Õppimisvõimalused Tallinnas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Haridus

HARIDUS Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt seitset vaba kunsti. Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid (elementaarkoolid), maakonna ehk kreiskoolid, kuberma

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

Laboratoorne töö 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 20.02.13 12.03.13 Teooria Geelkromatograafia on segude lahutamise meetod, mis põhineb lahuses esinevate ainete eri suurusega molekulmasside liikumiskiirusel. Ained liiguvad läbi peeneteralise geeli erineva kiirusega: suure molekulmassiga osakesed liiguvad kiiremini kui väikese molekulmassiga. Protsess viiakse läbi kolonnis, kus on pundunud geel ja mille poorid on samas suuruses lahuse makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafias kasutusel olevad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüüla

Keemia

22

docx

Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga

Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist:  Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12)  Põhiharidus etapp nii öeldud

Sotsioloogia

10

docx

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetööl YKL0060 Biokeemia Laboratoorne Töö pealkiri: Ainete segu lahutamine töö nr: 2.1 geelkromatograafia meetodil Õpperühm: Töö teostaja : Kati Muldma 123907 YASB 21 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Tiina Randla 27.02.2013 12.03.13  1. Töö teoreetilised alused 1.1 Töö eesmärk Eesmärgiks oli ette antud lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmasside suuruse järgi. Seda saab läbi viia geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafiaga, mis on üks kromatograafia meetoditest. Tänu ainete erinevale molekulmassile liiguvad nad geelist läbi erineva kiirusega, kusjuures geeli poorsus peab olema selleks võimalikult ühesugune. Seda meetodit võib kasutada makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldami

Biokeemia

7

docx

Kutseharidus Eestis ja Euroopas

TUNDMATU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud KUTSEHARIDUS Koostanud: Juhendaja: ASUKOHT 2010 Mis on kutseharidus? Kutsehariduse mõiste hõlmab kõikides vormides toimuvat kutse-, eri- ja ametialast õpet. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele - õppima asumisel haridustasemega seotud piiranguid ei ole, õppima võivad asuda kõik kellel on põhihariduse omandamine teatud klassis pooleli jäänud. Õppe maht on 20 - 100 õppenädalat. Samaaegselt kutseõpet läbides võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, kuid see ei ole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka peale kutseõppe läbimist. Kutseõpe põhihariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on 40 - 120 õppenädalat. Kutsekeskharidusõpe - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on vähemalt 120 õppenädalat,

Sissejuatus õpingutesse

6

doc

Hiina haridussüsteem

Hiina haridussüsteem Hiinas on haridus jaotatud 3 alakruppi: Educational stages in China Age Education Compulsory 18-22 University or college No Senior high school (middle school) 15-18 No or Vocational school 12-15 Junior middle school Yes 6-12 Primary school

Ühiskond

2

odt

Haridus Inglismaal ja USA´s

Haridus Suurbritannias ja USA´s Inglismaal ja Walesis on 93% tasuta riigikoolid ja 7% erakoolid. Kuigi segaselt, mõned era sõltumatud koolid kutsutakse ,,avalik" koolideks! Kõige kuulsam on arvatavasti Eton. Sotimaal on endal haridussüsteem. Ühendriikides, 90% koolidest on tasuta riigikoolid. Enamik erakoolidest on üles seatud religioosetest gruppidest. Haridus on kohustuslik alatest viiest kuni kuusteistkümnenda aastastele. Seal on 3 põhi etappe: Esmane (1-6 aastat), teisene ( 7-11 aastat) ja vabatahtlik ,,kuues klass" (kaks või kolm aastat enne ülikooli õpingut). Riigi põhikoolid on peamiselt ,,ulatuslikud" koolid, mis tähendab, et õpilased ei pea tegema spetsiaalsed eksamit sinna minnes. Mõnes kohtades, kohalike omavalitsuste kaudu töötavad ,,valimist" süsteemi. Seal ei ole riiklikud süsteemi aga enamus ühendriikides on kohustuslik haridus alates viiest kuni kuueteistkümnenda eluaastani. Seal on kaksteist ,,klassid";

Haridus

12

doc

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused.

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused. Hariduspoliitika on riikliku poliitika osa. Kõige üldisemas tähenduses määrab riiklik hariduspoliitika hariduse omandamise kohustuse ja võimalused ühiskonnas praegu ja tulevikus. Hariduspoliitika roll on ühiskonnas väga tähtis, sest tulenevalt rahva haridustasemest ja oskustest toimib ka riik. Jätkusuutliku riigi hariduspoliitika arvestab nii riigi, sotsiaalsete gruppide kui ka üksikisikute huve, seejuures peetakse indiviidi sotsialiseerumist kodaniku ja riigi ühishuviks. Hariduspoliitiliselt on oluline teha vahet haridusele juurdepääsu ja hariduse kättesaadavuse vahel. Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võetud ideoloogiast ja s

Haridus

Meedia

Kommentaarid (0)