Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soomerootslus ja soomerootslased (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Eesti- ja soomerootslased Soomerootslased ja soomerootslus
Soomerootslastest ja soomerootslus üldiselt.
Soomerootslased põlvnevad peamiselt kaluritest Meedia: ja maaharijatest, kes XII algul Soome lääne- ja lõunarannikule ning saartele elama asusid. Ajalehed Kuna Soome oli 650 aastat Rootsi riigi Soomerootslaste poolt asustatud aladel on koosseisus , on rootsi keelt Soomes räägitud võimalik kätte saada ligikaudu 15 rootsi keelset ajalehte. Populaarseimad on Hufvudstadsbladet keskajast alates. Juba siis kujunes välja kaks (tiraaz ~52 000) ja Vasabladet (tiraaz ~47000). rootsikeelset elanikkonnarühma: rannikuäärne Lisaks on ka poliitilisi ja regionaalseid ajalehti. lihtrahvas ja kõrgklassi esindav intelligents , Erialaste ajalehtede arv on ligikaudu 150. kellega samastasid end ka soomlastest Raadio ja televisioon : haritlased. 2 raadio kanalit: Radio Vega ja Radio Extrem Rootsi keelsed telekanaleid saab näha tänu kaabel televisioonile. Lisaks sellele on 1863 a. tehti soome keelest teatud televisioonis 9% saadetest rootsikeelsed. üleminekuperioodiga võrdne valitsemise keel Alates 2001 aasta augustist on Soomes 1 rootsi rootsi keelega, mis varem oli olnud ainsaks keelne digikanal. ametlikuks keeleks selles valdkonnas. Kultuurielu :
Teater: On olemas 4 teatrit Helsingis : Svenska, Lilla, Virus ja Unga. Lilla Teatern oli mingil perioodil Põhjamaade parim ja särav täht Euroopa teatritaevas. Lisaks sellele on 2 suurt provintsiteatrit Åbo ja Wasa. Svenska dagen Svenska dagen´it tähistatakse Kuningas Gustav Adolfi surmapäeval, 6. novembril,seda tähistavad enamasti soomerootslased. Svanska dagen sümboliseerib rootsi keele rääkimise õigust soomes ja ka seda, et soome on kahekeelne maa . Staffetkarnevalen Soomerootslaste tähtis sündmus on Staffetkarnevalen-teatejooks, kus saab kokku umbes 12 000 last rootsikeelsest algkoolist.Seal tekib ühtekuuluvustunne. Üldisemad kohtumispaigad: Soomerootslaste kohtumispaigad on ka Helsingi Soomerootslaste asustus. ( http://www.folktinget.fi/ ) raamatumess ja popmuusikafestival Pop-kalaset.
Andmed : Kõnelejate arv: 300,000(5,6 % Haridus rahvastikust) Soomerootslaste haridus on gümnaasiumi- ja Asukoht: Lääne- ja Lõunarannikul kõrgkoolikeskne, 40 rootsikeelse gümnaasiumi Suurim rootsikeelse kõnelejaskonnaga kõrval on vaid mõned üksikud kutsekoolid. linn: Riigis on üle kolmesaja rootsi üldhariduskooli. Korsnäs 96,6 % rahvastikust. Rootsikeelset kõrgharidust on võimalik Kirikuelu : omandada viies kõrgkoolis Juura ja meditsiin on Evangeelne luterikirik (kahekeelne) ainsad alad, mida ülikoolis rootsi keeles õppida ei Riigikogus on Soomerootslasi 16 . saa. Akadeemilisi kraade võib omandada Åbo
Piia Pärnaste 23.03.2009 Lk ____ Eesti- ja soomerootslased Soomerootslased ja soomerootslus
Akademi, mis asuvad Tur(k)us, Vaasas ja Jakobstadis. Soomerootslaste arv väheneb: Huvitavad arvamused soomerootslaste kohta: 16.­18. sajandi jooksul, mil Soome oli Rootsi kuningriigi osa oli Soomerootslasi umbes · Veronica Hertzberg võrdles soomerootsi 300 000, aga nende osatähtsus rahvastikus on ühiskonda tuntuima soomerootsi kirjaniku pidevalt vähenenud. 