• Seega, lahendades ühte probleemi tekitame teise. • Jääkgaasipõleti olgu kõrgtemperatuurne: 1300-1400 C, piisava viibeaja jooksul Prügilagaasi põletamine Prügilavesi • Prügilavesi - prügilademest läbi ja/või välja nõrgunud nõrgvesi ning prügila territooriumilt voolav reostunud vesi. − Reostunud? − Puhas? 12 Prügilavesi Prügilavesi
Koos elanike koondumisega linnadesse põhjustas prahist lahtisaamine märgatavalt suuremaid probleeme. Kuigi tänapäeval on prügi käitlemiseks kasutuses väga erinevaid lahendusi, on jäänud enamkasutatavaks viisiks prügi ladestamine selleks otstarbeks kohandatud rajatistesse prügilatesse. Prügilad on keerulised keskkonnaalased objektid.(Kapak 2006: 19) Prügilast pääsevad keskkonda ained, mis reostavad õhku, vett ja pinnast. Prügila nõrgvesi on suure reostuspotensiaaliga, mis võib rikkuda põhja- ja pinnavee ning pinnase prügila ümber. Prügilatesse on aastate jooksul veetud mitmesuguseid jäätmeid, mistõttu võib nn. olmeprügilas leiduda ka ohtlikke-, ehitus-, tööstus- jms. jäätmeid. Sellistest jäätmetest leostub välja suur hulk saasteaineid. Eestis loodi enamik prügilatest 1970-ndatel. Kuna prügilad rajati ilma projektita, siis puuduvad neil enamjaolt drenaazitorustik ja puhastusseadmed
1. olmehoone (riietusruum, wc jne) 2. töökoda, garaaz 3. labor (võib-olla?) 4. tarastatud territoorium 5. prügikoormate kaalumine ja registreerimine Prügilasse ei tohi viia: · orgaanilisi jäätmeid · pakendid · paber, pakkematerjal · paber, puit, plast · metall, klaas, tekstiil · ehitus- ja lammutuspraht · ohtlikud jäätmed · autokumme · loomakorjused · vedeljäätmed Reostuse levik prügilas- prügilagaas, lendpraht, nõrgvesi (lihtsamad: kajakam, hais, müra, tolm) Lindudega võitlemine prügilas- panna prügilale võrk peale, häirivad kujutised (hääl+väljanägemine) Närilistega võitlemine prügilas- mürgitamine Prügipõleng- prügi põleb ka seest (mitmeid kuid võib olla, ilma et keegi märkaks), raske elimineerida PRÜGILA LÄBILÕIGE GEOMEMBRAAN- veetihe kilekiht prügilas (savipõhjas) GEOTEKSTIIL- kile katta vildiga TRENAAZITORU- iga laine põhja paigaldada (siia peale tuleb prügi)
Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed 1. Linnade ümber kasvavad prügimäed 2. Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti 3. Pinnase, õhu- ja veesaaste Mida saab ette võtta? Vähem tarbida ja toota seda, mida ei saa taaskasutada Takistamaks saaste imbumist pinnasesse katta prügimäe ala eelnevalt vastava kilega Prügilast eralduv nõrgvesi - kanalisatsiooni Eralduvaid gaase (metaani) - koguda ja kasutada kütmiseks Prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed Korduvkasutatavad ja looduslikud pakkematerjalid Ohtlikud jäätmed - kogumispunktidesse Mõned suuremad jäätmekäitlusettevõtted Eestis Kas teadsid, et..? Iga minut kasutatakse maailmas vähemalt 1 miljon kilekotti. Aastas kasutab üks inimene keskmiselt 300 kilekotti. Kilekoti
