Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kahe revolutsiooni vahel (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Eesti kahe revolutsiooni vahel
1.Poltiitilised olud
a)1908 asendati sõjaseisukord
leebema korraga

b)Sellest lõikasid kasu Eesti
enamlased (VSDTP)
  • Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi
  • Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised
  • Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht „Kiir“

c)Duumapoltiitika
  • Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut
  • Sama saatus tabas II Riigiduumat
  • Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast
  • Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi

d)Eestlaste edu oli vaid kohalike
omavalitsuste valimisel- mitmes linnas (Tallinnas, Pärnus, Valgas jm) tõrjuti baltisakslased tagaplaanile
2.Rahvuskultuuri areng
a) Haridus
  • 1903.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja 1906 .a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole
  • Kutsekoolid: tegutsesid merekoolis ja raudteekool Tallinnas, õmblus-, põllutöö- jm koolid
  • Kõrgharidust sai omandada Tartu ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa

b)Teaduskeskuseks
oli Tartu ülikool, kus tegutsesid mitmed nimekad vene teadlased.
Eesti teadlasi oli vähe- eesti keele alal M. Veske ja K.A. Hermann ,
usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel
c)Rahvusteadustega,
tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt
  • 1907 .a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas rahvaluule kogumist, uuriti eesti keelt, kirjandust ja ajalugu
  • 1909 .a. loodi Eesti Rahva Muuseum , kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara- rõivad, kunst , raamatud

d)Kirjandus
  • 1905 .a. loodi kirjanike rühmitus „Noor-Eesti“ (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa kultuuriga - „Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks!“

e) Muusika ,
teater, filmikunst
  • Esimesed kutselised (kõrgharidusega) heliloojad Al. Lätte (asutas tartus I sümnfooniaorkestri), Miina Härma, A.Kapp, R.Tobias jt.
  • Kutselisteks teatriteks said „ Vanemuine “ (juhiks Karl Menning ), „Estonia“ ja „Endla“, kes said ka uued honed
  • 20. Saj. Algul sündis Eesti filmikunst- fotograaf Johannes Pääsuke jäädvustas enne I maailmasõda dokumentaalkaadreid Tartust ja Setumaast ning väntas I mängufilmi „Karujaht Pärnumaal“

f) Kehakultuur
  • Suuremates linnades tegutsesid spordiringid („Kalev“ Tallinnas, „Taara“ Tartus)
  • Üle Venemaa ja Euroopa said kuulsaks maadlejad Georg Lurich, Al. Aberg, Georg Hackenschmidt ja Martin Klein , kes tõi I olümpiamedali- 1912 .a. klassikalises maadluses

3.Majanduse areng
a)Tööstuse hoogne areng- Eesti
kui Venemaa arenenuim tööstuspiirkond
  • Suurimad tööstusharud tekstiili-, masina- ja metallitööstus
  • Seoses militariseerimisega ehitati Tallinnasse 3 sõjalaevatehast
  • Valitsevaks olid Vene impeeriumi huvid- tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang läks Vene turule

b)Kapitalismi areng
põllumajanduses
  • Mõisamajandus- mõis kui turule tootev suurmajand, mis kasutas palgatööd ning uut tehnikat , väetist ja tegeles sordiaretusega
  • Talumajandus - areng pärsitud viljahinna languse ja võlgade tõttu- maa osteti laenuga ja võla tasumine neelas suure osa sissetulekust
  • Peamiseks oli piimakarjakasvatus - Peterburi turule piim, või, juust

Eesti kahe revolutsiooni vahel #1 Eesti kahe revolutsiooni vahel #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Caronorie Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL

VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur ­ algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus ­ Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot ­ I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ­ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum,

Ajalugu
thumbnail
6
doc

XX sajandi esimesed aastad Eestis

XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised"

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg - isikud ja eluolu

1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,,

Ajalugu
thumbnail
6
odt

ÄRKAMISAEG – kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks

1. Rahvusliku liikumise eeldused: Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed kujunenud oli oma haritlaskond rahva haridustase oli kasvanud seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne I üldlaulupeol (,,.

Ajalugu
thumbnail
14
odt

Majanduse areng, Eesti poliitiline areng, I MS/ kultuuri areng(1870-1918)

Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud 1900-1903 Venemaa majanduskriis Majanduselu militariseerimine – Eesti oli üks enamarerenud tööstuspiirkond 1912-1913 Tallinnasse 3 sõjalaevatehast (Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri) Kaubandus raudteed oli kaubanduses väga tähtsad kasu lõikas sadamalinn Tallinn - oli tähtis sisseveosadam oluline väljavesadam oli Pärnu arenes sisekaubandus Linnade kasvamine toimus tänu tööstuse arengule ja talurahva sotsiaalsele kihistumisele suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga

Ajalugu
thumbnail
11
odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a

Ajalugu
thumbnail
17
doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

kirjaoskust. Täiskasvanud inimestest oskas lugeda umbes 80%, mida oli sama palju kui nt Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent

Ajalugu
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 ­ 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. ­ 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS.............

Ajalugu




Kommentaarid (1)

eff profiilipilt
eff: suht hea kokkuvõte
16:07 26-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun