MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
kursus
autor

Millised erialad on tänapäeva Eesti ühiskonnas enim väärtustatud

Essee
Õppejõud: õppejõud
Mõdriku
aasta

Millised erialad on tänapäeva Eesti ühiskonnas enim väärtustatud

Oscar Wilde on öelnud , et tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Tõetera on selles ütluses sees, kuna alati teatakse , kui palju saab koristaja palka, kuid keegi ei mõtle sellele, mis siis saaks, kui mitte keegi ei oleks miinimumpalga eest nõus tööd tegema. Ühiskond peab mõistma, et iga amet on väärtustatud, mitte ainult need, kus teenib piisavalt üle keskmise või ei pea füüsilist tööd tegema. Kuid siiski on igal ajajärgul väärtustatud erinevaid ameteid.
Üheksakümnendate algul oli defitsiit toidulaual, seega tundsid end tähtsatena müüjad, kes said vajaliku kauba muretseda kerge vaevaga nii endale kui ka sugulastele. Hetkel on populaarsed erialad kutsekeskkoolides hoopis kokk , pagar- kondiiter , tarkvaraarendus, ning kindlasti ka multimeedium . Müüja eriala konkurss pole nii suur, kuna rahva jaoks on see lihttöö, ning tööle saab asuda ka ilma kutsetunnistuseta. Kõige rohkem kandideerijaid kõrghariduse õppesse leiab õigus- ja majandusteadusest, kuid ära ei saa ka unustada informaatikat ning infotehnoloogiat, just nende erialade tasuta kohti on tellinud riik päris palju, seega Eesti vajab IT-spetsialiste.
Tänapäeval on hinnas arvutispetsialistid, kes korraldavad tänapäevaelu täielikult –e‑õppekeskkonnad, suhtlusvõrgustikud, e-poed, Skype jne. Tarbijad on muutunud mugavaks, soovivad kõike läbi arvuti ning interneti, seega nõudlus IT-spetsialistide järgi on tohutult suur. Nii kutsekoolid kui ka kõrgkoolid valmistavad ühiskonnale ette palju noori, kes jagavad arvutimaailmast kõike. Kui mõelda selle peale, et iga Eesti kõrgkool pakub vähemalt ühte eriala, mis on seotud arvutitega, siis on selge see, et tegemist on väärtustatud erialaga , sest pakkumist poleks, kui nõudlust poleks. Samas võib asjale läheneda ka teistmoodi, osad inimesed võivad lihtsalt minna vooluga kaasa. Nad eeldavad, et tulevikus on kõrge palk ja töökoht garanteeritud. Kui aga huvi pole, siis pole mõtet ka õppida lihtsalt sellepärast, et tausta kohti arvuti valdkonnas erialadele on palju.
Eesti on edukas e-riik, seda kinnitab kasvõi see, et meil on võimalik anda oma hääl valimistel läbi internetikeskkonna. ID-kaardi abil on võimalik väga paljusi dokumente digiallkirjastada, taotleda lubasid ning küsida informatsiooni erinevatest registritest. Samuti suureneb e- poodide olemasolu, kuid selle jaoks on vaja tarku programmeerijaid. Eesti ei vaja IT-turul välistööjõudu, pigem parimad programmeerijad lahkuvad Eestist parimatele jahimaadele.
Enamus toitlustusettevõtetel on kodulehekülg , kus saab tutvuda menüüga või eripakkumistega. Süüa tahavad kõik, see on ammu teada ütlus. Lõunapausid on kõigil, kuid kodu ei pruugi alati olla läheduses, alternatiiviks on lähedal olevad toitlustusttevõtted. Restorane, kohvikuid, sööklaid ning pubisid tuleb pidevalt juurde, seega on vaja palgata ka personali. Millegipärast on asutustel just kokkade puudus, sest tööpakkumisi selle ametikoha täitmiseks on palju. Kokaks ei saa hakata ilma kogemusteta, enamikel juhtumitel on nõutud ka kvalifikatsioonitunnistus. Kui varem ei olnud kutseharidus Eestis hea maiguga, siis nüüd on just kutseharidus tõusutrendis. Kutseeriala lõpetanutel on Eesti mõistes kopsakas palk, kuna neil on oskus midagi reaalselt oma kätega ära teha. Akadeemilise hariduse puuduseks on praktika olematus, kuid Eesti tööturg vajab ühaenam just oskustöölisi. Meie ühiskond hakkab alles selles suunas arenema, et hakatakse ka väärtustama kutseharidusega inimesi.
Tartu Ülikooli populaarsemad erialad on igal aastal olnud juura ning majandusteadus. Kas tõesti Eesti riik vajab nii suurtes kogustes teadlasi just nendes erialades? Leian, et neid on nn ületoodetud. Paljud lähevad seda eriala õppima lootuses kergelt ning kiirelt rikastuda, enamus neist on ka tasulistel kohtadel. Kindlasti kõik lõpetajad ei asu tööle oma valdkonnas, kuna pole piisavalt töökohti ning praktilisi oskuseid. Advokaadid, kohtunikud , majandusspetsialistid on kõrgelt hinnas ning väärtustatud, kuid nende ametikohtade täitmiseks tuleb olla teistest peajagu üle. Siinkohal võib esile tuua rakenduskõrghariduse. Majandusarvestust saab õppida kutse– ja rakenduskõrgkoolis, spetsialiseerudes raamatupidamisele . Loomulikult saadakse ka laialdasemad teadmised majandusest ja õigusest, kuid kooli lõpetades on tööpõld lai. Kandideerides tööle on võimalik mainida praktikakogemust, mis annab eelise võrreldes akadeemilise ülikooli haridusega. Ei pea minema ilmtingimata magistriõppesse, kuid Tartu Ülikooli tudengid ei pruugi edu saavutada ilma selleta.
Inimeste väärtusi mõjutab paljuski ühiskond ja kultuur. Reklaam on kahtlemata üks kultuuri osasid. Nii nagu meedia üldiselt, mõjutab ka meile selle vahendusel pakutav reklaam meie hinnanguid, hoiakuid ja vaateid. Viimasel ajal on populaarsust kogunud erinevad haridusmessid, kus tutvustatakse haridustee jätkamisvõimalusi. Kes kui hästi oskab oma kooli ja selle erialasid maha müüa, sellest sõltub ka päris palju Eesti tulevik. Seega on võimalik reklaamitegijal suunata reklaamitarbijatele väärtushinnanguid .
Meie ühiskond on arenemas ning väärtustamas kutseharidust, mõistmas, et vajame oskustöölisi. Kokad ning IT- spetsialistid on Eestis enim väärtustatud ametid, kuna neile pakutav palk on kooskõlas töö ning teadmistega, kuid ei saa mainimata jätta, et ka õigus- ja majandusteadlastele pakutakse väärilist palka, kuid pakkumine on suurem kui nõudlus.