Prügila Leon Kann 12.B Millised keskkonnaprobleemid on prügilatega seotud ? Õhusaaste, pinna reostus, prügi laialikandumine, mõjutavad taimkatet (looduslike levialade kadumine, ohustatud liikide hävimine), prügila tegevuse käigus tekkiv müra võib samuti mõnes kohas probleemiks olla. Nõrgvesi. Hais . Linnud tassivad prügi laiali. Mida saaks igaüks teha, et prügi läheks rohkem ümbertöötlemisele ? Sorteerida Prügi metsa mitte viia kasutada korduvkasutatavaid pakendeid Viia pudelid taarasse Kasutada toidu pakendeid või kilekotte Prügilate maakasutus, kuidas muutub pinnamood. Varem suured prügimäed, kas nüüd on kõrgus piiratud? Kuhu toimub prügi matmine? Prügimäe kõrgus on piiratud. Prügi maetakse
kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Põlevkivituha keskkonnamõjud on aastakümnetega suurenenud. Poolkoksimäed Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ohustavad keskkonda mitmel eri moel. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kõige olulisem on veereostus, eriti Kohtla-Järvel, kus ladestute nõrgvesi seguneb linna ja tööstusterritooriumi sademeveega, mis reostatud vee koguse suureks paisutab. Vaid osa sellest käideldakse ja suunatakse puhastamisele. Põlevkivituha kasutamine: - Põhiliselt on põlevkivituhast püütud toota ehitusmaterjale. Põlevkivituhal on sideaine omadused, kuid need pole täiuslikud. Tuhk sisaldab liiga palju vaba kaltsiumoksiidi, mistõttu on tarvis teda sideainena kasutamiseks töödelda. Põlevkivituhk-portlandtsement
hind 205 miljardilt 375 miljardi USD-ni. Kõige järsemalt tõuseb jäätmekäitlus hind just vaesemates riikides. Suurimad Jäätme Artiklid Jäätmevedu Euroopas Prügilad: * Pole teada kindlat, mitu prügilat on maailmas * Kõigist Eesti prügilatest vastavad vaid 5 euronõuetele (Jõelähtme, Torma, Paikre, Väätsa, Uikala) ning 6 jäätmekäitlus määrusele (Jõelähtme, Uikala, Torma, Väätsa, Paikuse ja Tallinna ehitusjäätmete ladestus) Prügilate kahjud: *Nõrgvesi - vihmavesi mis valgub üle prügilasindite ning neelab endaga kaasa akuvedelikke,pliid ning muid kemikaale, mis satuvad nõnda pinnasesse ja veekogudesse sealt edasi inimestesse ja loomadesse * Õhusaaste - prügila tegevuse käigus paiskub õhku gaase (sh metaan), mis on saastava toimega. * Oht loomadele - prügila territooriumile tekivad nõrgveest lombid kust linnud joovad. prügilates leidub hulgaliselt saastatud toitu, millele on ligipääs rottidel,lindudel,madudel.
Kaitsetelk. 38.Nimetage kolm pinnasega kokku puutuvate ehituskonstruktsioonide välise veekoormuse liiki. · Pinnaseniiskus · Mitmesurveline pinnasevesi · Surveline pinnasevesi 39.Mis on sokkel? Vundameni maapealne osa. 40.Mis liiki veekoormus ähvardab vundamentide sokliosa (2)? · Sademepritsmed · Pinnaseniiskuse kapillaartõus 41.Mis on mittesurvelise pinnasvee tekkimise põhjuseks? · Sademevesi · Nõrgvesi · Tarbevesi 42.Mis on surveline pinnasvesi? See tekitab pideva hüdrostaatilise surve hoone vundamendile. 43.Mis on drenaaz? Liigse pinnasevee ära juhtimise süsteem. 44.Milleks on drenaaz vajalik? Liigse pinnasevee ära juhtimiseks. 45.Mis on drenaazi põhikomponendid? · Torud · Kaevud 46.Kuhu drenaaz juhitakse? Looduslikku veekogusse või sadeveekanalisatsiooni. 47.Millal on drenaazi paigaldus kohustuslik? Vana kuivendussüsteemi lõhkumisel. 48
Kaasata saab ja on vaja kõigis neis etappides mida varem sellega alustada, seda paremini suudavad osalejad toimuvast aru saada ning sisukalt panustada (Kaasamise ..., 2011). Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist. Mõju keskkonnale võib hinnata nii otseseks kui kaudseks. Otseselt võib kahjulik mõju ilmneda inimeste tervise kahjustamises läbi loodusliku keskkonna reostamise (jäätmete põletamine, jäätmekäitlusest tekkiv nõrgvesi, reovesi jne). Kaudselt mõjutab (positiivne mõju) keskkonda ressursside taaskasutamine (mida rohkem jäätmeid taaskasutatakse, seda vähem raisatakse ressursse). Jäätmekäitluse erinevates etappides on keskkonnamõjud erinevad. Seega on väga oluline teadvustada elanikele sellega kaasnevad head ja halvad küljed. Selgitada, et jäätmejaama negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ja seotud eelkõige jäätmete kontsentreerimisega ühte konkreetsesse kohta
i) jäätmepõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade jäätmete termiliseks töötlemiseks. j) koospõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade. Energia tootmine, jäätmed kasut. põhi ja lisa kütusena. k) prügila gaas- org.jäätmete anaeroobsel lagunemisel prügilas tekkiv biogaas l ) prügila vesi- prügila nõrgvesi ja pügila territooriumilt valguv vesi m) reovesi- vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Tekib olmes, tööstuses, põllumajanduses n) Heitvesi- puhastist väljunud reovesi, mille näitajad vastavad kehtestatud normidele ning suunatakse suublasse( looduslikku veekokku) 2. Mis on ohtlikud jäätmed, nende käitlemine- jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ( aegunud
ja taimetoitainete abil Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid orgaaniline aine, mida kaudne: kasutavad muud organismid. kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis · Aineringe lõpus orgaaniline aine prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe laguneb mineraalaineteks, stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on süsihappegaasiks ja veeks. lihtsam. Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse · Looduses valitseb tasakaal ja peamine eesmärk vähendada prügila koormust ainevahetusprotsess on täielik.
_Tapamajade jäätmed (loomsed jäätmed) · loomade sisikonnad · magude sisud · veri ja verd sisaldav reovesi _majapidamises tekkivad toidujäätmed Jäätmete biokäitlus: Biokäitlus - orgaaniliste jäätmete taaskasutus · Biokäitluse eesmärk: komposti saamine-aineringe; prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine · Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne: kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust Aineringe: Looduses toimub pidev bioloogiline aineringe · Taimedes tekib päikeseenergia ja taimetoitainete abil orgaaniline aine, mida kasutavad muud organismid. · Aineringe lõpus orgaaniline aine laguneb mineraalaineteks, süsihappegaasiks ja veeks.
jäätmepõletustestest Iru, Väo ja Tartu masspõletustehased, Kunda Nordik Tsement, AS Epler&Lorenz ning AS Fibo. Biolagunevate jäätmete käitlemine Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav, sorteerimine kulukas. Saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Biolagunevate jäätmete töötlemiseks erinevaid võimalusi. Üheks võimaluseks komposteerimine, mille tulemusel tekib kompost, mida võimalik kasutada turbaga segatult taime kasvatuses või muldadele väetisena. Jäätmete komposteerimisest kasutusel aeroobne kompostimine, vaalkompostimine, aunkompostimine, reaktorkompostimine ning anaeroobne kompostime. Teine võimalus on jäätmed põletada.
põhjavee reostuse forfori ja lämmastiku ühenditega. 2. Kus Eesti majapidamistes on piiratud kariloomade arv hektari põllumaa kohta? Nt Pandivere kõrgustik (kohtades, kus põhjavesi on halvasti kaitstud reostuse eest) 3. Millised aiandites kasutatavad ühendid on kõige ohtlikumad? V: Fosfororgaanilisi ühendeid (nt karbofoss), Kloororgaanilisi ühendeid (aldriin, dieldriin, heptakloor jt). 4. Millise koostisega võib olla prügila filtraat ehk nõrgvesi? V: Reostunud pinnavees ja põhjavees määratakse kõrged raskmetallide, kloriidide ja teiste halogeenide sisaldused. Üldine mineraalsus võib filtraadil olla kuni 52 g/l 5. Milline oht on võib olla seotud olmeprügilate filtraadiga? V:Paljude eriti ohtlike komponentide piirväärtused on ületatud rohkem kui 100 korda, aga kohalikud foonilised väärtused 1000 korda ja rohkem. Selle filtraadi väljavool toob kaasa muldade ja taimestiku reostuse, mis troofilise ahela kaudu
14. OÜ Prügi-mees 15. AS Saare Kommunaal 16. OÜ Järvakandi Kommunaal 17. OÜ Fasetra 18. OÜ Tormolen 19. Võru Onkel OÜ 20. OÜ VSA Eesti 21. As Veolia 5. BIOKÄITLUS Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust ning sinna ladestatavate biojäätmete hulka. Biolagunevate jäätmete käitlemise tulemusena saame komposti. Kvaliteetne kompost pole mitte ainult võõristevaba, patogeenivaba, haisuvaba ja hea struktuuriga materjal, vaid ka rikas
termiliselt hapniku juuresolekuta. Tulemuseks on gaasid ja vedelikud. Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaeroobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Peab olema rajatud vett mitte läbilaskvale pinnasele ning läbiimbunud nõrgvesi juhitakse eemale. Prügilagaasi saab kasutada energiaallikana. Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. 16. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus - atmosfääri (õhu) kaitse - vee/veekogude kaitse - pinnase kaitse
Ka jäätmete lagunemine on osa aineringest. Orgaanilisi jäätmeid on palju, nt köögijäätmed ja haljastuspraht. Ka paber, nahk, puit, reoveesete, loomaväljaheited ja osa ohtlikest jäätmetest on orgaanilised. Mõnes neist võib tekkida keskkonna ohtlike lagusaadusi. Biokäitluse eesmärk võib olla kas komposti saamine või prügila orgaanilise koormuse vähendamine, kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, tekib prügilagaasi vähem, nõrgvesi on lahjem, laseme stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust ning orgaaniline aine tuleb lagundada ka siis, kui biokäitlusesaadustest tulu ei saada. Kõige tavalisem biokäitlusviis on kompostimine. Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kulutused tasuvad end vaid siis, kui jäätmekäilust juhitakse kui tervikut
Prügilad on pahad, sest neis on palju orgaanikat. Selleks tuleb midagi ette võtta orgaanikaga. Jäätmekäitluse kõige raskem liik on olmejäätmed Biolagunevad jäätmed: - Aiapraht - Peenpraht - Toidujäätmed - Paber ja papp - Reoveesete - Käbid, oksad jne - Sõnnik - Lõpnud loomad ja nende saadused - Puit? Tekstiil? Näiteks, kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis: – prügilagaasi tekib vähem, – nõrgvesi on lahjem, – lademe stabiliseerumine kiireneb, – prügila järelhooldus on lihtsam, odavam ja kestab vähem aega. (seega keskkond võidab) Aga tulu võib olla ka otsene. • Kui sa käitled orgaanilisi jäätmeid ISE, siis: – Kompost meeldib mullale ja taimedele (N, P ja C tagasi mulda!). – Kompost = kaup (kas see võiks olla sinu bisnis?) – Vähem jäätmeid annad prügivedajale – veovälp on pikem – Prügikast/konteiner on puhtam ja ei haise
liikumatu, taimedele omastamatu ega osale aktiivselt mullaprotsessides Närbumisniiskus-on mulla veesisaldus, mille puhul taim ei suuda mullast vett omastada.Kui muld on sellises seisundis, siis taim närbub Kilevesi-ehk kelmevesi on vahetult kivimi- ja mullaosakeste hügroskoopsusvee peal asuv nõrgalt kinnitunud vesi, püsib seal elektrostaatiliste ja molekulaarjõudude mõjul Vaba vesi- Gravitatsioonivesi-ehk vajuvesi ehk nõrgvesi ehk vaba vesi on aeratsioonivööndis raskusjõu toimel liikuv vesi Kapillaarvesi-pinnase tühemikke, kivimite poore jt lõhesid osaliselt või täielikult täitev vesi, mis püsib seal pindpinevusjõu toimel. Leidub kapillaarvöös Toetuv kapillaarvesi-kujuneb põhjavee kohale ja moodustab nn. kapillaarvöötme, tema on oluline kõrge põhjaveetasemega gleistunud-, glei- ja soomuldades Rippuv kapillaarvesi-moodustub sademeist ja juurdevoolanud pinnaveest ning kujutab
Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi ,,odav prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila
Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi „odav‖ prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila
puhastusseadmed. Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellise käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud ja hooldatud prügila erineb oluliselt vanadest hooldamata jäätmete mahakallamiskohtadest. Prügilast põhjustatud keskkonnakahjustusi võib vähendada prügilale õige ja
tuleb arvesse vaid liigniisketes, kõrge põhjaveega muldades. Põhjavesi moodustub gravitatsiooniveest mitteläbilaskvale kivimikihile. Teda iseloomustab püsivus ja voolamine kaldu asetseval kivimikihil või tõusmine kapillaare mööda üles. Ülavesi on ajutine ning nõrgub aegamööda allapoole või nõrguva gravitatsioonivee juurdetuleku puudumisel ka tagasi ülemistesse mullakihtidesse, kus moodustab rippuva kapillaarvee. Gravitatsioonivesi (nõrgvesi, ülavesi ja põhjavesi) on taimede poolt omastatav, kuid selle olemasolu korral on muld halvasti õhustatud ja oksüdeerumisprotsesside asemel valitsevad redutseerumisprotsessid. Vee tungimist mulda, liikumist, kogunemist mullas ning lahkumist mullast iseloomustab mulla veereziim, mis on nähtuste süsteem. Taimede varustamist veega iseloomustab mulla niiskusreziim, mida peegeldab erineva liikuvuse ja omastatavusega veeliikide dünaamika mullas.
muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi ,,odav" prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila sulgemise järel peaks sellele alale olema võimalik rajada
sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaeroobsete protsesside toimel gaasiliseks aineks ja stabiilseks biomassiks. Jäätmete lagunemine toimub prügilas aeglaselt ja kaua pärast prügila sulgemist. Kaasaaegne prügila: Asukoha valik - õige ja põhjendatud Kaitseabinõudude rakendamine Korrektne hooldus o Eelsorteerimine o Jäätmete vastuvõtu korraldamine o Paigutus ja käitlemine Probleemid: Prügilagaasid Nõrgvesi Prügilate läheduses elamine on tervisele kahjulik (vähki haigestumise ohu suurenemine, sünnidefektid) Jäätmekäitluse tõhustamiseks: Vähendada jäätmekoguseid Kasutada vähejäätmelisi tehnoloogiaid Organiseerida ohtlike jäätmete kogumist, transporti käitlussüsteemi Edasi arendada valikkogumissüsteemi koos vajaliku materiaalse baasi ning kogutava materjali ümbertöötlemisega Prügilate keskkonnaohtlikkuse vähendamine
Saasteained ) Niiskuskahjustused (biol.lagunemine, külmakahjustused, soolakahjustused, keemiline ja füüsiline lagunemine, määrdumine, suurenenud energiakulu, terviseriskid) 14 7 ... Vesi liigub ehitise ja keskkonna vahel näiteks: Raskusjõu mõjul (vertikaalsademed, nõrgvesi) Tuule mõjul (horisontaalsademed) Pritsmetena (ka üles suunas) Veeauruna veeauru rõhkude erinevuse tõttu Veeaur liigub ka konvektiivselt liikuva õhuga kaasa Vee liikumistest ehitises on vajalik omada ülevaadet, et teada, kuidas vähendada vee ja sellega koos liikuvate aineste kahjulikke mõjusid. 15 ... ÕHU VEEAURUSISALDUS avaldatakse mitmel moel:
Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügilat on harjutud pidama lihtsaks, vähe vaevanõudvaks ja odavaks jäätmekäitlusviisiks. Sellise "odava" käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud ja hooldatud prügila erineb oluliselt vanadest hooldamata jäätmete mahakallamiskohtadest. Prügilast põhjustatud keskkonnakahjustusi võib vähendada prügilale õige ja
jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellest seisukohast lähtuvalt võibki prügilat vaadelda ka ühe bioloogilise käitlusmeetodina - prügila on kui suur bioreaktor. Prügilat on harjutud pidama lihtsaks, vähe vaevanõudvaks ja ovadaks jäätmekäitlusviisiks. Sellise "odava" käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud ja hooldatud prügila erineb oluliselt vanadest hooldamata jäätmete mahakallamiskohtadest. Prügilast põhjustatud keskkonnakahjustusi võib vähendada
annaabi.ee 
