla, Järvamaa Väätsa valla ning Raplamaa Käru, Kehtna ja Juuru valdadega. Vallal on 3 suuremat keskust: Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu ning peale selle 10 küla. Elanike on vallas 1538 (2007a). Valla suuruseks on 261 km². Haritavat maad on 6088 ha ning metsamaad 11009 ha. Puhas ja looduslähedane elukeskkond on valla peamine rikkus, mida tahame kasutada loodusturismi eesmärgil. Kaiu vald on vanade kultuuri, spordi ja haridustraditsioonidega maakoht. Vallal on hästi arenenud infrastruktuur, kus
RAUL KUUTMA ,,KOLMAS TEE: EESTI AUKS, TULEVIKU PANDIKS" RETSENSIOON Raul Kuutma raamat ,,Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks " ilmus 2004. aastal välja antuna kirjastuse ,,Olion" poolt. Teose kogumahuks on 380 lehekülge. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, kaheksast peatükist ja kokkuvõttest ning sisaldab ajaloolisi fotosid, kaarte ja soomepoiste päevikute väljalõikeid. Raamat ,,Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks" räägib koos Eesti riigiga kasvanud põlvkonnast. Käsitletakse seitsme Soome armees teeninud eesti vabatahtliku nii nimetatud soomepoisi sõjaaegseid ja -järgseid lugusid. Teoses käsitletakse Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenuid aastaid. Neid mehi sidus ühine eesmärk- taastada Eesti iseseisvus, veelgi enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia, kes kahjuks aga oma sõna ei pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus, Edmund Rann...
abi.ee Äriplaani koostamise kirjeldus Kuidas valmis äriplaan, keda kaasates jmt? Esitage äriplaani koostamise osalenud avaliku võimu struktuurid, 1. Türi valla sotsiaalosakond kodanikuühendused ja teised 2. Paide Vallavalitsus organisatsioonid. 3. KoeruVallavalitsus 4. Väätsa Linnavalitsus 5. Imavere Vallavalitsus 6. Järva-Jaani Vallavalitsus 7. Eesti Naiste Varjupaikade Liit 8. MTÜ Tähtvere Avatud Naistekeskus 9. Ühendus Emade ja Laste Kaitseks Esitage lühike ülevaade äriplaani Teenusekirjelduse algvariandi väljatöötamiseks tutvus
Referaat Jeff Beck Marko Lille 9.klass Väätsa Põhikool 1 Sisukord Elu varakult......................................................................................................................................4 Ränded.............................................................................................................................................4 Soolo albumid..................................................................................................................................5
Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Tallinn-Lelle- Viljandi raudtee. Vallas on neli raudteejaama Türil, Taikses, Käreveres ja Ollepal. Türi valda läbib rahvusvahelise tähistusega Euro-Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu Tallinna sadam), Greenway turismitee. Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas. Asub Pärnu jõe ääres.
*Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900 kg/m³. Prügilad *Pääsküla prügila- Pääsküla prügila rajati 1972; prügila pindala on 30 ha; suhteline kõrgus umbes 30 m; ladestatud jäätmete kogus umbes 4 mln tonni. *Tallinna prügila -pindala 67 ha; projekti kogumaksumus kuni sulgemiseni on ca 900 miljonit krooni; teeninduspiirkonnas elab kuni 500 000 elanikku ;teenindab Tallinna linna ja ümberkaudseid valdu. *Väätsa prügila- Väätsa prügila avati 15. novembril 2000. aasta; teeninduspiirkonna suuruseks on planeeritud 100 000 inimest jäätmete kogukaaluga 20 000 tonni aastas. *Torma prügila- 2002. aastast tegutseb Jõgevamaal üks prügila euronõuetele vastav Torma prügila; pindala 2,6 ha. *Uikala prügila-prügila alustas tööd 01.jaanuaril 2002.a; projekteeritud aastane ladestusmaht on 25 000 t/aastas ja prügila täitumisaeg 32 aastat. *Paikre prügila-on avatud alates 09.juunist. 2006 a
Siia klassifitseeruvad ka püsijäätmete prügilad, kuhu ladestatakse teatud ohtlikke jäätmeid, nt eterniiti. · Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatakse ohtlike jäätmeid (on ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale). · Püsijäätmeprügilasse ladestatakse püsijäätmeid (need on jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi). Nõuetele vastavad prügilad: nt Väätsa, Torma Keskkonnamõju viidud miinimumini ning laienenud on tegevusvaldkonnad: taaskasutatavate jäätmete töötlemine ja vaheladustamine; eelsorditud jäätmetete järelsortimine, pressimine; puidu sorteerimine, purustamine; kompostimine; ehituslammutusjäätmete sortimine; kivide purustamine; ohtlike jäätmete (k.a asbest) kogumine konteinerite rent ja vedu; teavituskampaaniad keskkonnateadlikkuse tõstmiseks (nt vanapaberi kogumine); koolitused, ekskursioonid.
liikide korrapärase seire eriti tähtsaks (Kübarsepp ja Männil 2010). 3 2.Seirealad Ulukiseiret viiakse läbi kõigis (15) maakondades ning lisaks neile veel seirejaamas Eesti (Viljandi maakond, Kolga-Jaani vald, Jäärtsaare küla) ning (Keskkonnainfo [1]) suurkiskjate seirealasi ja jaamu on kokku 27 lisaks eelnevalt mainitud jaamadele veel 11 jahipiirkonda (Kilingi-Nõmme-; Kuressaare-; Leluselja-; Mahtra-; Nõlva-Kullamaa-; Rakvere-; Räpina-; Suure-Jaani-; Tudu-; Varbla-; Väätsa jahipiirkond) (Keskkonnainfo [2]) 4 3.Ulukiseirel ja suurkiskjate seirel kasutatavad meetodid Ulukite ja suurkiskjate seirel saadakse andmeid läbi küttimise, ruutloenduste, tehtud vaatluste, jahimeeste hinnangupõhiste loenduste ning sõraliste ja suurkiskjate puhul ka bioproovide korjamise (Männil ja Veeroja 2010). Seiret viiakse läbi terve aasta vältel ning suurkiskjate seireks kasutatakse peamiselt nelja erinevat meetodit (Keskkonnainfo [2]).
Tapa Gümnaasium Kadi Saluste Minu Eesti Roheliste rattaretked uurimistöö Juhendaja: Anne Roos Tapa 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................3 1 EESTI ROHELINE LIIKUMINE................................................4 1.1 Roheliste rattaretk..............................................................5 1.2. Rattaretke korraldus...........................................................8 KOKKUVÕTE.........................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................10 LISAD...................................................................................11 LISA 1 Kirjalik küsitlus Elis Kotkaga ................................................11 LISA 2 Kirjalik küsitlus Rail Ageniga ..................
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusü...
Kraavide suuri vahekaugusi arvestades on metsapinna kadusuhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega. Mingil määral on metsa drenaazi siiski ehitatud. Näiteks1980. aastate algul rajati Väätsa metskonna rabamännikusse mõne ha suurune drenaazkuivenduse katseala. Järeldusi sellest katsest saab teha tulevikus. KUIVENDUSVÕRGU JA KUIVENDUSSÜSTEEMI MÕISTED JA KOOSSEIS. Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Maa-ala, mida kuivendusvõrk hõlmab, nimetatakse kuivendusobjektiks. Selleks võib olla veejuhtme valgala,
1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn 1970 Eesti NSV maakoodeks 1972 Eesti NSV veekoodeks 1976 Eesti NSV maavarade koodeks 1978 Eesti NSV metsa koodeks 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l "Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt soda inimese enda vastu.» 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros _Kliimamuutuste konventsioon _Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon _Agenda 21, Säästev areng
okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001
45 Kirde Paasvere 19 454 46 Kirde Rava 22 192 47 Kirde Sonda 21 090 48 Kirde Triigi 20 033 49 Kirde Tudu 18 563 50 Kirde Türi 14 471 51 Kirde Väätsa 20 661 52 Loode Anija 16 578 53 Loode Keila 10 077 54 Loode Kullamaa 19 269 55 Loode Käru 25 343 56 Loode Märjamaa 20 284 Sigrid Kont
teenuseid järgmised mõisad (tähestikulises järjekorras): Albu, Edise, Essu, Hüüru, Illuka, Jäneda, Kadrina, Kalvi, Kiiu, Kohala, Kolga, Laitse, Loona, Maardu, Maidla, Mustamäe, Mäetaguse, Nabala, Oidremaa, Olustvere, Oti, Palivere, Palmse, Pikajärve, Pilguse, Pirgu, Pädaste, Pühajärve, Rogosi, Sagadi, Saka, Saku, Sangaste, Saue, Sauste, Suure-Lähtru, Taagepera, Tohisoo, Türi-Alliku, Vihterpalu, Vihula, Virtsu, Väätsa. (Teenused...2010) Eesti Mõisaportaali andmetel tegeleb hetkel pidulike ürituste korraldamisega (Pidulike...2010) Eestis 39 mõisat. Majutusteenuseid pakub 31 mõisat (Majutus... 2010). Antud portaali andemetel pakub toitlustust (Toitlustamine...2010) 23 mõisat. Muuseumid ( Muuseumid...2010) tegutsevad 29 mõisas. Suurem osa mõisaid, mis pakub majutusteenuseid, pakub ka spa ja muid heaolu teenuseid. 4