1880. a moodustasid nad Tove Janssoni loodud Muumimaailmaga, Soome elanikkonnast 14,3%, ja 2000. a 5,7%. mis on tuttav ja turvaline, aga oma Põhjusteks madal sündimus ja segaabielud väiksuses võrdlemisi igav. soomekeelsetega. Paljud on kolinud töö ja pere · Helsingi ülikooli rootsi keele lektor Maria tõttu soomekeelsetele aladele , kus pole Green-Vänttinen võrdles soomerootsi rootsikeelseid koole . keelt sügavkülmas olnud keelega, milles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal valisid paljud on säilinud mitusada aastat vanad soomerootslased Snellmani põhimõtet "Üks jooned, mis riigirootsi keelest ammu meel, üks keel" järgides vabatahtlikult soome kadunud. keele. 1950.­60. aastatel läksid paljud Rootsi, · Uurimused on näidanud, et avalikes kus oli lihtsam tööd saada. kohtades rootsi keelt kasutades on soomerootslane sattunud Rootslaste tähtsus: ebameeldivasse olukorda. Seda peamiselt sellepärast, et soomlane rootsi Kui Soome omal ajal Venemaaga liideti, tegi keelt eriti ei oska. rootsikeelne intelligents kõik, et hoida üleval soomlaste rahvustunnet. Sellepärast on rootsi keel osa Soome ajaloo ametlikust pärandist ja osa soomlaste identiteedist . Rootsikeelse kõnelejaskonna ametikuuluvuse statistika Tuntud soomerootslased: protsentides:
Tove Marika Jansson oli soomerootsi kirjanik, Aasta: 1950 1970 2004 raamatuillustraator, paljude koomiksite autor ning Põllundus: 37,6 19,4 6,8 kunstnik. Tema loodud on kuulsad Muumitrollid. Tööstus: 22,3 23,8 16,4 Zacharias Topelius oli 1854 Helsingi Ülikooli Ehitus: 4,3 5,5 4,6 ajalooprofessor ning aastatel 1875­1878 ülikooli Käsitöö: 12,1 22,1 27,9 rektor. Topelius oli üks soome rahvusromantilise Ametnikud: 13,1 18,0 33,0 kirjanduse silmapaistvaimaid esindajaid; ta kirjutas peamiselt rootsi keeles. Akseli Gallen - Kallela oli Soome kunstnik. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed .
Allikad
Tarkiainen , Kari (2008) Svariges Österland Från forntiden till Gustan Vasa . ,,Svensk språkkultur i Finland "; ,,När kom svenskarna till Finland?". Atlantis ISBN 978-91-7353-227-3 (sverige)
http://www.koolielu.ee/pages.php/0317?aj=1102 Välja antud 8. veebruar 2001. Kasutatud 09.03.2009
http://www.folktinget.fi/pdf/publikationer/Svifin.pdf Kasutatud 03.03.2009 ja09.03.2009
http://kirjasto.sci.fi/tjansson.ht m Välja antud: 2008 Kasutatud 21.03.2009
Piia Pärnaste 23.03.2009 Lk ____
Soomerootslus ja soomerootslased #1 Soomerootslus ja soomerootslased #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Piia56 Õppematerjali autor
Lühi ülevaade ajaloost; asustusest; meediast; kultuurielust;haridusest;ja rootsi tähtsusest.

Sarnased õppematerjalid

Soome kirjanduse ajalugu
27
doc

Soome kirjanduse ajalugu

SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu pär

Soome kirjandus
Soome Kultuur
13
doc

Soome Kultuur

1. soome asustamise etapid 1.etapp ­ x (ei ole teada, kust tuldi) ­ 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp ­ soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 ­ 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp ­ baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp ­ (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp ­ uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+S

Soome keel
Soome kultuur
13
doc

Soome kultuur

1. soome asustamise etapid 1.etapp ­ x (ei ole teada, kust tuldi) ­ 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp ­ soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 ­ 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp ­ baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp ­ (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp ­ uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+S

Soome kultuur



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun