Kas Eesti on heaoluriik? (5)

Kas Eesti on heaoluriik ?
Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab riik inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kuid siiski ei ole heaoluriik selline külluseriik, kus kõigil ühiskonnaliikmetel oleks muretu elada. Sarnaselt teistele ühiskondadele peab ka heaoluühiskond korraldama oma elu piiratud võimaluste juures. See tähendab omakorda seda, et erinevad ühiskonnagrupid ei ole ühegi heaolumudeli puhul võrdselt soositud. Erinev võib olla ka avaliku ja erasektori vahekord heaoluteenuste pakkumisel ning teenuste kaubastatuse aste, st kui palju teenuseid saab tasuta, kui palju tuleb osta raha eest. Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri– ja ajalootraditsioonid.
Majanduslikus mõttes on heaoluriigil ainult üks eesmärk: luua võimalikult palju maksejõulisi kodanikke . Heaoluriik loob masstarbija, inimese, kes tarbib jõudsalt ka siis, kui ta on haige, töötu, pensionil või on saanud lapse.
Eestis on hetkel palju probleeme, millega peaks tegelema. Näiteks on suureks probleemiks madalad palgad ning väikesed pensionid . Need on küll viimasel ajal tõusnud, kuid mitte piisavalt. Probleeme on ka haridusüsteemis. Loomulikult on siingi põhiliseks mureks õpetajate palgad ja lisaks veel ka see, et noori õpetajaid pole koolidesse juurde tulemas. Ka kõrgharidusega on Eestis raskusi: tahetakse minna ülikooli, kuid vanematel on keskmine palk, laenu ei taheta võtta ning riigieelarvelisele kohale ei pruugi saada – selle tulemusena võib ülikooli üldse ukse taha jääda. Samas kui nendest , kes sisse saavad, langevad paljud välja, jäävad just need eelmainitud noored ülikooli uste taha. Puudus on Eestis ka oskustöölistest, kes õpivad endale eriala kutsehariduskoolidest. Tuleks populariseerida selliseid koole , sest kui noorel on olemas amet on tal võimalus olla ühiskonna aktiivne liige ja samas on tal võimalus vabalt ka kõrgkoolis ennast täiendada. Momendil pole kutsekoolid kohad, kuhu noored tahaksid õppima minna, sest nende koolide õppeedukus ei ole just kiita.
Kuigi tervishoid on Eestis tasuta, on inimesel ka võimalik kasutada tasuliste kliinikute teenuseid. Inimesed peavad ootama väga pikkades järjekordades enne seda kui nad saavad tasuta ravi. Näiteks operatsioonide järjekorrad võivad olla isegi poole aasta pikkused. Arstide palgad on väikesed ning tihti lahkuvad nad Eestist, minnes tööle välismaale. Loomulikult on Eestis problemaatiline ka sotsiaalhoolekanne . Hooldekodud ning vanadekodud on tasulised. Kui inimesel ei ole sugulasi ning ta ei tule ise endaga toime, tuleb ta paigutada hooldekodusse. Kui tal pole aga sugulasi, kes tasuksid tema hoolduskulud siis jääb see inimene vägagi kurba olukorda.
Heoluriigi üheks tunnuseks on ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. Selles osas on Eestil väikseid edusamme tehtud heaoluriigi suunas. Just hiljuti EMSA ehk Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing võitles Tallinkiga välja palgatõusu meremeestele. Teine tugev ametiühingu organisatsioon on ka EHL ehk Eesti Haridustöötajate Liit, kes aktiivselt võitleb lasteaia ja kooliõpetajate palgatõusu eest.
Osades Eesti piirkondades, eriti maa-aladel, on töötus suur ning praeguses majandusolukorras, kus firmad koondavad töötajaid või saadavad inimesi sundpuhkusele, võib töötute hulk veelgi suureneda.
Praegu tegutseb valitsus riigieelarvega ja teostab nö kärpimispoliitikat. Loodetavasti ei puuduta need kärped Eesti kui heaoluriigi tähtsaid alasid nagu kultuur, sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus . Loomulikult tuleb arendada majandust, kuid pole ju tugevat riigimajandust ilma tugeva ja kultuurse inimeseta.
Minu arvamuseks on see, et Eesti riik liigub aegamisi selle poole, et saada heaoluriigiks . Hetkel on tal olemas heaoluriigile omaseid tunnuseid, kuid puudujääke siiski jätkub. Loodetavasti asuvad meie riigis tähtsale kohale sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse, mida võib põhimõtteliselt pidada heaolu ühiskonna üheks aluseks.