37026325.484363 21012 Viljandi vald 21013 8400030-1Alustre 58.36996725.485137 21013 Viljandi vald 31930 5900020-1Aluvere 59.37930526.414729 31930 Sõmeru vald 25190 5900021-1Aluvere 59.37973826.414114 25190 Sõmeru vald 30451 5900022-1Aluvere tee59.38441826.393279 30451 Sõmeru vald 117053 5900023-1Aluvere tee59.38449226.393112 117053 Sõmeru vald 23669 5100012-1Alveti 58.88973325.502168 23669 Väätsa vald 26746 5100011-1Alveti 58.88938125.502146 26746 Väätsa vald 20208 6700037-1Alvi 58.21536825.075703 20208 Saarde vald 20513 6700038-1Alvi 58.21592825.077421 20513 Saarde vald 24781 7800035-1Alvimi 58.31877227.081601 24781 Mäksa vald 26706 7800034-1Alvimi 58.31902627.081690 26706 Mäksa vald 38016 Alytus 54.38000024.039999 38016 21346 5100013-1Ambla 59.19244825.837532 21346 Ambla vald
raskematel aegadel külastamast. Kuna koolide lõpetamiste ajal on palju kliente, siis on sellistel päevadel ka natuke soodsamad hinnad. Kui teenuse pakkumine läheb plaanipäraselt, siis loodame aasta pärast juba uusi salonge asutada ka teistesse linnadesse. Vesi hakkab salongi tulema linna poolt ning meie ülesandeks jääb ainult näidud öelda, mille järgi saame me arve, et maksta kasutatud vee eest. Meie jäätmemajandust reguleerib Väätsa prügila, kes viib ära meie jäätmed ning prügi. Eesti Energiaga sõlmitud lepingu kohaselt saame me kasutada elektrit ning kuna salongis on väha hea valgusallikate paigutus, siis ei ole aja teha lisakulutusi salongi paremaks valgustamiseks. Meie asukoht on suhteliselt lähedal suurele teele, mis on meie jaoks suureks plussiks, sest selle kaudu on hea meie salongini jõuda. Ühendust saab meie juuksuritega võtta telefoni teel,
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
rehvikogus, Eestis müüdud rehvikogus ja Eestist välja viidud rehvikogus. Protekteerijad deklareerivad iga kuu alguses eelmisel kalendrikuul maale toodud, müüdud ja välja veetud rehvide koguse Rehviliidule [5]. MTÜ Eesti Rehviliidul on sõlmitud rehvide kogumise ja taaskasutamise leping jäätmefirmade konsortsiumiga, kuhu kuuluvad järgmised jäätmekäitlusettevõtted: Cleanaway AS Tallinna Prügila AS Väätsa Prügila AS Uikala Prügila AS Nordline Baltic OÜ Jäätmefirmade konsortsium kohustub korraldama vanarehvide kogumist Harjumaal, Kesk-Eestis, Tartumaal, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Võrumaal, Valgamaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Rehviliiduga lepingu sõlminud rehvitöökodade kliendid võivad rehvitöökotta anda oma rehvid tasuta üks ühe vastu. See tähendab, et iga ostetud rehvi kohta saab rehvitöökotta jätta ühe
Keskkonnapoliitika Poliitika - ajalooliselt nimetatakse poliitikaks avalike asjade või kõiki kodanikke puudutavate linnriigi elu küsimustega tegelemist, sai alguse Vanas Kreekas. Alates IV sajandist tähistab poliitika riigivalitsemise kunsti riigielu korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust. Poliitika tähistab tänapäeva ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi või üldise ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist, on valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuva...
1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn 1970 Eesti NSV maakoodeks, 1972 Eesti NSV veekoodeks, 1976 Eesti NSV maavarade koodeks, 1978 Eesti NSV metsa koodeks 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministritenõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid.
1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn 1970 Eesti NSV maakoodeks, 1972 Eesti NSV veekoodeks, 1976 Eesti NSV maavarade koodeks, 1978 Eesti NSV metsa koodeks 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministritenõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid.
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
